2-05-24708/1

2-05-24708/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-24708/34 (endine nr 2/34-1322/05) Tsiviilasi OÜhagi OÜvastu saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ hageja volitatud esindaja advokaat A.R 2006, Tallinnas, 37 066,40 Kentmanni krooni kostja OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige I.A RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista OÜ37 066,40 (kolmkümmend seitse tuhat kuuskümmend kuus krooni ja 40 senti) krooni OÜkasuks. Menetluskulude jaotus
4. Välja mõista OÜmenetluskulu 4653,30 (neli tuhat kuussada viiskümmend kolm krooni ja 30 senti) krooni OÜkasuks.
5. Välja mõista OÜmenetluskulu 294,30 (kakssada üheksakümmend neli krooni ja 30 senti) krooni EV riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumber
6. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja menetluskulu kattekeks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. 2-05-24708/34 Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Poolte vahel on 13.10.2003.a sõlmitud ostu-müügileping autokütuse, autotarvikute ja muude kaupade ostmiseks. Kostja nimelt on nimetatud lepingule alla kirjutanud juhatuse liige I.A. Vastavalt lepingule ostis kostja hagejalt kaupu 158 933,10 krooni eest. Kostja on kauba kätte saanud, kuid jätnud arveid tasumata kogusummas 43 933,20 krooni. Hageja esitas 06.01.2005 kostjale pretensiooni ning seejärel tasus kostja võlgnevusest 25 400 krooni. Ülejäänud võlgnevus summas 18 533,20 krooni on kostja poolt tasumata. Vastavalt lepingu punktile 4.9 kohustus kostja tasuma hagejale ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmise korral viivist 1,5% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja on maksmisega viivitanud 150 päeva, mistõttu on hageja õigustatud saama viivist summas 76 349,70 krooni. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendatud kogu saadud kauba eest tasumist. Kostja tasus 15 400 krooni enne hagi esitamist ja hagi esitamisel on seda juba arvestatud. Hageja esindaja pädevuses ei ole võla kustutamine, mistõttu ei olnud sellist lubadust võimalik anda nagu kostja väidab. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõla summas 18 533,20 krooni ja viivised põhivõla ulatuses summas 18 533,20 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud so hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja kulud õigusabile. Hageja palus asja sisulist arutamist kostjata. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja hagi ei tunnista ja on arvamusel, et ta on kogu võla tasunud. 07.11.
7. a esitatud kajas teatab kostja, et ta tasus 12.02.2005 põhivõlgnevuse summas 15 400 krooni ja ülejäänud võla on hageja lubanud kustutada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kostja kohtuistungile ei ilmunud istungi ajast ja kohast teadlik, mida kinnitab kostja seadusliku esindaja allkiri tagasiteatisel, mis on toimikus. Kohut õigeaegselt kohtusse ilmumise takistustest ei ole teavitanud. Kuna kohus ei ole kohustanud kostjat isiklikult osalema kohtuistungil vastavalt TsMS §-le 346 ja kostja ise ei esitanud vastava sisuga taotlust, siis kohus pidas võimalikuks asja sisulist arutamist kostjata. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 (kuni 31.01.2005 TsMS § 91 lg 1) kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 76 lg-te 1 ja 3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vaidlust ei ole selles, et 13.10.2003.a sõlmitud ostu-müügilepingu (tl 20-21) alusel ostis kostja erinevatel aegadelt hagejalt autokütust, autotarvikuid ja muid kaupu 158 933,10 krooni eest. 2 2-05-24708/34 Kostja on kauba kätte saanud. Hageja väljastas kostjale arved (tl 11-19), millede kättesaamist kostja ei ole eitanud. Kostja tasus osaliselt, mistõttu võlg seisuga 06.01.2005 oli kokku 43933,20 krooni. Hageja väljastas eelnimetatud võla osas kostjale pretensiooni (tl 9-10). Kostja tasus pärast pretensiooni saamist ja enne hagi esitamist kohtusse hagejale kokku 25 400 krooni kahes osas 10 000 krooni ja 15 400 krooni. Seega võlg hagi esitamise seisuga oli 18 533,20 krooni, mille tasumist hageja nõuab. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja väide nagu 15 400 krooni maksega oleks kogu võlg tasutud on jäänud paljasõnaliseks. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit millest nähtuks, et hageja oleks loobunud võlast või et kostja oleks tasunud kogu võla. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on VÕS § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub ja sama seaduse § 113 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. Hageja arvestuse kohaselt on kostja hagi esitamise seisuga viivituses 150 päeva ja viivise võlgnevus 76 349,70 krooni. Hageja soovib saada viivist samas ulatuses põhivõlaga s.o 18 533,
8. Kohus on arvamusel, et kostja on rikkunud hea usu põhimõtet VÕS § 6 tähenduses olles viivituses saadud kauba eest tasumisel ligi kaks aastat. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 2800,00 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja kulud õigusabile vastavalt TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt 5% hagihinnast summas 1853,30 krooni. Sama seadusliku § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 järgi kuulub kostjalt väljamõistmisele EV riigituludesse kohtukuluna 294,30 krooni, mis seisneb pooltele kohtudokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtunik Maire Lukk 3