KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-06-24617 Määruse kuupäev 11. oktoober 2006. a. Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Kai Kullerkupp ja Ulvi Loon

) § 46 lõikele 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lõikele 2 tuginedes avaldajat esitama kinnistusosakonnale vormikohase käsutustehingu ja dokumendi riigilõivu tasumise kohta hiljemalt

1. augustiks
2. a. Määruse kohaselt on kinnistusraamatu vaidlusalusesse II jakku omanikuna sisse katnud AS M.M. Avalduse kohaselt otsustas nimetatud aktsiaselts jaguneda eraldumise teel uue osaühingu P.K OÜ asutamisega
3. jaanuaril
4. a. Seega on tekkinud uus äriühing ja uut omanikku soovitakse kinnistusraamatusse kanda, mille puhul tuleb tasuda riigilõiv ja esitada vormikohane käsutustehing. Määruskaebus
5. augustil
6. a. esitatud määruskaebuses leiab avaldaja, et kohtumäärus ei ole õige, kuna takistusi kande tegemiseks ei ole. Kinnisomand AS-lt M.M läheb OÜ-le P.K üle kinnistusraamatu väliselt kooskõlas äriseadustiku (ÄS) § 446 lõikega
7. Omandi ülemineku hetkeks on jagunemise kandmine jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse.

§ 14lg.

3 kohaseks juriidilise isiku andmete parandamise teateks on OÜ P.K esitatud kandeavaldus ja äriregistris toimunud muudatuseks

1. aprillil
2. a. tehtud jagunemiskanne. Muid kande aluseks olevaid dokumente, sealhulgas vormikohast käsutustehingut ehk asjaõiguslepingut, ei ole vaja ega võimalik esitada. Vara üleminek toimub universaalõigusjärgluse alusel, nii et üksikuid ettevõtteosi ei anta üle asjaõiguslike sätete järgi, vaid kandega äriregistris toimub automaatne üleminek teisele ettevõttele.

§ 14lg. 3 kohaselt on vaidlusaluse kande puhul tegemist juriidilise isiku andmete parandamisega. Riigilõivuseaduse (Rlv

S) § 19 lg. 3 p. 1 kohaselt on ebaõige kande parandamine riigilõivust vabastatud. Seetõttu ei ole ka avaldajal vaja riigilõivu tasuda. Menetluse edasine käik

1. septembril
2. a. esitas avaldaja kinnistusosakonnale AS-i M.M jagunemiskava. Kohtunikuabi ei nõustunud määruskaebusega ja edastas selle kohtunikule. Kohtunikuabi märkis oma arvamuses, et

§ 35

kohaselt tuli kinnistamisavaldusele lisada vormikohane käsutustehing, milleks vaidlusalusel juhul on

1. jaanuari
2. a. jagunemiskava, milles sisaldub üleantava vara nimekiri. Jagunemiskava esitas avaldaja pärast määruse tegemist, kuid üleantava vara nimekirjast ei nähtu, et vaidlusalune kinnistu oleks üle antud P.K OÜ-le. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kohtunikuabi määruse muutmata ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust kohtunikuabi vaidlustatud määruse tühistamiseks.

§ 35lg.

1 punkti 1 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada vormikohane käsutustehing. ÄS § 446 lg. 1 kohaselt jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse läheb jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele ühingutele; pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tehakse vara ülemineku kanded registrites omandava ühingu avaldusel. Kuna vaidlusalusel juhul on tegemist eraldumisega, läheb osundatud sätte kohaselt omandavale ühingule üle mitte kogu jaguneva ühingu vara, vaid üksnes eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele. Sellest tuleneb, et 2

§ 35lg.

1 p. 1 tähenduses on AS-i M.M jagunemisleping, millest nähtub vara jaotus ja mille avaldaja pidi kinnistamisavaldusele lisama. Avaldaja jagunemislepingut kinnistusosakonnale ei esitanud ja kohtunikuabi määrus puuduse kõrvaldamiseks on kooskõlas

§ 46

lõikega 3, mille kohaselt juhul, kui esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, samuti TsMS § 596 lõike 2 lausega 1, mille kohaselt juhul, kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Pärast määruskaebuse esitamist esitas avaldaja kinnistusosakonnale AS-i M.M jagunemiskava, kuid sellest ei nähtu, et vaidlusalune kinnistu oleks eraldatud omandavale ühingule OÜ-le P.K. Seega ei ole ka praeguseks kinnistusosakonnale käsutustehingut esitatud ja määruses nimetatud kinnistamist takistavat puudust ei ole seega kõrvaldatud. Määrus on õige ka riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamise osas.

§ 35lg.

1 p. 6 kohaselt tuleb kinnistamisavaldusele lisada tõend lõivu tasumise kohta, avaldaja lõivu tasunud ei ole. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, nagu ei peaks ta lõivu tasuma tulenevalt RlvS § 19 lg. 3 punktist 1, mille kohaselt kinnistamisel on riigilõivuvaba alusetu või ebaõige kande parandamine. Nii on kinnistamisavalduses sisalduva taotluse sisuks õigusjärgluse korras uue omaniku sissekandmine, niisuguselt toimingult tuleb tasuda lõivu vastavalt RlvS §-le 51. Tegemist ei ole juriidilise isiku andmete parandamisega

§ 14lg.

3 mõttes, nagu määruskaebuse esitaja on ekslikult leidnud. Nimetatud sätte kohaselt toimub juriidilise isiku andmete parandamine sellekohase teate ja äriregistris või muus vastavas registris toimunud muudatuse alusel; sätet kohaldatakse ka juriidiliste isikute ühinemisel. Viidatud lõike lause 2 osundab sellele, et juriidilise isiku andmete parandamiseks võib lugeda kande parandamist ühinemisega seoses, sellest ei saa aga järeldada, et andmete parandamiseks saaks samuti lugeda äriühingu jagunemisel moodustatava uue äriühingu õigusjärgluse korras omanikuna sissekandmist. Ulvi Loonurm Kai Kullerkupp Malle Seppik 3