2-05-9257/1

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-9257 (endine nr 2/19-17485/05) Otsuse kuupäev 29.mai 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi OÜ hagi I.B vastu 538,48 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 15.mai 2006 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja T.I Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista I.BOÜkasuks 538,48 EEK (viissada kolmkümmend kaheksa krooni ja 48 senti) ja kohtukulu: riigilõiv 100 EEK (ükssada krooni) ja tasu õigusabi eest 26,92 EEK (kakskümmend kuus krooni ja 92 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused. AS Tele 2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) sõlmis 21.03.2000 kostjaga Q-GSM lepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Seisuga 01.08.2001 oli I.Bpõhivõlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 269,24 krooni. Kostja ei teavitanud teenuse osutajat telefoni vargusest. AS Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud Q-GSM lepingu lahutamatuks osaks on Q-GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused. Lepingu kohaselt tuleb kostjal arvete tasumisega viivitamisel maksta hagejale viivist 0,5 % tähtaegselt tasumata summalt päevas. 20.04.2005.a. loovutas AS Tele2 Eesti nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 538,48 krooni, millest põhivõlg moodustab 269,24 krooni ja viivis samas summas. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, asja arutamisest oli teadlik. Kostja on hagile esitanud kirjaliku vastuses, milles ta hagi ei tunnista. Kostjalt varastati umbes 2000 novembrikuus mobiiltelefon ning selle kohta tegi ta avalduse Narva Politseiosakonnale. Kuna kostja seoses telefoni vargusega, seda kasutada ei saanud, ei pea ta ka saamata tenuse eest tasuma. Kohtu järeldused. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning tuginedes asjas esitatud dokumentaalsetele tõenditele, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1.juulist 2002 tsiviilüldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi 2.lõige sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1.juulit 2002. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. AS Ritabell (AS Tele 2 Eesti õiguseellane) poolt kostjale esitatud arvest nr 1327333 03.03.2001 nähtub, et I.Bon jätnud tasumata eelneva perioodi eest 54.88 krooni. Alates veebruarist 2001 kuni lepingu peatamiseni 29.05.2001 on kostjal tasumata kuumaks. Tulenevalt Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste (edaspidi Üldtingimused), millised moodustavad poolte vahel 21.03.2000 sõlmitud lepingu lahutamatu osa, 9 peatüki sätetest teatas 04.05.2001 AS Ritabell kostjale lepingu lõpetamisest juhul kui kostja ei likvideeri võlgnevust 25 päeva jooksul. Kohus leiab, et kostja on lepingu lõpetamise teate kätte saanud ning kuna kostja võlgnevust AS Ritabell ees ei likvideerinud, oli pooltevaheline leping lõppenud. Lepingu lõpetamise põhjus on teates märgitud. Kostja võla suurus oli märgitud igakuiselt väljastatud arvetel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hagejat teavitanud mobiiltelefoni vargusest. Sellist asjaolu ei ole ka kostja oma vastuses märkinud. Seega ei olnud teenuse osutaja teadlik mobiiltelefoni vargusest ning tal puudus alus lepingu peatamiseks. Üldtingimuste punkt 3.1.7 järgi oli tarbijal õigus taotleda lepingu peatamist mis tahes ajaks ühest kuust kuni üha aastani, teatades sellest ette vähemalt kümme päeva ja olles eelnevalt täitnud kõik oma kohustused, mis tulenevad lepingust. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. AS Tele 2 Eesti teavitas I.B20.04.2005 nõude loovutamisest põhisummas 269,24 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid, OÜ-le (t.lk 15). 2 Üldtingimused sätestab maksete mitteõigeaegsel tasumisel viivised 0,5 % võla põhisumma jäägist iga viivitatud päeva eest. Hagejal tekkis õigus nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sissenõutavaks muutus nõue kostjale saadetud arvel näidatud tasumise kuupäevast. Hageja on arvestanud viivist alates 01.08.2001 kuni 17.06.2005 ja väiksemas määras (0,15 %), kui leping ette nägi ning tegutsenud heas usus vähendanud viivise nõuet põhivõla summani. Eelnevast lähtudes loeb kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõlg 269,24 krooni ja viivised summas 269,24 krooni, kokku 538,48 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulud, so riigilõiv summas 100 krooni ja tasu õigusabi eest vastavalt TsMS § 61 lg. 1 p. 1, summas 26,92 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 3