) § 202 lg-le 7 ja Vabariigi Valitsuse 27.08.2002 määrusele nr 279 „Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise kord ja määrad“. Selle järgi oli sõiduki parklasse paigaldamise ja dokumendi vormistamise tasu 200 krooni, auto vedu uude hoiukohta 350 krooni ja hoiutasu 40 krooni ööpäev (hageja nõudis tasu 757 hoiustamispäeva eest ajavahemikul 20.05.2003 kuni 15.06.2005). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et ta ei ole hageja poolt nõutud hoiu- ja teisaldamiskulude hüvitamiseks kohustatud subjekt. Kostja ei ole hagejaga sõlminud hoiulepingut. Kostja sõiduk osales liiklusõnnetuses, mille tagajärjel kostja viidi sündmuskohalt minema kiirabiga. Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt nr x tõendab, et sõiduki paigutas hoiukohta politsei. Sellega täitis politsei temale
Hagi aluseks olev
lg 7 reguleerib hoiu- ja teisaldamiskulude hüvitamist, kui sõiduk on paigutatud lähimasse hoiukohta
§-des 201 ja 202 toodud tingimustel, s. o kas seoses juhi kõrvaldamisega sõiduki juhtimiselt või seoses sõiduki ebaõige parkimisega. Kostja sõiduki hoiukohta paigutamisel osundatud sätetes toodud tingimusi ei esinenud. Kui politsei valis sõiduki hoidmiseks vastavat tasulist teenust pakkuva hoiukoha, siis tekkisid õigused ja kohustused hageja ja politsei vahel. Õigeks kostjaks on Eesti Vabariik Politseiameti kaudu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 27.09.2005 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab liiklusseaduse (
) § 59 lg 3, et kui sõidukijuht sai liiklusõnnetuses surma või selliselt vigastada, et ta toimetati raviasutusse, korraldab tema sõiduki liiklusõnnetuse sündmuskohalt äraviimise ja tagab selle säilimise politsei. Kostja vastuväidete kohaselt toimetati kostja liiklusavarii sündmuskohalt raviasutusse. Nimetatut kinnitavad tunnistaja D. R ütlused ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.07.2005 vastus kostja esindajale, mille kohaselt 20.05.2003 toimunud liiklusõnnetuses deformeerus kostjale kuulunud sõiduk tugevasti ja sõidukis viibinud isikud toimetati sündmuskohalt raviasutusse. Samast Põhja Ringkonnaprokuratuuri vastusest selgub, et kuna politseil lasus tulenevalt
lg-st 3 kohustus korraldada sõiduki liiklusõnnetuse sündmuskohalt äraviimine ja selle säilimise tagamine, siis seda ka tehti. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et
lg 3 kohaselt oli kostja sõiduki liiklusõnnetuse sündmuskohalt äraviimise ja selle säilimise tagamine politsei ülesandeks. Hageja väitel tuleneb kostja kohustus tasuda sõiduki parklas hoidmise eest
lgst 7 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.08.2002 määrusest nr 279 „Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise kord ja määrad“.
lg-st 7 tuleneb kohustus parklakulude hüvitamiseks
§-s 201 või
lg-s 2 sätestatud alustel.
lg 1 p-de 1 kuni 4 kohaselt kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt, kui on küllaldane alus arvata, et ta on joobeseisundis, kui tal puudub vastava sõiduki juhtimist või kasutamist õigustav dokument, kui sõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud või kui sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud
§-s 203 sätestatud puhkeaja nõudeid, kuni asjakohaste nõuete täitmiseni.
lg 2 p-de 1 kuni 4 kohaselt võib sõiduki paigutada lähimasse valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, või on sõiduk pargitud nii, et kahjustab teed või haljasala, või on sõiduk pargitud selleks keelatud kohas nii, et see 2
Kuna Vabariigi Valitsuse 27.08.2002 määrus nr 279 „Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise kord ja määrad“ on kehtestatud
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 27.09.2005 otsuse ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg 30 830 krooni ja kohtukuluna riigilõiv 4 900 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas esimese astme kohus asja lahendamisel seadust ebaõigesti, sest jättis tähelepanuta liiklusseaduse (
) § 202, mis sätestab korra
lg 3 rakendamiseks.
on erisäte
lg 3 suhtes.
lg 7 kohaselt sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Avariilise sõiduki äraveole ja säilitamisele kohaldatakse samuti
Kohus eiras asjaolu, et kostja oli süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises, sest juhtis sõidukit alkoholijoobes. Kostja süü on tuvastatud kriminaalasja nr 0 materjalidega. Sõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusseaduse (
Politseiametnikud tegutsesid kostja sõiduki valvega tasulisse hoiukohta toimetamisel oma pädevuse piirides. Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt nr x vastab täielikult
Seega on kohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ja jätnud hagi alusetult rahuldamata. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks. Apellandi seadusetõlgendus on väär.
ei saa olla erinormiks
lg 3 suhtes, kuna nende reguleerimisese on erinev.
on haldusõiguslik sunninorm ja
Viide kostja süüle liiklusõnnetuse põhjustamises on ebaõige, sest kriminaalasjas ei ole süüdlast tuvastatud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega protsessiõigusnormi rikkumist, mis oleks otsuse tühistamise aluseks. Otsus on piisavalt motiveeritud ning tugineb esitatud tõenditel. TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus ei pea oma otsust põhjendama, kui esimese astme kohtu otsus jääb muutmata. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et hageja on osutanud hoiuteenust kostjale kuuluva sõiduki suhtes ning et selle teenuse tellis politseiamet. 3
² sätestab sõiduki kinnipidamist olukorras, mil juht on süüliselt rikkunud liikluseeskirju ning selle tagajärjel auto teisaldatakse. Päästetööde tagajärjel auto paigutamisel hoiukohta ei ole seadusandja sätestanud hoiutasu maksmise korda. Seega apellandi väide selles osas, et juht oli alkoholijoobes, ei oma tähendust, kuivõrd tegemist ei ole
Apellandi väide on õigustatud, et tema osutas hoiuteenust seaduspäraselt politseiameti tellimusel. Õiguslikuks küsimuseks on, kelle vahel õigussuhe tekkis ja kelle vastu saab nõude esitada. Kolleegium peab vajalikuks märkida alljärgnevat. Asjaolu, et sõidukite teisaldamist ja parklasse toimetamist korraldas politseiamet, ei välista veel tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist. Riigikohtu halduskolleegium 20.10. 2003 otsuses 3-3-1-64-03 asus seisukohale, et politseiprefektuur on haldusorgan ning liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamine on vaadeldav avaliku ülesandena. Avaliku ülesande täitmise tagamiseks võib avalik võim sõlmida aga nii halduslepinguid kui tsiviilõiguslikke lepinguid. Kolmandatel isikutel, s.t eelkõige sõidukite omanikel tekkis õigussuhe teisaldamise otsustajaga, s.o. politseiametiga. Kolleegium nõustub ülaltoodud seisukohaga. Parklasse toimetati sõidukid nimelt politseiametnike korraldusel ning anti üle hoidmiseks eraõiguslikule äriühingule. Seega tekkis hoiusuhe Eesti Vabariigi / Politseiameti kaudu/ ning tasulise parkla teenust osutava äriühingu vahel. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda otsust tühistada. Vastustaja taotleb õigusabikulu väljamõistmist apellatsioonimenetluses summas 2360 krooni. Kolleegium peab õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks ning rahuldab taotluse TsMS § 61 lg 1 järgi. Ulvi Loonurm Margo Klaar Mare Merimaa 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.