2-04-691/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-04-691 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006, Tallinn Tsiviilasi OÜ M hagi R.E.M vastu 20 868, 30 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
2. oktoobri
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.E.M apellatsioonkaebus Menetlusosalised R.E.M, esindaja Vaike Õiglane, OÜ M, seaduslik esindaja Kaarel Koger, nõustaja Arsi Pavelts Kohtuistungi toimumise aeg
4. aprill
5. a, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON
6. Tühistada Tallinna Linnakohtu 03.10.2005 otsus ja teha uus otsus, millega jätta OÜ M hagi R. E. M vastu 20 868,30 krooni väljamõistmiseks rahuldamata.
7. Apellatsioonkaebus rahuldada.
8. Välja mõista OÜ-lt M 2793 (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend kolm) krooni kohtukulu R.E.M kasuks Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik
9. OÜ M esitas 14.06.2004 Tallinna Linnakohtusse hagi R.E.M vastu 20 868, 30 krooni saamiseks.
10. Kostja on korterelamu T x korteri nr x elanik ning hageja hooldas seda maja. 09.05.2003 kolimise käigus mööbli vedamiseks lifti kasutades lõhkus kostja x. korruse liftišahti uksed, mille tagajärjel tuli need välja vahetada. Liftiuste vahetus ja lifti endisesse töökorda seadmine läks maksma 20 868, 30 krooni.
11. Kostja ei tunnista hagi, kuna ta ei ole süüdi liftiõnnetuses. Väär on hageja väide, mille kohaselt kasutas kostja lifti kolimiseks. Lifti sisenes kostja isiklike asjadega, mitte mööbliesemetega. Lifti sisenemisel hakkasid lifti uksed sulguma, mida kostja üritas takistada, pannes jala uste vahele, kuid lifti uksed ikkagi sulgusid selliselt, et hageja käes olevad kokkupressitud papist plaadid jäid uste vahele kinni. Sõltumata asjaolust, et kostja vajutas korduvalt lifti nupule, uksed ei avanenud, vaid lift hakkas hoopis liikuma. Liftile ei olnud tehtud nõuetele vastavat tehnilist kontrolli ning lift ei tohtinud hakata liikuma enne uste lõplikku sulgumist. Kuna ukse vahel olid papist plaadid, siis ei saanud uks sulguda ning lift ei oleks tohtinud hakata liikuma. Seega ei olnud kontrollitud lifti töökorras olemist, mida kinnitab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettekirjutus. Kostja ei vastuta töökorras mitteoleva lifti eest. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist ka seetõttu, et ta on nõudnud x maja elanikelt sisse lifti taastamise kulud. Hagi on tõendamata, kuna tõendamata on nii õigusvastane tegu kui ka süü. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
12. Kohus rahuldas hagi ning mõistis R.E.M välja kahju hüvitamiseks 20 868, 30 krooni ja kohtukulud 1750 krooni hageja kasuks.
13. Kostja kirjalikus vastuses sisalduv väide, et kostja pani ka oma jala lifti vahele, kuid lifti uksed jätkasid ikkagi sulgumist, ei ole tõendatud. Hoolimata sellest, et kirjalikule vastusele on kostja ise alla kirjutanud, ei saa seda lugeda poole seletuseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 113 mõttes. Pool annab oma seletuse suuliselt ning kohtus, kui ei ole tegemist TsMS §-s 115 märgitud erandiga.
14. Majandusministri 01.07.2002 määruse nr 38 § 10 lg 5 punkti 1 ja § 11 lõike 1 mõttes loetakse šahtiuksed ja kabiiniuksed sulgunuks ning kabiin võib hakata liikuma ka siis, kui uste paneelide vahele jääb väike vahe. Kuna tegemist oli uue liftiga, siis ei tohtinud šahtiukse paneelide vahe ja kabiiniukse paneelide vahe olla üle 6 mm.
15. Kuna kostja väidab, et lift poleks tohtinud hakata liikuma, kuna uste vahel olid papist plaadid, siis oli kostja kohustus tõendada, et papist plaadid olid rohkem kui 6 mm paksud. Kostja seda tõendanud ei ole. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja, jättes papist plaadid uksele vahele, oli raskelt hooletu. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 punktile 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 20 868, 30 krooni.
16. Hoolimata sellest, et liftidele oli teostamata kasutamisele eelnev tehniline kontroll, ei anna see alust hagi rahuldamata jätmiseks. Ei ole tõendatud, et vaidlusalune sündmus oleks toimunud selle tõttu, et lift ei olnud tehniliselt korras. Lifti lõppkontrolli vastavussertifikaadist nähtub, et lift oli tehniliselt korras. Kohtule ei ole esitatud andmeid, millest ilmneks, et kasutamisele eelneva tehnilise kontrolli käigus oleks tuvastatud liftil tehnilisi rikkeid. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 30.11.2004 kirjast nähtuvalt loeti kasutamisele eelneva tehnilise kontrolli tulemusel lift nõuetele vastavaks. Hagi rahuldamist ei takista ka asjaolu, et osa majaelanikest 2 on hagejale osaliselt lifti parandamise kulud hüvitanud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 1043 on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist kahju tekitajalt. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
17. R.E.M esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada linnakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
18. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kostja kirjalikus vastuses sisalduv väide, et kostja pani ka oma jala lifti ukse vahele, kuid lifti uksed jätkasid ikkagi sulgumist, ei ole tõendatud. Selline kohtu seisukoht ei ole põhjendatud ega tsiviilkohtumenetluse seadustikuga kooskõlas, kuna poole seletuseks ei saa lugeda ainuüksi kohtus suuliselt antud seletust. Kostja on esitanud kohtule enda poolt allkirjastatud vastuse hagile, mida tuleb käsitleda tema seletusena, sest tegemist on TsMS § 90 lõike 1 kohase teabega, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel saab kindlaks teha protsessiosalise vastuväiteid põhjendavad asjaolud ja samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
19. Ebaõige on kohtu järeldus, et kostja ei ole tõendanud, et papist plaadid, mis jäid lifti vahele, olid kogumahult laiemad kui 6 mm. Kostja on tõendanud, kuid kohus ei ole arvestanud esitatud tõendeid, et lifti uste vahele jäänud plaadid olid 3 mm paksused ning neid oli rohkem kui
20. Sellele asjaolule ei vaielnud kohtuistungil vastu ka hageja. Seega puudus selle asjaolu suhtes vaidlus ning see tuleb lugeda tõendatuks. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et lift oli tehniliselt korras ning võis hakata liikuma ka situatsioonis, kus lifti uste vahele oli jäänud kuni 12 millimeetrine vahe. Tõendite mittearvestamine on viinud kohtu ebaõige järelduseni ja ebaõige kohtuotsuseni.
21. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kahju on kostja poolt hagejale tekitatud ning hagejal on õigus hageda lepinguvälise kahju hüvitamist. Asjas puuduvad tõendid, et hageja omandisse kuuluks T x asuv lift. Kohus on üldsõnaliselt leidnud, et hageja on hoolimata kostja vastuväidetest kohane hageja ning seega on kohus jätnud tuvastamata asjas olulist tähtsust omava asjaolu.
22. Kohus on ebaõigesti kohaldanud ka VÕS § 1045 lg 1 punkti
23. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks omand liftile või muu sarnane õigus. Hageja ei ole isegi tõendanud, et kahju talle tekkis, mitte näiteks korteriühisusele või –ühistule. Seega on hageja jätnud tõendamata asjas olulist tähtsust omavad asjaolud, kuid kohus on need ilma tõenditele toetumata lugenud tõendatuks.
24. Kostja täitis temal lasuvat hoolsuskohustust. Arusaamatu ja kohtu varasemate põhjendustele mitte toetuv on kohtu järeldus, et kostja, kes jättis papist plaadid lifti uste vahele, käitumises esineb raske hooletus. Kostja ei jätnud hooletult lifti uste vahele papist plaate. Need jäid sinna kinni, kuna lifti uksed sulgusid hoolimata asjaolust, et need ei oleks tohtinud sel hetkel sulguda.
25. Kohus ei ole ka selgitanud, millel põhines kostja kohustus olla hoolsam ning millisel viisil oleks kostja saanud olla hoolsam. Kostja kasutas lifti otstarbe kohaselt ja heauskselt. Hoolsuskohustuse rikkumine peaks seisnema mingisuguse kohustuse ebapiisavas järgimises, mida oleks temalt konkreetses olukorras mõistlik nõuda. Kohus ei ole selgitanud, millist kohustust kostja rikkus ehk milles seisnes kostja raske hooletus. Pigem on hageja käitunud hooletult, andes kasutusse lifti, millel puudus kasutamisele eelnev tehniline kontroll ja mida seaduse järgi ei oleks tohtinud kasutusse anda.
26. Kohus on ebaõigesti jätnud tähelepanuta asjaolu, et T x paigaldatud lifti ei oleks tohtinud olla kasutusse antud, sest selleks puudus seaduslik alus. Hageja on olnud raskelt hooletu, andes kasutusse lifti, millel oli läbimata kasutamisele 3 eelnev tehniline kontroll. Ebaõige on kohtu viide asjaolule, et kuna hilisemalt loeti kasutamisele eelneva tehnilise kontrolli tulemusel lift nõuetele vastavaks, siis lift oli tehniliselt korras ka 09.05.
27. Kohus ei ole analüüsinud esitatud tõendeid. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 30.11.2004 kirjast selgub, et ettekirjutus tehnilise kontrolli läbiviimiseks tehti 13.05.2003, kuid kasutusele eelneva tehnilise kontrolli protokoll koostati alles 01.07.
28. Seega ei suudetud pooleteise kuu vältel teha T, x asuvale liftile kasutamisele eelnevat tehnilist kontrolli. Arusaamatuks jääb, millest kohus järeldas, et lift oli tehniliselt korras 09.05.
29. Seega on kohus ebaõigesti tõlgendanud esitatud tõendeid ja sellest tulenevalt jõudnud ebaõige otsuseni.
30. Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et hagi rahuldamist ei takista asjaolu, et osa majaelanikest on hagejale osaliselt lifti parandamise kulud hüvitanud. Kohus on teinud otsuse asjasse kaasamata isikute õiguste ja kohustuste suhtes. Samuti puudus hagejal õigus VÕS § 1043 alusel nõuda kahju hüvitamist, sest kannatanuks ei olnud hageja. Hageja kohustus oli tõendada, et tal on õigus hageda ning et ta on kannatanuks kahju tekitamisel. Kohus ei ole neid asjaolusid hoolimata kostja vastuväidetest sisuliselt hinnanud. Asjaolu, et hageja on tasunud kellegi teise eest makseid, ei tähenda, et ta oleks kannatanu. Kulude kandmine mingisugustest põhjustest või asjaoludest tulenevalt ei muuda hagejat kannatanuks õigusvastase kahju tekitamises. Vastustaja seisukoht
31. Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
32. Kolleegium leiab, et linnakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
33. Vaidlust ei ole asetleidnud sündmuses.
34. mail 2003.aastal juhtus õnnetus x tn korterelamu liftišahti uksega. Liftišahti uks sulgus enne, kui R.E.M jõudis temaga kaasasolnud pappplaatide paki täielikult lifti tõsta. Lift hakkas liikuma ja ukse vahele kinni jäänud plaadid vigastasid ust. OÜ M, kes oli sel ajal nimetatud korterelamu haldaja, tellis uue ukse ja maksis AS-le K ukse vahetuse ja töökorda seadmise eest 20 868,30 krooni. OÜ M jagas lifti taastamise kulud korteri omanike vahel ja esitas neile vastavad arved. Osa korteriomanikke tasus lifti taastamise eest, osa aga keeldus. Käesoleval ajal haldab elamut korteriühistu.
35. Hagiavalduses esiletoodud asjaolude kohaselt kasutas kostja lifti vastuolus selle kasutusotstarbega kaupade veoks ja sellise tegevusega muutis lifti kasutamiskõlbmatuks. Hageja leiab, et tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mille selle põhjustanud isik peab VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel talle hüvitama. Sellisele seisukohale asus ka esimese astme kohus.
36. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et OÜ M ei ole isikuks, kellele oleks õigusvastaselt kahju tekitatud. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Vaidlust ei ole selles, et vara, millele kahju tekitati, on korteriomanike kaasomandis. Järelikult saavad käesoleval juhul üksnes korteriomanikud hageda neile õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.
37. Hageja nõuet ei saa pidada ka teise isiku kohustuse täitmisest tulenevaks nõudeks VÕS § 1041 mõttes. Nimetatud paragrahvi järgi võib isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, nõuda isikult, kelle kohustuse 4 ta täitis, täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Hageja seletuste kohaselt oli ta aga maja haldajana nii õigustatud kui kohustatud laskma liftišahti ukse parandada.
38. Asjaolusid, mis võimaldaksid käsitleda hageja nõuet veel mingil muul õiguslikul alusel esitatud nõudena, ei ole hageja esile toonud.
39. Kuivõrd hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõttu, et hagejale ei ole õigusvastaselt kahju tekitatud, ei analüüsi ringkonnakohus kostja süü küsimust lifti kasutamisel.
40. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seoses hagi rahuldamata jätmisega peab hageja TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel hüvitama kostjale nii esimese kui teise astme kohtukulud. Kostja kohtukuludeks on õigusabikulu 3000 krooni ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1750 krooni. TsMS § 61 lg 1 p-s 1 kehtestatud piirangu tõttu rahuldab ringkonnakohus õigusabikulu taotluse summas 1043 krooni. Seega kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2793 krooni kohtukulu. G. Kivinurm 5 M. Seppik K. Mõlder