2-04-1038/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04.07.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas. Tsiviilasja number 2-04-1038 (vana nr 2/31-7368/04) Kohtuasi N.Lhagi OÜvastu palga ja lähetuskulu 7426,37 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja – N.L hageja esindajad E.L ja T.L Kostja – OÜ kostja seaduslik esindaja H.H lepinguline esindaja advokaat M.L Kohtuistungi toimumise aeg 20 juunil 2006.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon.

1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista OÜN.Lkasuks 5540.- (viis tuhat viissada nelikümmend) krooni. Menetluskulude jaotamine.
3. Välja mõista OÜ menetluskulu 420.- (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud menetluskulu – riigilõiv kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas (konto number 10220034796011) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber 2900072123). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.
4. Jätta poolte õigusabikulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
5. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.07.2004.a. lepingu, milles kokkulepitu kohaselt pidi hageja asendusautojuhina transportima kostjale usaldatud kauba Eestist Hispaaniasse ning seejärel omakorda kauba Hispaaniast Eestisse ning selle eest lubas hageja kostjale maksta miinimumpalka 2160.- krooni kuus ja lähetuskuluna päevaraha 350.krooni päevas. Lisaks nimetatule lubati hagejale hüvitada tööreisil tehtud vajalikud kulutused, näiteks teemaksud ning selliste kulutuste katteks anti hagejale kaasa 100.- eurot.
6. Hageja sõitis Eestist ära 08.07.2004.a. ja naasis Eestisse 29.07.2004.a., seega kestis reis kokku 22 päeva. Hageja väidetel võttis kostja temalt 29.07.2004.a. kauba vastu, vaatas selle üle ning pretensioone tal kauba osas ei olnud. Kui hageja kostjalt palka2160.- krooni, päevaraha 7700.krooni ja kauba transportimisel kantud kulutusi summas 1439,35 krooni nõudma läks, keeldus kostja nende väljamaksmisest. Kostja põhjendas keeldumist sellega, et hageja poolt Eestisse transporditud kaup oli veo käigus vigastada saanud, millega seoses kandis kostja kahju 2000.krooni (ilma käibemaksuta). Lisaks sellele kandis kostja väidetavalt kahju ka summas 3000.krooni + käibemaks sellega, et auto hilines Eestisse tagasijõudmisega ja kauba saaja esitas talle selle eest kahjunõude. Kostja teatas hagejale, et tasaarvestab talle tekitatud kahju hagejal saadaoleva palga, lähetuskulu ja kauba transportimisel tehtud kulutustega. Hageja sellega ei nõustunud ja esitas kohtusse hagi, milles palus välja mõista kostjalt palga 2160.- krooni, lähetuskulu 7700.- krooni ja kauba transportimisega kantud kulu 1439,35 krooni, kõik kokku 11.299,35 krooni. Hageja oli seisukohal, et kostjal puudus õigus tasaarvestada talle väidetavalt tekitatud kahjusid hagejal saadaoleva töötasu, lähetuskulu ja kauba transportimise kuludega kuna OÜei esitanud pretensioone temalt kaupa vastuvõttes ning koostatud pole ka akti kus oleks fikseeritud kauba vigastused. Samuti leidis hageja, et kostjal puudub õigus nõuda temalt ka kahju auto oma valduses hoidmise ja sihtpunkti hilinemise eest, sest pooled ei olnud kokku leppinud millal auto ja kaup peavad Eestisse tagasi jõudma.
7. Tsiviilasja menetlemise käigus kohtus vähendas hageja oma nõuet kostja vastu 7426,37 kroonini. Hageja vähendas hagetavat summat kostja vastu tulenevalt kostja vastuväidetest ja asjaoludest, et 1.) ta sai hagejalt lähetusse minnes kaasa 100.- eurot, mis vastab 1564,66 eesti kroonile, mida ta hagi esitamisel ei arvestanud, 2.) hageja helistas kostja mobiiltelefonilt isiklikke kõnesid 383,43 krooni väärtuses, mille ta on nõus kostjale hüvitama 3.) töölähetusest tulles maksis kostja talle palga ja lähetuskulude katteks 959,89 krooni, mida hageja samuti hagi esitamisel ei arvestanud ning 4.) hageja kaotas töölähetuses olles kostja pangakaardi, mille väärtuse 100.- krooni on ta nõus kostjale hüvitama
8. Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada tema ja kostja vahel määratud ajaks sõlmitud tööettevõtulepinguga, poolte vahel sõlmitud täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepinguga, hageja esindaja ja kostja seadusliku esindaja vahelise kirjavahetusega, dokumentidega, mis tõendavad reisil tehtud kulutusi, koopiatega sõidumeerikutest, komandeeringu aruandega ja H.H volikirjaga mis on välja antud hagejale veoauto kasutamiseks. Kostja vastuväited ja põhjendused. 2
9. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli tal sõlmitud hagejaga tööettevõtu leping üheks reisiks Hispaaniasse. Samas märgib aga kostja, et töötaja tööülesandeks oli kauba transport ning töölepingu lõppemisel oli töötaja kohustatud tagastama talle kõik tööandja poolt usaldatud materiaalsed väärtused, mida hageja ei teinud. Peale selle lepingu oli kostjal hagejaga sõlmitud ka materiaalse vastutuse leping, mis kohustas töötajat tagama vara säilimise selle vastuvõtmisel, hoidmisel ja väljaandmisel. Hageja süül hilines kaup sihtpunkti, sellega tekitati kostjale materiaalset kahju, mida tõendab AS arve kostjale kauba hilinemise eest summas 3540.- krooni. Lisaks eelpoolnimetatule ilmnesid hageja poolt transporditud kauba mahalaadimisel, et osa kaupa oli kauba transportimisel vigastatud. Seda ei olnud võimalik tuvastada hageja poolt autorongi üleandmisel. Vigastatud kauba eest esitas AS kostjale arve 2000.- krooni suuruses, mille kostja ka ära tasus. Kostja on seisukohal, et oli hageja poolt tekitatud kahju tasaarvestama hagejale väljamaksmisele kuuluvate päevarahade ja palgaga.
10. Kostja leiab, et töölähetusega seotud kulutuste hüvitamiseks oli hageja kohustatud esitama kostjale dokumentaalsed tõendid, mis lähetuses tehtud kulutusi tõendavad. Hageja nimetatut aga kuni hagi esitamiseni ei teinud ning seda vaatamata sellele, et kostja hagejalt kuludokumente mitmel korral nõudis. Kostja leiab, et seetõttu puudus tal alus ja kohustus hagejale kauba transportimisega tekitatud kulusid välja maksta.
11. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja dokumentaalsete tõenditena arved, millised esitas kostjale AS kauba kohaletoimetamise hilinemise eest ja AS transpordi käigus vigastatud kauba eest, N.Ltöölähetuse aruande, millest nähtub kui palju on tööandja töötajale palka ja päevaraha arvestanud ning kui palju kinni pidanud ja välja maksnud, kostja pangakonto väljavõtte, mis kinnitab hagejale 959,89 krooni väljamaksmist, samuti osakondade pearaamatu väljavõtte hageja kohta, hagejale esitatud arve 6470,45 krooni kohta, AS kõnede eristuse kostja kasutuses olnud telefonilt tehtud kõnede kohta. Lisaks nimetatule taotles kostja üle kuulata kirjalikus menetluses ka tunnistaja G.K , kes hagejalt veoauto pärast viimase poolt reisist tagasipöördumist vastu võttis. Kohtuotsuse põhjendused.
12. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad, uurinud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning tunnistaja kirjalikke ütlusi, leiab,. et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus asub seisukohale, et pooltevahelist suhet tuleb käsitleda töölepingulise suhtena vaatamata sellele, et poolte vahel sõlmitud lepingu pealkirjaks on märgitud „töö ettevõtuleping määratud ajaks”. Kohus on seisukohal, et sisuliselt vastab poolte vahel sõlmitud leping Töölepinguseaduse ( edaspidi TLS ) § 26 lõikes 1 sätestatud töölepingu kohustuslikele tingimustele. Kokku on lepitud töö ajas, ametikohas, tööülesannetes, palga suuruses ning ka selles, et tööülesandeid annab ning nende täitmist kontrollib juhatuse esimees. Kõik eeltoodu viitab selgelt sellele, et poolte vahel sõlmiti tööleping. Lisaks töölepingule on poolte vahel sõlmitud ka täieliku individuaalse materiaalse vastutuse leping samal kuupäeval kui tööleping.
13. Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel poolte vahel tuleb kohaldada materiaalõigusliku alusena ka palgaseadust (edaspidi PaS). Palgaseaduse (PaS) § 2 lg 1 sätestab, et palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PaS § 27 lõiked 1-4 sätestavad, et töölähetusse saadetud töötajale säilitatakse töökoht ja tagatakse keskmine palk. Töölähetusse saadetule hüvitatakse: 1) sõidukulud töökohast lähetuskohta ja tagasi; 2) majutuskulud lähetuspaigas; 3) muud lähetusülesande täitmisega 3 seotud kulud ning 4) makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Töölähetuse hüvituste ja päevaraha alammäärad ning maksmise tingimused määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Pooled ei vaidle töötasu ja päevarahade suuruse üle, samuti selle üle kui palju on tööandja töötajale raha välja maksnud ja kui palju kinni pidanud. Pooled vaidlevad vaid selle üle kas tööandja oli õigustatud kinni pidama töötaja palgast ja päevarahadest talle väidetavalt hageja tööülesannete täitmise käigus tekkinud kahju kauba osalise purunemise ja hilinenult kohalejõudmise eest sihtpunkti ning kas kostja oli kohustatud hagejale välja maksma lähetusülesande täitmisega seotud kulud ilma hageja poolt kuludokumentide esitamiseta. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid – kostjale esitatud arved kauba purunemise ja hilinemise eest, samuti tunnistaja German Kuznetsovi ütlused kinnitavad küll seda, et hageja poolt tema tööülesannete täitmise käigus transporditud kaup oli küll sihtpunkti jõudmisel osaliselt purunenud ning ka kauba sihtpunkti jõudmine hilines, kuid kohus leiab, et kostja ei olnud õigustatud talle väidetavalt hageja poolt tekitatud kahju tasaarvestuse korras kinni pidama nagu kostja seda tegi. Töötajate varalist (materiaalset) vastutust reguleerivad ENSV Töökoodeksi sätted ja nende kohaselt on töötaja kohustatud varalise vastutuse korras hüvitama tööandjale tekitatud kahju. Töötaja suhtes varalise vastutuse kohaldamisel tuleb tööandjal kindlaks teha kahju ulatus, kas esineb põhjuslik seos töötaja käitumise ja tekitatud kahju vahel, kas esineb töötaja õigusvastane käitumine ja süü. Töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul võib kooskõlas PaS § 36 lõikega 2 tekitatud kahju töötasust kinni pidada või esitada tema vastu kahju hüvitamise nõude. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tööandja töötaja suhtes varalise vastutuse kohaldamiseks vajalikke eeldusi kindlaks teinud ega kahju hüvitamise nõuet töötajale esitanud. Ka ükski kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend ei kinnita, et hageja oleks andnud kostjale nõusoleku kinni pidada temalt väidetav tööandjale tekitatud kahju, millest tulenevalt leiab kohus, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagetavast summast 5540.- krooni, s.o. summa mille kostja hageja palgast ja päevarahast viimase poolt tekitatud kahjuna kinni pidas, kuid milleks ta õigustatud ei olnud.
14. Kohus on aga seisukohal, et hagejal puudus õiguslik alus hagi esitamise ajal nõuda kostjalt lähetusülesannete täitmisega seotud kulude hüvitamist, sest hageja ei esitanud kostjale kui oma tööandjale kuludokumente, mis oleksid saanud olla selle väljamakse tegemise aluseks. Seetõttu ülejäänud osas hagi rahuldamisele ei kuulu. Kohtukulud.
15. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt asjaolust, et hageja oli palga nõudmise hagi esitamisel tegelikult Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 16 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud, kuid hageja on riigilõivu riigi tuludesse tasunud, on tal õigus taotleda kohtult riigilõivu riigituludest tagastamist. Kuna hagejal on õigus riigilõivu tagastamist tagasi taotleda ja kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb kostjalt TsMS §-ga 64 lg 1 alusel välja mõista riigilõiv riigi tuludesse proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga ja vastavalt RLS lisale 2 summas 420.- krooni. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 viimasest lausest ning tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus poolte õigusabikulud poolte endi kanda. Kohtunik: 4