2-05-1446/10

2-05-1446 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Kai Kullerkupp, Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1446 Tsiviilasi R.Pi hagi A.Si vastu 16 533,70 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.03.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.Si apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad A.S ja tema esindaja Owe Ladva R.P ja tema esindaja Tamara Vologžanina RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 17.03.2006. a otsus muutmata ja A.Si apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Hageja nõue ja põhjendused 04.02.2005 sõlmisid hageja ja kostja suulises vormis sõiduauto Fiat Ducato 14 (registreerimisnumbriga xxx ) müügilepingu. Kokkuleppe kohaselt oli sõiduauto hinnaks 30 000 krooni. Lisaks müüs hageja kostjale autokummid hinnaga 1300 krooni. Kokku pidi kostja hagejale tasuma 31 300 krooni. Kokkuleppel värviti autot hageja kulul 5000 krooni eest, millises osas müügihind vähenes. Kostja on hagejale tasunud 10 000 krooni ning võlgnevus hageja ees on 16 300 krooni, millele lisanduvad viivised summas 233,70 krooni. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale kohe 50% hinnast ja 50% kolme nädala jooksul pärast kokkuleppe sõlmimist. Hageja andis kostjale sõiduki valduse üle 04.02.2005 võõrandamislepingu sõlmimisel. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt tasus kostja 10 000 krooni pärast korduvaid meeldetuletusi telefoni teel. Kostja vastas meeldetuletustele ülejäänud hinna tasumise osas, et ta soetas lisaks mikrobussi FIAT, mille eest on samuti vaja tasuda ja tal ei ole võimalusi mõlema kohustuse täitmiseks. Hageja kirjalikule pretensioonile vastas kostja, et ta ei kavatse oma kohustust täita. Hageja palus kostjalt välja mõista 16 533,70 krooni ja kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tasus hagejale kogu kokkulepitud hinna 26 300 krooni. Hageja ei tõendanud, et kostja jättis osa müügihinnast maksmata. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis A.S-ilt välja R.P-i kasuks 18 760,40 krooni. Vaidlust ei ole, et pooled sõlmisid 04.02.2005 suuliselt kasutatud sõiduki Fiat Ducato 14 registrinumbriga xxx müügilepingu. Auto müügihinnaks oli koos talverehvidega 26 300 krooni. Ostuhinna tasumine toimus sularahas. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale kogu auto ostuhinna tasunud. Hageja mobiiltelefonikõnede eristusest nähtuvalt helistas ta kostjale veebruaris 2005.a seitsmel ja märtsis 2005.a kuuel korral. Hageja seletas sagedast helistamist võla meeldetuletamisega kostjale. Kostja väitis, et ei mäleta, miks hageja talle helistas. Asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kostja ei tasunud hagejale kogu müügihinda. Kostja vande all antud seletus on vastuoluline. Kostja väitis, et kogus sõiduki ostuks raha kaupluse seifi poodi makstud 500-krooniseid kupüüre. Samas väitis kostja, et 500-kroonised kupüürid viiakse panka, millest tasutakse teenused, kaubad, palgad. Auto osteti kostja nimele, kauplusse tasutud raha on äriühingu raha. Kostja, tema abikaasa ja poja palgad ei võimalda 30 000 krooni kõrvalepanemist paari kuu jooksul. Asjaolu, et kostja müüs enne hagejalt sõiduauto ostmist oma sõiduauto Volvo 11 000 krooni eest, mainis kostja alles kohtuistungil vande all antud seletusi täpsustades. Hageja poolt kohtule esitatud telefonikõnede eristused tõendavad hageja seletust selle kohta, et hageja nõudis kostjalt korduvalt ostuhinna täielikku tasumist. Kostja ei põhjendanud veenvalt, miks hageja kostjale pärast auto ostu-müügilepingu sõlmimist helistas. Kostja ei tõendanud, et ta oleks tasunud hagejale ostuhinnast rohkem kui 10 000 krooni. Nii hageja kui kostja kirjeldasid, et autol ilmnesid paari nädala jooksul pärast müügilepingu sõlmimist tehnilised rikked, samuti soetas kostja uue auto, mistõttu võis kostjal hageja ees võlgnevus tekkida, kuna ta ei olnud ise enam huvitatud müügilepingu täitmisest. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et võlausaldajal on õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist nõuda ega ka hageja arvutatud viiviste suurusele. VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 57 päeva eest summas 233,70 krooni. 2