← Eesti

2-05-14700/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2006. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-14700 Tsiviilasi K V. T hagi AS-i H vastu kahju 913.

§ 24; EIÕK art.

6-1) ning mõistliku aja jooksul.

  1. jaanuaril 2006.a. esitas hageja ka teise määruskaebuse, kus palus tagada esimese astme kohtu poolt
  2. detsembri
  3. a. määrusega tagastatud
  4. novembri 2005.a. erikaebuse kohtutoimikusse ennistamine ning tagada kohtu poolt hageja õigus saada
  5. novembri
  6. a. erikaebuses esitatud väidete, põhjenduste ja taotluste osas teise astme kohtu seisukoht hageja jaoks olulistes küsimustes, hageja põhiõigusi ja konventsioonijärgseid õigusi piiravates küsimustes ja seda EIÕK art. 6- 1 nõuetele vastava sõltumatu kohtu poolt, avalikul kohtuistungil koos suulise ärakuulamisega (

§ 24; EIÕK art.

6-1) ning mõistliku aja jooksul.

  1. novembri 2005.a. erikaebuse esitas hageja seoses
  2. novembri 2005.a. määrusega, millega Tallinna Linnakohus jättis K V. T
  3. juunil
  4. a. esitatud hagiavalduse käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Kohus andis hagejale tähtaja puuduste 3 kõrvaldamiseks hagiavalduses. Kohus leidis, et hagiavaldusele on alla kirjutanud hageja isiklikult, kuid
  5. veebruaril 2000.a. kuulutas Tallinna Linnakohus välja hageja pankroti ning hageja seaduslikuks esindajaks on PankrS § 54 lõike 1 alusel pankrotihaldur. Seega saaks hagiavalduse kohtusse esitada pankrotihaldur või hageja pankrotihalduri poolt väljastatud volikirja alusel.
  6. detsembri
  7. a. määrusega Tallinna Linnakohus tagastas hagejale
  8. novembri
  9. a. erikaebuse, kuna TsMS § 149 (kuni
  10. jaanuarini 2006.a. kehtinud) ei näe ette võimalust esitada erikaebust avalduse käiguta jätmise määruse peale. Hagiavaldus võeti menetlusse, kui kohtule oli viivitusega teatavaks saanud Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr. 2-2/1272/05 hageja kui füüsilise isiku pankrotimenetluse lõpetamise kohta
  11. juunil 2005.a.
  12. märtsil
  13. a. esitas hageja määruskaebuse, mille nõudepunktides palub: 1 - tühistada Tallinna Linnakohtu
  14. novembri 2005.a. määruse; 2 – tühistada Tallinna Linnakohtu
  15. detsembri 2005.a. määruse osaliselt, s.o jätta jõusse vabastamine riigilõivust hagiavalduse esitamisel, samas vabastada sellelt nõudelt riigilõivu tasumisest; 3 – tühistada Tallinna Linnakohtu
  16. detsembri 2005.a. määrus (hageja
  17. novembri 2005.a. erikaebuse tagastamine) täies mahus, võtta hageja
  18. novembri 2005.a. erikaebus teise astme kohtu menetlusse ja vabastada see riigilõivu tasumisest; 6 – tühistada Harju Maakohtu
  19. veebruari määrus (vt p. 19 ja 30), vabastada riigilõivu tasumisest ja võtta hageja
  20. jaanuari 2006.a. määruskaebus kohtu menetlusse; 7 – tühistada Harju Maakohtu
  21. veebruari 2006.a. määrus (vt p. 20 ja 31), vabastada riigilõivu tasumisest ja võtta hageja
  22. jaanuari 2006.a. määruskaebus kohtu menetlusse; 8 – tühistada E. S poolt väljastatud
  23. veebruari 2006.a. kohtuteade (vt p. 22 ja 32) ja tagada hageja protseduurilised õigused; 9 – tagada õigus täpsustada ja täiendada hagi alust või eset või suurendada nõuet: hageja taotleb kohtult seaduse (KredS § 89 lg. 1) rikkumise tuvastamist AS-i H poolt ja selle õigusvastase teoga tekitatud varalise kahju hüvitamisele AS-ilt H täiendavalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 2.000.000 krooni seoses kliendi usalduse rikkumisega. Vabastada sellelt nõudelt (AS H poolt tekitatud mitte-varaline kahju) riigilõivu tasumisest; 10 – tagada Eesti Vabariigi (rahandusministeerium) kaasamine kolmanda isikuna ja vande all tunnistuse võtmine (põhjus: kas Eesti Vabariik oli esindatud või ei olnud TFIM poolt
  24. oktoobril 1999 ja
  25. oktoobril 1999 dokumentide väljastamisel AS-ile H ning millega seda tõendatakse; vabastada kolmanda isiku kaasamisega seotud menetluskulude tasumisest; 11 – tagada T. R tunnistajana kohtusse kutsumine ja temalt vande all tunnistuse võtmine, vabastada hageja tunnistaja kohtusse kutsumisega seotud kulude tasumisest; 12 – liita antud asjaga täiendavalt Maksu ja Tolliametist
  26. veebruaril 2006.a. teabenõude alusel laekuv ärakiri dokumendist, mille TFIM
  27. oktoobril 1999.a. saatis AS-ile H; 13 – liita antud asjaga täiendavalt hageja arveldusarve väljavõte; 14 – tagada hagejale õigus sõltumatule ja erapooletule kohtule, s.h täitevvõimust sõltumatule kohtule (käesoelval hetkel esimese astme kohus ei vasta

§ 146koos § 4 ja § 3 ning EIÕK art.

6-1 sätestatud ja hagejale riigi poolt tagatud sõltumatu kohtu tunnustele; 15 – algatada Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjassepuutuvate seaduste – Vabariigi Valitsuse 1995 seaduse § 59 ja 2005.a. riigieelarveseaduse (RT I, 92, 630, lk 3948) vastava sätte osas ja juhul kui kohus tuvastab, et need ei ole kooskõlas põhiseaduse vastavate õigusnormidega (

§ 3

, § 4, § 14 ja § 146), siis kuulutada VVS ja riigieelarve seaduse vastavad sätted põhiseadusvastaseks; 16 – tagada juurdepääs kohtule sh suuline ärakuulamine; 17 – jätta kohtukulud AS-i H kanda.

  1. märtsi 2006.a. määrusega keeldus Harju Maakohus menetlusse võtmast hageja poolt
  2. jaanuaril 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkti 2, samal kuupäeval esitatud teise 4 määruskaebuse nõudepunkte 2 ja 3 ning
  3. märtsil 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkte 1-3 ja 6-17 ning nõudepunkti nr. osas, milline puudutab hageja
  4. jaanuari 2006.a. avaldust.
  5. jaanuaril 2006.a. esitas hageja maakohtule avalduse kaasata protsessi hageja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu. Avalduses leiab hageja, et kolmanda isiku kaasamine on tema protseduuriliste õiguste seisukohalt olulise tähtsusega, kuna kostja AS H teostas hageja omandi võõrandamise Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti seadusvastaste üksikaktide alusel. Kostja AS H palub jätta kolmanda isiku kaasamise avalduse tähelepanuta. Kostja leiab, et TsMS § 213 lõikes 1 sätestatu kohaselt võib iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse astuda juhul, kui tal on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks ja TsMS § 216 lõike 1 kohaselt saab pool taotleda kolmanda isiku menetlusse kaasamist, kui ta kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvitamiskohustusest vabastamise nõude. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) leiab, et hageja avaldus kolmanda isiku kaasamiseks ei ole põhjendatud.
  6. märtsi 2006.a. määrusega jättis Harju Maakohus hageja avalduse kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et hageja avaldusest ei nähtu põhistused Eesti Vabariigi kui iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamise vajalikkusele tsiviilasja menetlusse. Hageja ei ole välja toonud, miks kaasamine oleks vajalik tema huvides. Ka ei nähtu hageja avaldusest, millistel alustel võib ta antud tsiviilasja enda kahjuks lahendamise korral esitada hagi kas kahju hüvitamiseks või muul alustel Eesti Vabariigi vastu ning ei nähtu nagu eeldaks hageja, et tema kahjuks asja lahendamisel oleks Eesti Vabariigil alust tema vastu samasuguse nõude esitamiseks. Muudel alustel aga TsMS § 216 lõige 1 kolmanda isiku kaasamist ette ei näe.
  7. aprillil 2006.a. esitas hageja määruskaebuse, milles palub tühistada
  8. märtsi 2006.a. ja
  9. märtsi 2006.a. määrused. Menetluse edasine käik Maakohus võttis hageja
  10. aprilli
  11. a. määruskaebuse menetlusse
  12. märtsi
  13. a. määruse punkti 8 ja
  14. märtsi
  15. a. määruse osas, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 ringkonnakohtule. Maakohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest
  16. novembri 2005.a. ,
  17. detsembri 2005.a. ,
  18. veebruari 2006.a. ,
  19. veebruari 2006.a.
  20. veebruari 2006.a. määruste osas ja
  21. märtsi 2006.a. määruse punktide 1-7 ja 9 osas. Ringkonnakohtu seisukoht Harju Maakohus on
  22. augusti 2006.a. määrusega võtnud menetlusse
  23. märtsi 2006.a. määruse punkti 8, millega kohus keeldus menetlusse võtmast K. T
  24. jaanuari 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkti 2, samal kuupäeval esitatud teise määruskaebuse nõudepunkte 2 ja 3 ning
  25. märtsil 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkte 1-3 ja 6-17 ning nõudepunkti nr., mis puudutab hageja
  26. jaanuari
  27. a. avaldust ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud osas on K. T määruskaebus ebaõigesti kohtu menetlusse võetud ja tuleb jätta TsMS § 664 lõike 2 alusel läbi vaatamata. TsMS 664 lõigete 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus selle määrusega läbi vaatamata. 5 Sama,
  28. augusti 2006.a. määrusega on Harju Maakohus keeldunud menetlusse võtmast K V. T määruskaebust määruste
  29. novembrist 2005.a.,
  30. detsembri 2005.a.,
  31. veebruari 2006.a.,
  32. veebruari 2006.a.,
  33. veebruari 2006.a. ja
  34. märtsi 2006.a. punktide 1-7 ja 9 osas.
  35. märtsi 2006.a. määruse punkt 8, mille maakohus menetlusse võttis, aga puudutab suures osas sisuliselt just eelnimetatud määrusi. K V. T nõuded (
  36. märtsi 2006.a. määruse punktis 8) puudutavad just selliseid küsimusi, mida on esimese ja ka teise astme kohtud juba korduvalt lahendanud, sealhulgas hageja riigilõivust vabastamise küsimust ja hagiavalduse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamise küsimust, hageja protsessiõiguste rikkumist jms. Kohtulahendid nendes küsimustes on juba jõustunud:
  37. detsembri 2005.a. määrusega vabastas Harju Maakohus K V. T riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel;
  38. märtsi 2006.a. määrusega on K V. T vabastatud ka riigilõivu tasumisest määruskaebustelt; K V. T hagiavaldus on maakohtu menetluses
  39. detsembrist 2005.a., seega puudub põhjus lahendada veelkordselt hagiavalduse käiguta jätmise määrust ja sellele
  40. novembril 2005.a. esitatud erikaebust. Ringkonnakohus peab vajalikuks veelkordselt juhtida määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14 ja 15 ettenähtud riigivõimu kohustus tagada igaühele juurdepääs kohtule ja edasikaebeõigus ei tähenda, et menetlusosalisel on piiramatu õigus kaevata läbi kõigi kohtuastmete edasi kõigile kohtulahenditele, sh ka sellistele, mis on korraldusliku iseloomuga ja sisuliselt asja ei otsusta. Määruskaebuse esitaja ignoreerib juba jõustunud kohtulahendeid ja esitab pidevalt taotlusi, mis oma sisult ja iseloomult on identsed juba lahendamist leidnud taotlustega.
  41. märtsil 2006.a. määruskaebuse nõudepunktides 1-3 ja 6-17 on määruskaebuse esitaja esitanud taotlusi, mis kuuluvad lahendamisele hagimenetluse käigus. Kui menetlusosaline soovib esitada protsessi käigus täiendavaid tõendeid, üle kuulata tunnistajaid, täpsustada ja täiendada hagi alust või eset või suurendada nõuet, on tal sellekohane õigus lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavatest sätetest. Menetlusosalisel on õigus esitada tõendeid - TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama § lõige 2 sätestab, et tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 376 lõike 1 kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Kõik eelpoolnimetatud taotlused kuuluvad lahendamisele menetluse käigus maakohtus, ringkonnakohtu pädevusse ei kuulu nende läbivaatamine määruskaebuse lahendamise käigus enne maakohtu vastava otsuse tegemist. Seega tuleb K V. T määruskaebus
  42. jaanuari 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkti 2, samal kuupäeval esitatud teise määruskaebuse nõudepunktide 2 ja 3 ning
  43. märtsil 2006.a. esitatud määruskaebuse nõudepunkte 1-3 ja 6-17 osas jätta ringkonnakohtus määrusega läbi vaatamata, tuginedes TsMS § 664 lõikele
  44. Kolmanda isiku kaasamiseks protsessi esitas K V. T avalduse Harju Maakohtule
  45. jaanuaril 2006.a.
  46. märtsi 2006.a. määrusega jättis Harju Maakohus avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  47. jaanuari 2006.a. avalduses on hageja põhjendanud Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kaasamise vajadust, leides, et
  48. oktoobril 1999.a. Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti poolt esitati kostjale AS H ettekirjutus ja inkassokäsund, mille alusel kandis kostja hageja kontolt Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti kontole 913.743 krooni, õigusliku aluseta. Nimetatud toiming 6 teostati enne hageja suhtes pankrotimenetluse algatamist. Samuti loobus Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuamet hageja suhtes diskretsiooniõiguse kohaldamisest. Maakohus ei leidnud, et hageja avalduse rahuldamiseks oleks alust. Hageja on rõhutanud, et kolmanda isiku kaasamine on vajalik tema huvides, kuid ei ole seda huvi kohtu jaoks mõistetavalt välja toonud. Määruskaebuses K V. T oma taotluse põhistamiseks mingeid lisapõhjendusi või argumente välja toonud ei ole. TsMS § 216 lõike 1 alusel pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabanemise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni lahendi jõustumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Määruskaebuse esitaja taotlustest ja määruskaebusest ei nähtu, millistel alustel saaks ta käesoleva tsiviilasja tema kahjuks lahendamise korral esitada hagi Eesti Vabariigi vastu. Samuti ei nähtu, et K V. T oleks arvamusel või eeldaks, nagu oleks Eesti Vabariigil alust tema vastu samasuguse nõude esitamiseks. Muudel alustel aga TsMS § 216 lõige 1 kolmanda isiku kaasamist ette ei näe ja maakohtu määrus iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamata jätmise kohta tuleb jätta muutmata. Urmas Reinola

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.