lg 3 kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega, võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta ka juhul, kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks. Hageja taotlusel otsustas kohus antud asja lahendada sisuliselt. Tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kostja hagi õigeksvõtuga on tõendatud, et kostja elatist lapse ülalpidamiseks maksnud ei ole. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt elatusraha välja mõista kohtuotsusega. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2006.a. on nimetatud alammäär 3000,00 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud palgatõendiga (t/l 6) on tõendatud, et hageja brutopalk on keskmiselt 10 000,00 krooni kuus. Kohtule esitatud kostja palgatõendiga (t/l 15) on tõendatud, et kostja keskmine brutopalk on 5000,00 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja kohtuistungil vähendatud nõue kostjalt väljamõistetud elatise nõudes on õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt poja ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 1500,00 kooni. Tulenevalt PKS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Seega tuleb elatis välja mõista alates elatisehagi kohtule esitamisest, s.o. 21.03.2006. aastast. 2 Kohtukulude osas lähtub kohus
§-dest 162, 173, 174.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 kohaselt tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse muul põhjusel lõppemist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse § 179 lõikes 1 sätestatut ka menetlusosaliselt menetlusabikulude ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks väljamõistmise puhul. Kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja kohtukulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti peab kostja tasuma riigilõivu hagiavalduselt. Ann Meriluht Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.