KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse avalikult teatavaks 30.juuni
- a, Tallinn, Kentmanni 13 tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-1099 Tsiviilasi AShagi OÜvastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju väljamõistmiseks 13 075,65 krooni suuruses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Hageja esindaja: K.V Kostja: OÜ Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Kohtuotsuse resolutsioon
- Rahuldada AShagi OÜvastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju väljamõistmiseks 13 075,65 krooni suuruses.
- Välja mõista OÜ-lt kahjuhüvitis 13 075,65 (kolmteist tuhat seitsekümmend viis krooni ja 65 senti ) ASkasuks.
- Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus Jätta AS- poolt kantud menetluskulu riigilõiv ning Eesti Vabariigi poolt kantud asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumendi ärakirja tegemine ja postikulu) OÜ. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.10.2001 kasutusrendi lepingu nr, mille esemeks oli sõiduauto Honda Civic 5D S 1,4, ehitusaasta
- Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama vara AS-lt ja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi jättes tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja lõpetas lepingu kostjaga ennetähtaegselt ja kostja kohustus andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli järgmine: vara jääkmaksumus 89 401,86 krooni (käibemaksuta), tähtajaks tasumata rendimaksed 12 897,92 krooni ja vara tagastamisega ja realiseerimisega seotud kulud 8644,07 krooni, kokku 110 943,85 krooni. Hageja realiseeris vara 97 457,63 krooni eest. Hageja sai otsest kahju 13 486,22 krooni (110 943,85 -97 457,63). Hagi aluseks on Lepingu üldtingimuste p 2.3, p 11.1.2, p 5.19 ja VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja 3, 115 lg 1, VÕS 367 lg 1 ja 367 lg 4, millest juhindudes taotleb hageja kostjalt välja mõista 13 486,22 krooni. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1000 krooni suuruses. Hageja täpsustas 01.06.2006 avalduses millest koosnevad vara realiseerimisega seotud kulud, s o vara tagastamisteenus 2500 krooni (käibemaksuta), müügiettevalmistus (keemiline pesu) summas 1271,19 krooni ning müügiteenus summas 4872 krooni. Hageja esitas täiendavate dokumentidena debitoorse võlgnevuse arvestuse, maksegraafiku, vara tagastamise eest tasutud arve ning hageja konto väljavõtte arve tasumise kohta, varale tehtud keemilise pesu eest esitatud arve ning hageja konto väljavõtte arve tasumise kohta, müügiteenuste eest esitatud arve ning hageja konto väljavõtte arve tasumise kohta. Seoses uue asjaolu ilmnemisega, et Balti Kindlustusmaakleri OÜ on kandnud hagejale peale lepingu lõpetamist tagasi hageja poolt tasutud kindlustusmaksest 410,57 krooni, vähendas hageja hagi 410,57 krooni võrra ning taotleb kostjalt välja mõista 13 075,65 krooni. Hageja märgib, et asjaolu, et kostja on saanud äriregistrist 04.05.2005 trahvihoiatuse ei võta hagejalt õigust pöörduda kohtusse kostja vastu lepingust tuleneva kahju nõudes. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses märgib kostja, et on taotlenud registriosakonnal äriseadustiku § 60 kohaldamist ning palub hagejal tegutseda vastavalt seadusele jälgides pressis kustutamisteate ilmumist. Kuna auto realiseeriti väga kiiresti, tekib kostjal küsimus, kas auto hinnati alla tema turuväärtuse? Kohtu põhjendused Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 19.05.2006 kohtumäärusega juhindudes TsMS § 405 lg
- Määruses andis kohus pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks ning selgitas TsMS § 405
- lõiget. Pooled said kohtumääruse kätte, mida tõendavad väljastusteated. Taotlusi pooled kohtule ei esitanud ega vaidlustanud asja lahendamist kirjalikus menetluses. Pärast määruse kättesaamist saatis hageja kohtule arvamuse kostja vastuse kohta. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel 30.10.2001 sõlmitud kasutusrendi leping on oma olemuselt kestvusleping, seega kuulub vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 12 lg 1 kohaldamisele lisaks lepingule ka võlaõigusseaduse sätted. Kohtule esitatud kasutusrendi üldtingimused p 11.1.2 sätestab hageja õiguse leping ennetähtaegselt üles öelda. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et kostja jättis liisingumaksed 2 tasumata. Kostja ei ole ka tõendanud asjaolu, et kostja on liisingumakseid tasunud, s t oma kohustuse täitnud. Kostja võlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga oli 12 897,92 krooni ning vara jääkmaksumus lepingu ülesütlemisel oli 89 401,86 krooni. Märgitu kohta on hageja esitanud tõenditena debitoorse võlgnevuse arvestuse ja maksegraafiku. Hageja on vähendanud kostja debitoorset võlgnevust 410,57 krooni võrra. Kasutusrendi üldtingimuste p 5.19 järgi oli liisinguvõtjal kohustus hüvitada kõik vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud, s h ka vara müügiks ettevalmistamisega seotud kulud. Hageja on tõendanud vara realiseerimisel tekkinud kulusid kokku summas 8644,07 krooni kohtule esitatud tõenditega, milleks on vara tagastamise eest tasutud arve; varale tehtud keemilise pesu eest esitatud arve ning müügiteenuste eest esitatud arve koos hageja kontode väljavõtetega arvete tasumise kohta. Kostja kogu lepingust tulenev võlgnevus hageja ees oli 110 533,28 krooni. Hageja realiseeris vara hinnaga 97 457,63 krooni, millest tulenevalt on kostja võlgnevus hageja ees 13 075,65 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid vara võõrandamisest tekkinud kahjude ja kulude suhtes. Kostja vastuväited selle kohta, et vara on võõrandatud alla turuhinna on paljasõnalised ja tõendamata. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustu täita vastavalt kokkuleppele. Lepingu sõlmimisega võttis liisinguvõtja vabatahtlikult kohustusi, mille sisu on sätestatud kasutusrendilepingus ja kasutusrendi üldtingimustes. Liisinguvõtja ei ole oma lepinguga võetud kohustust täitnud. VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muudel põhjustel hüvitamisele. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb menetlusekulud: riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumendi ärakirja tegemine ja postikulu) jätta kostja kanda. AS-l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. T. Hiiuväin kohtunik 3