Obsah (7)

§ 416§ 142§ 407§ 444§ 173§ 164§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-13255

) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Asjaolud G.Sesitas 25.05.2006 hagi L.Svastu ühisvara jagamiseks. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused

§ 407

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg-le 1 on ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara. Rahvastikuregistri väljatrükist (t lk 13) nähtub, et poolte abielu on sõlmitud. Abielulahutuse tunnistusest (t lk 6) nähtub, et poolte abielu on lahutatud 23.11.

1. Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna väljatrükist (t lk 9) nähtub, et vaidlusalune korteriomand on omandatud hageja poolt 12.02.
2. Korteriomand on seega omandatud abielu kestel ning on poolte ühisvara. PKS § 18 lg-te 3 ja 5 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel ning vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Pooled ei ole kokku leppinud ühisvara jagamise viisis. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega seega hageja nõudele vastu vaielnud. Seetõttu leiab kohus, et ühisvara tuleb jagada vastavalt hageja nõudele. Ühisvara jagamisel jääb korteriomand, registriosa nr, asukohaga hageja omandisse. Hageja on taotlenud jagada ühisvara võrdsetes osades. PKS § 19 lg-te 1 ja 4 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Pindi Kinnisvara poolt teostatud eksperthinnangust nähtub, et vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus on 820 000 krooni. Kuna vaidlusalune korteriomand jääb hageja omandisse, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista rahalise hüvitusena korteriomandi turuväärtusest pool, s.o 410 000 krooni. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus

§ 164

lg-test 1 ja 2, mille kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja on taotlenud jätta kohtukulud kostja kanda, kuna hagi esitamine kohtusse on tingitud kostja käitumisest. Kohus leiab, et menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud, tuleb

§ 164

lg 2 alusel jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson Kohtunik