3-05-49 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Kaire Pikamäe, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2006, Tallinn Haldusasja

) § 38 lg 5 kohaselt F.E. AS-le tagatis tagastamisele ei kuulu, ning paluti tasuda 500 000 krooni suurune tagatisraha Rahandusministeeriumi arveldusarvele. F.E. AS kandis nõutud summa üle 26.11.

1. Vastuseks F.E. AS esindaja 24.11.2004 pöördumisele motiveeriti Kaitseministeeriumi 15.12.2004 kirjaga nr 4.2-106/6491 täiendavalt tagatise tagastamisest keeldumise põhjuseid, selgitades, et Kaitseministeerium, tunnistades edukaks S.E. pakkumise, lähtus otsuse tegemisel asjaolust, et F.E. AS on oma pakkumise tagasi võtnud.
2. AS F.E. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Kaitseministeeriumi kohustamist tagastama F.E. AS poolt riigihanke (viitenumber 014187) raames antud tagatis summas 500 000 krooni. Kaebaja väitis, et tagatis kuulus tagastamisele vastavalt

§ 38

lg 6 p-le 1, kuna kõnealuse riigihanke puhul oli pakkumise jõusoleku tähtaeg möödunud ning hankeleping edukaks tunnistatud pakkujaga 22.10.2004 sõlmitud. Kaebuse esitaja leidis, et Kaitseministeerium tõlgendas meelevaldselt tema 17.09.2004 kirja nr 3761 pakkumise tagasivõtmisena selle jõusoleku ajal

§ 38lg 5 p 1 tähenduses.

Kaebaja tahe ei seisnenud pakkumise tagasivõtmises ning kirja mõte oli informeerida Kaitseministeeriumi sellest, et kaebaja on arvutusvea tõttu teinud põhjendamatult madala maksumusega pakkumise

§ 48tähenduses.

Kuna tegemist oli põhjendamatult madala pakkumisega, poleks Kaitseministeerium saanud nimetatud pakkumist parimaks tunnistada ka siis, kui kaebaja ei oleks oma kirjas Kaitseministeeriumi sellest teavitanud, ning sellisel juhul oleks vastav asjaolu välja selgitatud pakkumiste hindamise käigus ning kaebuse esitaja pakkumine oleks

§ 48alusel nagunii tagasi lükatud.

Siis oleks kaebaja tagatise tagasi saanud ja Kaitseministeerium oleks pidanud kandma kulutusi seoses vigase pakkumise hindamisega. Kaitseministri 22.09.2004 käskkirjas nr 166 viidatakse F.E. AS 17.09.2004 pöördumisele mitte kui pakkumise tagasivõtmisele, vaid S.E. AS pakkumise edukaks tunnistamise ühe põhjusena. 2

-s pakkujale pandud kohustust ning isegi kui käsitada kaebuse esitaja 17.09.2004 kirja pakkuja kohustuse rikkumisena, pole tagatise sissenõudmiseks alust, kuna ostja pole kaebuse esitaja tegevuse tõttu kahju kandnud. Kui Kaitseministeerium oleks sõlminud kaebuse esitajaga töövõtulepingu, mida kaebuse esitaja poleks suutnud täita, oleks see kaasa toonud riigihanke nurjumise ja kahju tekkimise Kaitseministeeriumil. Kaitseministeerium vaidles kaebusele vastu, leides esiteks, et raha tagastamist tuleks nõuda Rahandusministeeriumi kaudu, kuivõrd tagatisraha kandis kaebuse esitaja Rahandusministeeriumile. Kuna kaebuse esitaja kirjas oli esitatud palve mitte arvestada tema pakkumist, jättis Kaitseministeerium kooskõlas pakkuja tahtega tema pakkumise arvesse võtmata ning luges pakkuja pakkumisest loobunuks ja pakkumise tagasi võetuks. F.E. AS pakkumist ei tulnud käsitada põhjendamatult madalana

§ 48

mõttes, kuna esiteks ei olnud kaebuse esitaja kirjas seda märgitud, ning teiseks oligi Kaitseministeeriumi esialgne hinnang riigihanke maksumuse osas 50 miljonit krooni. Kui F.E. AS ei oleks oma pakkumist tagasi võtnud, ei oleks kaitseminister saanud tunnistada edukaks pakkumiseks S.E. AS pakkumist. Tagatise eesmärgiks on tagada pakkumiste jõusolek. 3. Tallinna Halduskohtu 19.04.2005 otsusega nr 3-91/2005 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kaebuse esitaja 17.09.2004 kirjas sisalduva tahteavalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg 1 teisest lausest, kuna vastustaja ei pidanud kirja saades teadma kaebuse esitaja tahet tahteavalduse tegemisel, ning vastustajale teada olnud asjaoludel võis kaebuse esitaja tahteavaldust mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt lugeda tahteavalduseks, millega kaebuse esitaja soovis oma pakkumist tagasi võtta. Seda põhjendas kohus järgmiselt: 1) Kaebuse esitaja kirjas ei teavitatud vastustajat üksnes vigadest pakkumise koostamisel, vaid esitatakse ka konkreetne taotlus: mitte arvestada kaebuse esitaja pakkumisega riigihanke nr 014187 raames.

ei pane pakkujale kohustust teavitada ostjat pakkumises esinevatest vigadest ega sea ka kindlaid vorminõudeid pakkumise tagasivõtmise teatele, mistõttu ei pea pakkumise tagasivõtmine tingimata sisaldama teadet, milles sõnaselgelt teavitatakse ostjat pakkumise tagasivõtmisest. Kaebaja kirjas esitatud taotluse rahuldamise õiguslikuks tagajärjeks on pakkumise arvestamata jätmine ehk tähelepanuta jätmine; 2) Kuna 17.09.2004 kirja esitamise ajaks oli kaebuse esitaja pakkumine juba tehtud, avatud ning Kaitseministeeriumi kantsleri käskkirjaga 15.09.2004 vastavaks tunnistatud, ei saanud vastustaja kirjas toodud tahteavaldust käsitleda pakkumise

§ 38lg 6 p 5 kohase tagasivõtmisena, mil tagatis tagastatakse.

Kaebuse esitaja pakkumise tähelepanuta jätmise korral ei saa vastustaja asuda pakkumist

§ 45

järgi võrdlema ja hindama ega ka pakkumist edukaks tunnistada, mistõttu on pakkumise arvestamata ehk tähelepanuta jätmise õiguslikud tagajärjed vastustaja jaoks võrdsed pakkumise tagasivõtmise omadega ning seega on Kaitseministeerium kaebuse esitaja tahteavaldust õigesti tõlgendanud. 3) Kirjas sisalduvat konkreetset taotlust pakkumisega mittearvestamiseks ei saanud mõistlik tahteavalduse saaja käsitleda tahteavaldusena hankes osalemise jätkamiseks. Kirjas sisalduv lause, mille kohaselt mõjutavad hinnaarvestuse vead tervikobjekti suhtes pakkumishinda määral, mis väljub ehitusfirma tavapärase majandusriski raamidest, osundab sellele, et pärast pakkumise tegemist asus kaebuse esitaja seisukohale, et ta ei suuda edukaks tunnistamise korral tagada pakkumise elluviimist. Kui pidada kirjas sisalduvat informatsiooni tõepäraseks, ei saa mõistlikult järeldada, et olenemata ebareaalse pakkumise tegemisest ning kaebuse 3

§ 42

lg-id 3 ja 4, 17.09.2004 kirja koostamisel olema teadlik, et suure tõenäosusega tunnistatakse tema pakkumine edukaks; 4) Kui vastustaja oleks pidanud kaebuse esitaja pakkumise maksumust põhjendamatult madalaks, oleks ta

§ 48

lg 3 kohaselt pidanud selle vastavaks tunnistamise asemel tagasi lükkama, mida vastustaja aga teinud ei ole. Kohus leidis, et kaebuse esitaja väide, et Kaitseministeeriumil oli võimalik jätta ka esitatud kiri tähelepanuta, tunnistada pakkumine parimaks ning nõuda kaebuse esitajalt lepingu sõlmimist tema pakkumises esitatud tingimustel, ei ole kooskõlas poolte lepinguvabaduse põhimõttega, millest tulenevalt ei saa ostja kohustada pakkujaid endaga lepingut sõlmima, vaid nõuda pakkujatelt tagatist, mis kindlustab ostjale pakkuja poolt kohustuste täitmata jätmisel, sh pakkumise selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasivõtmisel (

§ 38

lg 5 p 1) kahjude täieliku või osalise hüvitamise (

§ 38lg 1).

Pakkumise tagasivõtmise korral oli vastustaja õigustatud pakkujale tagatist mitte tagastama, olenemata kahjude tekkimisest, kuna

§ 38

lg 5 p 1 ei sea pakkujale tagatise mittetagastamist sõltuvusse kahjude tekkimisest või nende suurusest –

§ 38

lg 5 p 1 rakendamise ainsaks tingimuseks on pakkumise tagasivõtmine selle jõusoleku tähtaja jooksul. Pakkumise kutse dokumentidest tulenevalt pidi pakkumine olema siduv 90 päeva arvates pakkumise esitamise kuupäevast (27.08.2004) või pakkumise edukaks tunnistamisel kuni hanke lõpetamiseni, mis tähendab, et kaebuse esitaja pakkumine pidi olema jõus vähemalt kuni 25.11.

1. Antud juhul esitas kaebuse esitaja vastustajale taotluse pakkumisega mittearvestamiseks 17.09.2004 ehk seega pakkumise jõusoleku ajal. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
2. F.E. AS apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Apellant leiab, et Kaitseministeerium rikkus kohustust selgitada välja 17.09.2004 kirjas nr 3761 sisaldunud tahteavaldus ning tagatisest ilmajäämine oli sellega otseses põhjuslikus seoses. Kuna riigihankemenetluse näol on tegemist avalik-õigusliku menetlusega, pidi Kaitseministeerium muuhulgas lähtuma ka uurimisprintsiibist. Pakkumise tagasivõtmisena hakkas Kaitseministeerium kõnealust kirja käsitlema alles siis, kui tõusetus tagatise tagastamise küsimus, mis näitab, et tegemist on tagantjärele otsitud käsitlusega selleks, et põhjendada tagatise mittetagastamist. Kui apellant oleks teadnud Kaitseministeeriumi kavatsusest jätta tagatis tagastamata, oleks tal olnud võimalik kirjas väljendatud tahteavaldust täpsustada ja selgitada, et ei soovinud väljendada tahet pakkumine tagasi võtta. Apellant möönab, et 17.09.2004 kirjas taotletud eesmärk ei olnud pakkumises osalemise jätkamine ning hankelepingu sõlmimine, ent sellest ei saa teha järeldust, et apellant tegi avalduse pakkumise tagasivõtmiseks. Majanduslikult kahjuliku tagajärje vältimise soov ei tähenda seda, et pakkumine oleks tagasi võetud – kui apellant oleks teadnud, et kirja käsitletakse pakkumise tagasivõtmisena ning keeldutakse seepärast tagatise tagastamisest, poleks ta kirja saatnud. Apellant leiab, et pakkumise vigasus oleks pakkumiste sisulise 4

§ 48alusel tagasi lükatud ja tagatis tagastatud.

Halduskohus on ekslikult tõlgendanud

§-i 48. Kas pakkumine on põhjendamatult madal, selgitatakse välja pärast vastavaks tunnistamist pakkumiste sisulise hindamise käigus, mistõttu oli Kaitseministeeriumil võimalik F.E. AS pakkumine

§ 48

kohaselt tagasi lükata ka pärast selle

§ 43kohaselt vastavaks tunnistamist.

Apellant ei nõustu halduskohtuga selles, et tagatise tagastamine pole sõltuvuses ostjale tekkinud kahjust.

§ 38

lg 1 kohaselt on tagatise eesmärk pakkuja poolt kohustuste täitmata jätmise korral kahjude täielik või osaline hüvitamine ning käesoleval juhul tagatise mittetagastamine seda eesmärki ei täida, kuna apellant ei ole ühtegi riigihangete seadusega pakkujale pandud kohustust rikkunud. Apellant kordab, et ostja ei ole 17.09.2004 kirja tõttu kahju kandnud, ent lisakulutused oleksid ostjal tekkinud siis, kui apellant ei oleks teda vigadest teavitanud, samas oleks apellant sellisel juhul ilmselt tagatise tagasi saanud. Apellant leiab, et sisuliselt on Kaitseministeerium alusetult rikastunud. 5. Kaitseministeeriumi vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et kohustust apellandi tegelikku tahet välja selgitada Kaitseministeeriumil ei olnud, kuna apellandi taotlus rahuldati ning tema pakkumine jäeti tähelepanuta. Lisaks välistas apellandiga tema tegeliku tahte väljaselgitamiseks läbirääkimiste pidamise

§ 51

. Taotlus pakkumist mitte arvestada oli pakkumise tagasivõtmine, kuna pakkuja ei tahtnud end siduda pakkumises esitatud hinnaga. Apellandi väited, et Kaitseministeerium asus taotlust pakkumise tagasivõtmisena käsitlema alles 2004. aasta novembris, on paljasõnalised ja tõendamata.

§ 38

lg 5 p-st 1 tulenevalt pidi Kaitseministeerium tagatise kohta välja antud garantiikirja täitmisele pöörama selle jõusoleku ajal, st. enne 25.11.2004. Kõnealuses 17.09.2004 kirjas on sõnaselgelt märgitud, et esitatud pakkumishind on ebareaalne. Apellandi poolt ebareaalse hinna kohta esitatud põhjendused aga on ainetud ega viita inimlikule eksimusele pakkumise koostamisel, mistõttu on halduskohus õigesti järeldanud, et pakkuja eesmärk kirja koostamisel oli endale majanduslikult kahjuliku tehingu vältimine. Ostja ei pidanud pakkumist põhjendamatult madalaks, kuna ostja eeldaski 50 miljoni krooni suurust riigihanke maksumust. Pärast pakkumise vastavaks tunnistamist enam pakkumist tagasi lükata ei saa. Tagatise eesmärk on tagada pakkumiste jõusolek selleks sätestatud tähtaja jooksul: kaebuse esitaja oma pakkumise jõusolekut ei taganud ja seega talle tagatist ei tagastata, õigesti on kohus ka järeldanud, et ostja kahju tekkimist tagatise tagastamata jätmisel tõendama ei pea. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 6.

§ 38

lg 1 sätestab: „Ostja võib pakkujalt nõuda tagatist, mis kindlustab ostjale pakkuja poolt kohustuste täitmata jätmise korral kahjude täieliku või osalise hüvitamise.” Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et ostja ei pea tagastama pakkujale pakkumise tagatist, kui: 1) pakkuja võtab pakkumise selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi; 2) pakkuja keeldub sõlmimast hankelepingut, mis vastab tema poolt esitatud pakkumisele. 5

§ 38

lg 5 p-s 1 sätestatud alus kaebaja poolt pakkumise tagasivõtmine selle jõusoleku jooksul; 2)

§ 38

lg 5 p 1 kohaselt tuleb ostjal pakkumise tagastamata jätmiseks tõendada pakkuja poolt tema kohustuste täitmata jätmisega kahjude tekitamine.

1. Kuna riigihangete pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS § 2 lg 2 tähenduses, on asjakohatu apellandi viide haldusmenetluse uurimisprintsiibile. Samas on ka haldusmenetluses esitatud taotluse tõlgendamisele kohaldatavad tsiviilõiguse tahteavalduse tõlgendamist reguleerivad normid.
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et TsÜS § 75 lg 2 teise lause kohaselt on F.E. AS 17.09.2004 kiri nr 3761 käsitatav tahteavaldusena pakkumise tagasivõtmiseks. Viimatinimetatud kirjas on sõnaselgelt väljendatud soovi, et ostja F.E. AS pakkumises väljendatud pakkumishinnaga ei arvestaks. Kuna pakkumise hind oli teatavasti selle riigihanke pakkumise kutse dokumentide kohaselt üheks hindamiskriteeriumiks, ei ole seda soovi mõistlikult võimalik tõlgendada muul moel, kui soovi, et pakkumist teiste pakkumistega võrdlema ja hindama ei asutaks. Selline taotlus on kooskõlas kirja eesmärgiga vältida kaebaja pakkumise edukaks tunnistamist ja hankelepingu sõlmimist. Halduskohus on tuvastanud, et kuna pakkumised avati 27.08.2004, pidi kaebuse esitaja, arvestades

§ 42

lg-id 3 ja 4, 17.09.2004 kirja koostamisel olema teadlik, et suure tõenäosusega tunnistatakse tema pakkumine edukaks. Pakkumise kutse dokumendi nr 1 (pakkumise ettevalmistamise juhend tl 8-14) p 10 kohaselt olid pakkumise hindamiskriteeriumiteks pakkumise hind ja ehituskestus nädalates. Pakkumise kutse protokolli (tl 58-59) p-st 1.2.1. nähtub, et pakkumiste avamisel osales ka F.E. AS esindaja ning F.E. AS pakkumise maksumus oli 49 293 970 krooni ning ehituskestus 26 nädalat, samas kui edukaks tunnistatud AS S.E. pakkumise hinnaks oli 57 264 782 krooni ja ehituskestus 33 nädalat. Kaebaja pakkumise arvestamata jätmiseks puudus muu alus. Ostjal puudus faktiline alus pakkumise tagasilükkamiseks

§ 48

lg 3 alusel, mis annab ostjale õiguse riigihanke eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madala maksumusega pakkumise tagasi lükata.

§ 38

lg-st 3 ja tagatise suurusest 500 000 krooni nähtub, et pakkumise eeldatav maksumus oli 50 000 000 krooni, millega võrreldes kaebuse esitaja 49 293 970 kroonise pakkumise põhjendamatult madalaks hindamine polnud ilmselt võimalik. 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et

§ 38

lg 5 p 1 ei sea pakkujale tagatise mittetagastamist sõltuvusse kahjude tekkimisest või nende suurusest.

§ 38

lg 5 p 1 sätestab pakkumise mittetagastamise alusena sõnaselgelt üksnes pakkuja poolt pakkumise tagasivõtmise selle jõusoleku ajal.

§ 38

lg 5 eesmärgiks on tagada, et pakkumist ei võetaks selle jõusoleku ajal tagasi ning pakkuja sõlmiks hankelepingu pakkumises esitatud tingimustel. Käesoleval juhul vastas pakkumise tagastamata jätmine ka

§ 38lg-s 1 sätestatud tingimustele.

Kaebuse esitaja poolseks kohustuse rikkumiseks oli vastuolus

§ 39

lg-ga 5 pakkumise tagasivõtmine peale pakkumiste esitamise tähtpäeva ning pakkumise tagasivõtmise tõttu kaotas ostja võimaluse sõlmida hankeleping kaebuse esitaja pakkumises sätestatud tingimustel, mis olid esitatud pakkumiste hulgas ilmselt soodsaimad. 10. Eeltoodud põhjendustel jääb F.E. AS apellatsioonkaebus rahuldamata. 6