Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja võtab kostjapoolse viivisvõlgnevuse arvestamise aluseks seaduses sätestatud viivismäära 0,019% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Seisuga 08.12.2004 on hageja arvestanud viiviseid summas 5020.06 krooni. Tulles kostjale vastu, vähendab hageja viivisnõuet ühepoolselt ja soovib kostjalt viivisena välja mõista 3025.11 krooni. Hageja on püüdnud lahendada küsimust kohtuväliselt, saates kostjale korduvalt meeldetuletusi tasumata arvete osas ning suheldes telefoni teel, kuid soovitud tulemust ei ole saavutatud. Viidetega
§-dele 8, 76, 208 23.12.2004 esitatud hagis soovb OÜ-lt Marepleks AS Rakpuu Groupilt, nüüd AS Gawas Impex, välja mõista tasumata arvetest tekkinud võla ja viivise katteks 180 000 krooni.. Kostja vastuväited Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks hagile kirjalikku vastust esitanud. 18.01.2005 saabunud kirjalikus vastuses kostja leiab, et hagi esitamine ei olnud põhjendatud, kuivõrd hageja pidi olema teadlik, et kostjal on hagejale esitatud pretensioone seoses nõuetele mittevastava kauba müümisega
§-le 218 lg.1 laieneb Marepleksile kui mittevastava kauba müüjale vastutus kauba lepingutingimustele mittevastavuse eest. Oma interneti koduleheküljel annab Marepleks oma toodetele 5.aastase müügigarantii. Seega tulenevalt
§-st 230 lg.1 ja 3, loobus Marepleks müüjana kauba ostjale üleandmisest alates oma võimalikest vastuväidetest ostja vastu, millised välistaksid Marepleksi kui müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kuivõrd Marepleks, müües tingimustele mittevastava kauba ning keeldudes sellist kaupa asendamast, siis Rakpuu, tagamaks lepingute nõuetekohast täitmist oma Soome tellija ees ja vältimaks endale olulise kahju tekitamist, tellis
Rakpuu on teinud Soomes klaaspakettide väljavahetamisega endale täiendavaid kulutusi vastavalt hagi lisas 19 toodud kulude koondile, kokku 192 941 krooni. Rakpuu esitas Marepleksile kohtuväliselt 13.01.2005 nõude nende kulude hüvitamiseks, kuna tasumist ei toimunud, esitas Rakpuu Marepleksile 01.02.2005 tasaarveldusavalduse. Marepleks on põhihagis teatanud kohtule kirjalikult, et ei tunnista Rakpuu nõuet kulude hüvitamiseks, mistõttu Rakpuu esitas käesolevas tsiviilasjas vastuhagi. Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele ja müüja vastutab selle eest, võib ostja müüja vastu kasutada kõiki
üldosa kohustuste rikkumise peatükis ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Rakpuu on kaotanud huvi ja vajaduse Marepleksi kohustuste edasise täitmise vastu lepingu tingimustele mittevastavate klaaspakettide asendamiseks.
lg.4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustusi ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. Marepleks on Rakpuule kirjalikult teatanud oma keeldumisest mittevastavat kaupa asendada.
lg.1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Käesoleval juhul puuduvad Marepleksil vastutusest vabanemise alused. Käesoleval juhul on kahjuhüvitamise nõude eelduseks
Rakpuu kahju seisneb uute klaaspakettide tellimises, valmistamises, asendamiseks transpordikuludes, tööjõu kuludes, millised tuli Rakpuul teha samaväärsete klaaspakettide asendamiseks.
lg.1 p.7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitatud seaduses tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Marepleks rikkus
§-st 217 lg.1 tulenevat kohustust anda Rakpuule kui ostjale üle lepingutingimustele vastavad klaaspaketid, Marepleksi poolt üle antud klaaspaketid ei vastanud lepingutingimustele
Samuti rikkus Marepleks
§-st 230 lg.1 tulenevat garantiikohustust vahetada välja, asendada või tagada muul viisil klaaspakettide vastavus seda liiki toodetele esitatavatele tingimustele. Põhjusliku seose hindamisel lähtutakse reeglina adekvaatsuse teooriast ehk siis sellest, et millise pöörde oleksid asjaolud võtnud siis, kui isik oleks oma kohustuse täitnud ja milline oleks sellisel juhul olnud kahjustatud isiku olukord. Kui Marepleks oleks oma seadusest tulenevad kohustused täitnud, siis Rakpuu ei oleks pidanud tegema täiendavaid kulutusi toote asendamiseks. Kuna Marepleks aga ei täitnud seadusest 4 tulenevaid kohustusi, s.h. garantiikohustusi, siis oli Rakpuu sunnitud tegema täiendavaid kulutusi summas 192 941 krooni Marepleksi poolt kohustuste rikkumisega tekkinud olukorra lahendamiseks. Kahju tekitanud isik vastutab, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (
). Käesoleval juhul tuleneb kostja vastutus seadusest-
lg.1 Süüliselt kahju tekitamine tähendab seda, et kahju on tekitatud tahtlikult, hooletuse või raske hooletuse tulemusena. Arvestades mittevastava toote asendamisest keeldumise asjaolusid, võib väita, et Marepleks on lepingule mittevastavate klaaspakettide asendamisest keeldumisel käitunud Rakpuu suhtes tahtlikult. Viidetega
§-dele 218, 114, 115, 127, 128, 217, 1045, 104 26.04.2005 esitatud vastuhagis soovib Rakpuu välja mõista Marepleksilt kahjuhüvitisena 192 941 krooni ning kohtukulud. Kostja vastuväited vastuhagile Kostja ei tunnista vastuhagi ja leiab, et vastuhagi nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Väidetav lepingu rikkumine, põhjuslik seos väidetavalt tekkinud kahjuga ja hageja süü on tõendamata.. Ainuüksi reklamatsioon ei saa olla lepingulise kohustuse rikkumise tõendamise aluseks, kuivõrd kostja ei tellinud sõltumatut ekspertiisi tuvastamaks hagejapoolset lepingu rikkumist, s.t. kostja ei ole tõendanud asjaolu, millel hageja vastutus põhineb, ei ole võimalik tõendada ka kahju ja hageja tegevuse vahelist põhjuslikku seost. Pole tõendatud müüdud kauba mittevastavus lepingule Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud ajsaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
kohaselt leping on tehing kahe lepingupoole vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma.
kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg.1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.
lg.2 p.1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ja § 217 lg.2 p.2 kohaselt kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks kostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmisele, muul juhul aga otstarbeks, millleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. 5
lg.1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
lg.1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma mamandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
lg.1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Poolte vahel on arve-saatelehtede näol kohustissuhe, milles üks pool müüjana müüs kaupa ja teine pool ostjana pidi saadud kauba eest tasuma. Müüja on oma kohustuse täitnud, kostja on oma kohustist rikkunud. Kostja on jätnud arve-saatelehtedes kokkulepitud maksetähtaegadel maksed tasumata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel toimis kohustissuhtena ost-müük tellimuse, hinnapakkumise, tellimuse kinnituse ja arve-saatelehtede näol. Arvestades mõlema osapoole toimimist oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning asjaolu, et kummagi poole kinnitusel oli poolte vahel pikemaajaline kooostöö, loeb kohus tõendatuks, et arvesaatelehtedes ning sellele eelnevates dokumentides on osapooled kokkuleppinud nii kauba koguse, liigi kui ka kvaliteedi
Hagi kohaselt on kostja jätnud tasumata: 1) arve nr. 2811 21.maist 2004, mis koosnes tellimuste nr. 26897, 26716,.26717, 26719, 26722, 26713, 26933 ja 26 943 alusel valmistatud ja üleantud kaubast; 2) arve nr. 3170 04.06.2004, mis koosnes tellimuste nr. 27518, 27611, 26960 ja 26964 alusel valmistatud ja üleantud kaubast; 3) arve nr. 3185 06.06.2004, mis koosnes tellimuse nr. 27411 alusel valmistatud ja üleantud kaubast; 4) arve nr. 3268 09.06.2004, mis koosnes tellimuste nr. 27797, 27833, 27772, 27747, 27519, 27522 alusel valmistatud ja üleantud kaubast; 5) arve nr. 3450 17.06.2005, mis koosnes tellimuse nr. 27985 alusel valmistatud ja üleantud kaubast, 6) arve nr. 3530 21.06.2004, mis koosnes tellimuse nr. 28371 alusel valmistatud ja üleantud kaubast ning 7) arve nr. 3632, mis koosnes tellimuste nr. 28490 ja 28526 alusel valmistatud ja üleantud kaubast. Nimetatud arvete eest mittetasumist ei ole kostja ka eitanud ning on selgitanud, et ostja on jätnud arved tasumata, viitega puudustele talle tellimuste T 14, T 28, T 52 ja T 57 alusel üleantud kauba kvaliteedis. Kostja poolt nimetatud tellimused on esitatud enne hageja nõutud tasumata arvete perioodi. Kostja leiab, et esineb alus tasaarvestuse tegemiseks ja tasaarvestussummat ületavas osas kahju nõude esitamiseks, mida kostja on läbi vastuhagi ka teinud. Kuna ükski hageja poolt esitatud arve-saatelehtedel kajastuv tellimuse esitamise aeg ja selle numeratsioon ei kattu kostja poolt esitatud andmetega nö ebakvaliteetse toodangu tellimuspartiide osas, siis ei näe kohus seaduslikku alust keelduda arvete tasumisest. 6 Kostja ei ole esitanud asjaolu ega seda ka tõendanud, et hageja poolt hagi lisaks olevate arvesaatelehtedel esitatud tellimuste nimistu alusel talle üleantud toodetel olnuks puudusi, mis annaks alust väita nende mittevastavust lepingutingimustele ja mis sellest tulenevalt andnuks aluse keelduda neid arveid tasumast. Kostja on põhjendamatult keeldunud hagis nimetatud arvete tasumisest ja kuivõrd ta on sellega viivitanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist seaduses sätestatud suuruses 0,019% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Ei põhivõla nõudesumma rahalist arvestust ega viivise arvestuse aluseid ning summat kostja vaidlustanud ei ole. Kostja soovib esitatud vastuhagis tasaarvestuse kohaldamist. Kohus leiab, et vastuhagi ei kuulu rahuldamisele.
lg.1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist
Tasaarvestuse kohaldamise eelduseks on vastastikuste nõuete olemasolu. Asja lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, kas müüja on rikkunud pooltevahelist müügilepingut, andes ostjale üle lepingutingimustele mittevastava kauba ehk et kas ostjal on nõudeõigus müüja vastu. Rakpuu väitel on Marepleks talle müünud lepingu tingimustule mittevastava kauba. Rakpuu leiab, et kauba mittevastavuse eest lepingutingimustele vastutab müüja ehk Marepleks. Kaubaga seotud probleemina teatas Rakpuu, et klaaspakettidel on hakanud must mastiks voolama ja tilkuma. Sellest tulenevalt on Marepleksile saadetud samal päeva pretensiooni, millele Marepleks vastas omal kulul mittevastavate klaaspakettide asendamisega analoogsete uutega. Järgneva uue koguse klaaspakettidel ilmnenud probleemi osas müüjale esitatud reklamatsioonile teatas Marepleks, et kuivõrd pakettide paigaldamisel on rikutud üldtunnustatud paigaldamise eeskirju, ei ole võimalik reklamatsiooni aktsepteerida. Eeskirjade rikkumine seisnes hilisema täienduse kohaselt vale silikooni kasutamises. Kohus leiab, et Marepleks ei ole tõendanud vale silikooni kasutamist paigaldaja poolt (muuhulgas ei ole esitanud tema kirjavahetuses märgitud andmeid ekspertiisi läbiviimise aja, koha ja seda teinud isikute kohta), kuid samaaegselt ei ole ka Rakpuu tõendanud, et Marepleks on kasutanud mingis partiis toodangus muutunud koostisega liimmastiksit. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja soovis osta aknaid nende paigaldamiseks ning et hageja oli sellest eesmärgist teadlik. Müüdud asi ei vasta
lg.2 p.2 järgi lepingutingimustele, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. 7 Pooltevaheline tellimus ja hinnapakkumine individualiseerib lepingu objekti mõõtude abil ning tähistusega, mis viitab klaaside arvule paketis ning kas ja kuipalju neist peab olema pehme klaas. Pooled ei ole seadnud muid eritingimusi toote koosseisus kasutatavate materjalide -st 77 lg.1 tuleb lepingus kokkuleppimata kvaliteedi osas arvestada toote valmistamisele seaduses sätestatud nõudeid. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka müügilepingu alusel üleantavale lepingu esemele; ehk et kui pooled ei leppinud lepingus kokku eritingimusi tootele ja kui see ei tulene ka seadusest, siis tuli kohustus täita asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Rakpuu ei ole tõenditega ümber lükanud väidet, et kaup on toodetud vastavuses Euroopa Standardite prEN 12488 ja prEN ISO 14439 nõuetega, mis kohtu hinnangul iseenesest juba garanteerib vähemalt keskmise kvaliteediga asja tootmise. Pooled ei vaidle selle üle, et Rakpuu soovis toodet nende paigaldamiseks ning et hageja oli sellest eesmärgist teadlik. Kuna müüjal ei tekkinud kahtlusi kauba kasutuseesmärgi osas, ei pidanud ta ka tundma huvi, kas ostja on detailideni teadlik toote juures kasutatud materjalide koosseisust. Professionaalina pidi Rakpuu olema teadlik standarditest nii akende tootmisel kui ka nende paigaldamisel. Kuivõrd pooled olid kokkuleppinud tellitud /üleantava kauba suhtes möödud ja koguse ja kui selline kaup ka üle anti, siis ei saa eeldada ega järeldada müüja vastutust lepingutingimustele mittevastava kauba tootmises. Õige on Marepleksi väide, et
lg.2 alusel esitatud väite tõendamiskoormis on ostjal, seega pidanuks Rakpuu, kui väidatavalt lepingutingimustele mittevastava kauba saanud ostja tõendama, et temale tarnitud toote valmistamisel on eiratud lepingu tingimusi. Kohus peab põhjendatuks Marepleksi väidet, et pooled, tegutsedes mõlemad vastavalt klaaspakettide tootmisel ja paigaldamisel oma majandus-ja kutsetegevuse raames, ei pidanud vajalikuks igale tootepartiile kaasa panna vastavusdeklaratsiooni, vaid et see esitati ostjale tema nõudmisel. Pooltevaheline suhtlemine tellimuse- hinnapakkkumise- tellimuse kinnituse ja arve esitamise etappidena ei määratle müüja kohustust esitada koos hinnapakkumisega ka vastavusdeklaratsioone. Lisaks sellele on Marepleks kinnitanud, et pooltevahelise varasema koostöö käigus on Rakpuule vastavusdeklaratsioone ka saadetud ning et Marepleksi internetis asuvalt koduleheküljelt on samuti näha, millistele standarditele tuginedes Marepleks toodet valmistab. Seega oli Rakpuul olemas info Marepleksi tegevuse käigu ehk tootmisprotsessi kohta ning kui ta ikkagi leidis, et see on ebapiisav, siis oli tal võimalus küsida vastavusdeklaratsiooni iga tootepartii juurde eraldi. Marepleksi kinnitusel klient selle ka sai, kui ta oli soovi avaldanud. Marepleks on küll kahes oma varasemas kirjas väitnud, et mastiksi tilkumine on tingitud valest paigaldamisest ja paigaldamisel kasutatud mittesobivast silikoonist, kuid kohtule prEN standardite esitamisel on Marepleks väitnud, et ei esita väidet Rakpuu vale käitumise kohta toote käitlemisel, kuna vastavaid ekspertiise läbi pole viidud ja kuna müüja poolse lepingutingimuste rikkumise väite tõendamiskoormis lasub ostjal, mitte müüjal. Kostja on 23.02.2006 avaldanud, et soovib täiendavat aega standardit puudutavate materjalidega tutvumiseks ning et ta peab ühtlasi vajalikuks kasutada hageja toote vastavuse kontrollimiseks õigusaktides sätestatule kasutada eriteadmistega isiku abi. Kohtule ei ole peale seda esitatud eriteadmistega isiku poolt välja antud arvamust/seisukohta, ja ei ole ka taotletud kohtu abi sellise tõendi saamiseks, mistõttu kohus leiab, et Rakpuu on loobunud vastava tõendi esitamisest. 8 Tuginedes
§-le 217, kohus nõustub Marepleksi seisukohaga ja leiab, et Rakpuu pole tõendanud põhjuslikku seost Marepleksi teo- paketi tootmine- ja saabunud tagajärje- mastiksi tilkumine- vahel. Seega leiab kohus, et Rakpuul ei ole nõuet Marepleksi vastu ja tasaarvestust kohaldada ei saa, sealjuures ei saa Marepleksilt välja mõista ka tasaarvestussummat ületavat Rakpuu nõude osa summas 12941 krooni. Kuivõrd vähemalt üks kahjuhüvitamise deliktikoosseisu element- põhjuslik seos- on vastuhagi hageja poolt tõendamata, siis
, 127 alusel esitatud nõuet Marepleksi vastu -kahju hüvitamiseks- ei ole võimalik rahuldada. Kohus on uurinud ja hinnanud asja lahendamisel tõenditena 1) arve-saatelehti, 2) viivisearvestust, 3) Marepleksi 01.09.2004 meeldetuletust kostjale tasumata arvete osas, 4) 15.10.2004 kirja kostjale tasumata võla osas, 5) 22.11.2004 esitatud võlanõuet, 6) 06.04.2005 reklamatsiooni, mille kohaselt mastiksi valgumise on põhjustanud päike, 7) dateerimata reklamatsiooni, milles Soomes toote saaja soovib vigaste pakettide ümbervahetamist, 8) Müürilahti korteriühistu akende osas koostatud järelvalve protokolli 09.09.2004 (t.l. 81), mille kohaselt vigase klaasipaketi tihendusmass on läbinisti pehme ja et tegu on Marepleksi toodanguga. Kohus ei pea võimalikuks käsitleda nimetatud dokumenti ekspertiisi aktina, kuna see pole määratud ekspertiisina kohtu poolt, samuti ei ole tõendi esitaja tõendanud, milline on protokollile allkirjatanud isikute pädevus esitada protokollis toodud arvamusi. Lisaks sellele saab nimetaud protokollist järeldada, et Marepleksi toodang oli vigane, kuid selles ei kajastu, kas viga tulenes tootest endast või tema paigaldamisest; 9) hinnaküsimist 19.02.2004, 10) hinnapakkumist nr. 2418 19.02.2004,11) tellimust 23.02.2004 T14, 12) tellimust 09.03.2004 T28, 13) tellimuse kinnitust nr. 23698 09.03.2004, 14) tellimust 06.05.2004 T52, 15) tellimuse kinnitust nr. 26262 06.05.2004, 16) tellimust 10.05.2004 T57, 17) tellimuse kinnitust nr. 26428 10.05.2004, 18) pretensiooni 31.05.2004 T67, 19) tellimust 07.06.2004 T73, 20) reklamatsiooni 11.08.2004 T105, 21) vastust reklamatsioonile – milles Marepleks väidab, et rikutud on paigaldamise eeskirju, 22) täiendust reklamatsiooni vastusele 25.08.2004, milles Marpeleks võidab, et Rakpuu kasutas sobimatu koostisega silikooni, 23) koondit Müürilahti KÜ reklamatsiooniga soetud komandeeringutest, 24) koopiat Marepleksi interneti koduleheküljest, millele tuginedes Rakpuu kinnitab tootja poolt antavat 5.a. garantiid, 25) Rakpuu nõue Marpeleksile 3.01.2005 kulutuste hüvitamiseks summas 192 941 krooni; 26) erinevaid kuludokumente, mis Rakpuu kinnitusel tõendavad kulusid vigaste klaaspaketitde väljavahetamisel (t lk. 125- 174), 27) Marpleksi poolt väljaantud vastavusdeklaratsiooni Rakpuule tarnitud kolmekordse energiasäästliku klaaspaketi kohta, 28) Euroopa Standardit prEN 12488 ja Euroopa Standardit prEN ISO 14439, mille nõudeid järgides Marepleksi kinnitusel toimub klaaspakettide tootmine. Menetluskulud TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 60 lg.1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 61 lg.1 p.1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud õigusabi katteks hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale. Kohus rahuldab hagi ja jätab rahuldamata vastuhagi, millest tulenevalt põhihagi kostja AS Gawas Inpex (end. AS Rakpuu Group) tasub hageja vajalikud ja põhjendatud kulud. 9 Hageja esitatud kulud on 22.12.2004 tasutud riigilõiv summas 10 000 krooni ja kulud õigusabile summas 7080 krooni, mille kohta on hagile lisatud arve nr. 2373. Kohus leiab, et kulu riigilõivule on vajalik ja põhjendatud, kuivõrd selle tasumise kohustus tulenes ja tuleneb seadusest. Kulu õigusabile summas 7080 krooni, arvestades asja mahtu ja sellele kulutatud aega, on olnud vajalik ja põhjendatud ja ei ületa ka TsMS § -s 61 sätestatud ülempiiri. AS Gawas Impexi kohtukulude väljamõistmise taotlus summas 25 160 krooni, jääb rahuldamata. Hagi on lahendatud otsuse kirjeldavas osas viidatud õigusnormide alusel. Kohtunik /allkiri/ M.Leimann Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 02. novembril 2006.a Nooremreferent I.Golubev 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.