2-06-2000/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-2000 Tsiviilasi O.Rhagi V.Rvastu elatise suuruse muutmiseks Menetlustoiming Kaja menetlusse võtmise otsustamine RESOLUTSIOON
2. Jätta menetlus taastamata ja kaja rahuldamata.
3. Arvata kautsjon 625 krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud O.Resitas hagi V.Rvastu hagi elatise suuruse muutmiseks. Kohus tegi antud asjas 16.05.2006 tagaseljaotsuse kuna kostja ei vastanud tähtaegselt hagile. Tagaseljaotsuse sai kostja kätte 13.06.
4. 21.06.2006 esitas kostja kaja. Kostja palus menetlus taastada kuna kostja ei ole kohtukutset kohtuistungile allkirja vastu kätte saanud. Samuti pidas kostja loogiliseks otsustada elatise küsimus koos lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise küsimusega. Hagiavaldusele kirjalikult vastamine ei olnud võimalik kuna kostja tegevusalaks on autovedude reklaam ja logistika, mistõttu viibib ta pidevalt väljaspool Tallinna. Hageja pidas menetluse taastamise taotlust põhjendamatuks ja palus jätta see taotlus rahuldamata. Kohus leidis: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kostja on tagaseljaotsuse kätte saanud 13.06.2006, kaja on esitatud 21.06.2006, seega tähtaegselt. Kajale on lisatud kostja vastus ning tasutud on kautsjon summas 625 krooni. Seega on kajale lisatud kõik menetluse jätkamiseks vajalik tulenevalt TsMS § 416 lg 2 ning kautsjon on õigesti tasutud tulenevalt TsMS § 142 lg 2, 129 lg 2 ja riigilõivu seaduse § 37 lg 1 ja lisa
5. Seega on kaja esitamisel formaalsed nõuded täidetud, ka hagejale on antud võimalus seisukoha andmiseks kaja suhtes vastavalt TsMS § 416 lg 5 ning kohus võib asuda menetluse taastamise otsustamise sisulise külje juurde. Vastavalt TsMS § 415 lg 1 on võimalik menetlus taastada vaid mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjuseta võib menetluse taastada vaid samas paragrahvis ja eelpool toodud aluste esinemisel. Antud juhul tegi kohus tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 ja 3 kohaselt kohtuistungit pidamata kuna kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Kohus määras hagile vastamise tähtaja 07.03.2006 määrusega ja selleks oli 20 päeva hagi kättesaamisest. Määruse ja hagimaterjalid sai kostja kätte 27.03.
6. Vastust kostja ei esitanud ja esitas selle alles käesoleva kaja juurde. Seega oli kohtul seadusest tulenev alus (TsMS § 407 lg 1 ja 3) tagaseljaotsus teha. Hagimaterjalid anti kostjale isiklikult allkirja vastu kätte. Seega puuduvad TsMS § 415 lg 1 p-st 1 tulenev alus, mis välistaks mõjuva põhjuse põhjendamise vajaduse. Kohus ei pea mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et tegeledes autovedudega viibib kostja Tallinnast eemal ning ei saa tähtpäevaks kohtule vastata. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega TsMS § 422 tähenduses. Vastavalt TsMS § 422 lg 1 mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Hageja igapäevane töö ei ole seega seadusest tulenevaks mõjuvaks põhjuseks. Hagimaterjalide kättesaamisel oli kostja Tallinnas, kostja ei taotlenud hagile vastamise tähtaja pikendamist. Kostja ootus, et ta loodab lahendada kõik küsimused kohtuistungil ei põhine aga seadusel. Samuti ei oma tähendust väide, et elatise küsimust tulnuks lahendada koos lapsega suhtlemise korra otsustamisega. Esiteks on tegemist kahe erineva menetlusega. Teiseks on elatis kostjalt juba Tallinna Linnakohtu 09.06.1999 kohtuotsusega välja mõistetud ning seega on kostjal elatise maksmise kohustus sõltumata lapsega suhtlemise korra vaidlusest. Antud menetluses oli küsimuseks ainult kohase elatise suurus. Seega asub kohus seisukohale, et antud menetluse taastamiseks puudub TsMS § 422 kohane mõjuv põhjus ja menetlus tuleb jätta taastamata. Kostja on tasunud kautsjoni 20.06.2006 maksekorraldusega 200 krooni (selgitus kautsjon, V.R) ja 04.07.2006 maksekorraldusega 425 krooni (selgitus kautsjon tsiviilasi nr 2-06-2000). Kuivõrd kohus jätab menetluse taastamata kuulub kautsjon arvamisele riigi tuludesse tuginedes TsMS § 149 lg
7. Meelis Eerik kohtunik