2-05-10841/2

2-05-10841 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-10841 (endine tsiviilasja nr 2/584-9651/05) Tsiviilasi OÜhagi E.Mvastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ, hageja esindaja S.E kostja E.M Menetluse liik Kirjalik menetlus kohtu määramisel RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista E.MOÜkasuks võlgnevus 5193 (viis tuhat ükssada üheksakümmend kolm) krooni ja 56 senti. Menetluskulude jaotus Välja mõista E.M:
2. OÜkasuks menetluskulu 679 (kuussada seitsekümmend üheksa) krooni ja 68 senti;
3. Riigituludesse asja läbivaatamiskulu 125 (ükssada kakskümmend viis) krooni. Riigituludesse välja mõistetud kohtukulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas või nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga
4. Maksekorralduse selgituste reale tuleb märkida kohtumaja, mille menetluses olevas kohtuasjas nõue tasutakse, kohtuasja number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. 1 2-05-10841 Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 5193,56 krooni, millest põhivõlg on 2596,78 krooni ja viivis 2596,78 krooni ning kohtukulud. AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel on sõlmitud Q-GSM leping, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Vastavalt üldtingimuste pt-le VII kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu lõpetas Tele2 Eesti AS kostjaga lepingu ennetähtaegselt. Seisuga 03.07.2001 on kostja põhivõlg AS Tele2 Eesti ees summas 2596,78 krooni. 20.04.2005 loovutas Tele2 Eesti AS nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka hagejale. Kirjalikes vastustes jäi hageja hagi juurde, kuid on valmis sõlmima kostjaga kokkuleppe. Kostja vastuväited Kostja teatas kirjalikus vastuses hagile, et on teadlik võlgnevusest hageja ees. Kostja tunnistab, et on sõlminud lepingu, millest võlgnevus on tekkinud, kuid tal puuduvad vahendid selle tasumiseks. Kostja on sügava puudega. Kohtu seisukoht Juhindudes TsMS § 404 on kohus asjas määranud kirjaliku menetluse. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud 20.04.2005 teatis nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on Tele2 Eesti AS nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajaks; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. 2 2-05-10841 Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 04.12.2000 on AS-i Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel sõlmitud Q-GSM leping, mille kohaselt kohustus AS Tele2 Eesti osutama kostjale teenust ning kostja kohustus tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ja kohaselt. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud. Kohtule esitatud saldo kinnitusest nähtub, et seisuga 20.04.2005 on kostja põhivõlg AS-i Tele2 Eesti ees 2596,78 krooni. Kostja tunnistab, et on sõlminud lepingu, millest võlgnevus on tekkinud. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Pooled on lepingu sõlminud, järelikult on tekkinud ka kohustus leping nõuetekohaselt täita. Asjaolu, et kostjal puuduvad vahendid võla tasumiseks, ei anna alust tasumata kohustuse täitmisest keeldumiseks. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.
5. kohustus kostja AS-ile Tele2 Eesti arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul. Maksepäevaks tasumata summadelt võis AS Tele2 Eesti nõuda kostjalt alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest viivist. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni, perioodil 03.07.2001-17.06.2005, summas 3458,63 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivisenõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt viiviste tasumist summas 2596,78 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud. Lepingu sõlmimisel on kostja võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2596,78 krooni ning viivis 2596,78 krooni. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning tasu õigusabi eest summas 259,68 krooni, mis on viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kohus tegi asja menetlemisel kulutusi kokku 125 krooni- posti kättetoimetamise kulu, mis kuulub samuti kostjalt välja mõistmisele Maimu Laumets Kohtunik 3