KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1351 Haldusasi V. B. kaebus Tallinna Linnavolikogu 07.
- 1993 otsuse tühistamiseks osas, millega * asuv elamu arvati erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja, ja Tallinna Linnavolikogu kohustamiseks tagastama elamu erastamise õigus Vaidlustatud kohtulahendid Tallinna Halduskohtu 18.07.2006 ja 19.07.2006 määrused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V. B. määruskaebused RESOLUTSIOON
- Jätta Tallinna Halduskohtu
- juuli 2006 määrus haldusasjas nr 3-06-1351 muutmata ja V. B. määruskaebus rahuldamata.
- Jätta Tallinna Halduskohtu
- juuli 2006 määrus haldusasjas nr 3-06-1351 muutmata ja V. B. määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 122 lg 5 teisest lausest tulenevalt ei saa edasi kaevata käesoleva määruse peale osas, millega jäeti muutmata Tallinna Halduskohtu
- juuli 2006 määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta. Määruse peale osas, millega jäeti muutmata Tallinna Halduskohtu
- juuli 2006 määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta, võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 06.07.2006 esitas V. B. halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsuse tühistamiseks osas, millega arvati erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja * elamu, kus väidetavalt asub kaebaja poolt üürilepingu alusel kasutatav eluruum. 3-06-1351 Kaebuse kohaselt sai V. B.le (M. B. õigusjärgla sele) lõplikult selgeks, et * ja ** näol on tegemist ühe ja sama elamuga alles Riigikohtu 07.06.2006 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-36-06 (M. B. kaebuses Pirita Linnaosa Valitsuse poolt kaebajale eluruumi erastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna Linnavalitsuse 27.11.2002 korralduse nr 2919-k tühistamiseks ja Tallinna Linnavolikogu 06.02.2003 otsuse nr 34 tühistamiseks). Sellest tulenevalt hakkas tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsusele kulgema Riigikohtu otsusest 07.06.
- 17.07.2006 esitas V. B. taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras Tallinna Linnavolikogu 06.03.2003 otsuse nr 34 täitmine ** elamu osas kuni asja lahendamiseni. Nimetatud otsusega kehtestati Haljas tee, Pähkli tee, Kase tn ja Kuslapuu tn vahelise kvartali detailplaneering, mille kohaselt kuulub ** elamu lammutamisele.
- Tallinna Halduskohtu 18.07.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Määruse kohaselt oli Tallinna Linnavolikogu 06.03.2003 otsus nr 34, mille täitmise peatamist kaebaja taotles, vaidluse esemeks teises haldusasjas, milles menetlus on lõppenud. Riigikohtu 07.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-36-06 jäeti V. B. õiguseellase M. B. kaebus Tallinna Linnavolikogu 06.03.2003 otsuse nr 34 tühistamiseks rahuldamata. Taotlus haldusakti, mille õiguspärasust on kontrollitud kolmes kohtuastmes ja milles kohtuvaidlus on lõppenud, täitmise peatamiseks esialgse õiguskaitse korras haldusasjas, milles vaidluse esemeks on teine haldusakt, ei ole põhjendatud.
- 18.07.2006 esitas V. B. taotluse asjas advokaadi määramiseks riigi õigusabi korras raske majandusliku seisundi tõttu. Taotluse kohaselt taotleb kaebaja riigi õigusabi selleks, et saavutada Tallinnas, ** asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa erastamine.
- Tallinna Halduskohtu 19.07.2006 määrusega jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et riigi õigusabi andmine ei ole põhjendatud ja tuleb jätta riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata, kuna taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Riigikohus leidis 07.06.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-36-06, et M. B. õigusjärglasel V. B.l puudub kehtiva õiguse kohaselt võimalus erastada tema kasutuses olevat elamut, kuna selle subjektiivse õiguse kaitseks ei ole õigeaegselt kohtusse pöördutud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- V. B. määruskaebuses paluti tühistada halduskohtu 18.07.2006 määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse asjas, milles ta vaidlustab Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsust, mis oli Tallinna Linnavolikogu 06.03.2003 otsuse nr 34 aluseks. Kui linnavolikogu 07.10.1993 otsus tunnistatakse õigusvastaseks, tuleb linnavolikogu 06.03.2003 otsus nr 34 samuti tühistada, kuid otsus nr 34 võib olla selleks ajaks juba täidetud.
- V. B. teises määruskaebus es paluti tühistada halduskohtu 19.07.2006 määrus ja rahuldada riigi õigusabi saamise taotlus. Kaebajal ei ole tööd ja seetõttu puudub tal võimalus tasuda õigusabi eest. Kaebaja ei valda eesti keelt, tal ei ole õigusalast haridust ega juriidilisi teadmisi ning seetõttu ei saa iseseisvalt oma õigusi kaitsta. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 järgi on igaühel õigus õiglasele asja arutamisele. Sealhulgas on igaühel õigus kohtus kaitsjale. Seega, kui kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, siis oleks rikutud kaebaja õigus õiglasele asja arutamisele tulenevalt EIÕK art 6 lg-st
- 2
(4)3-06-1351
- Tallinna Linnavolikogu kirjalikus vastuses paluti jätta määruskaebused rahuldamata ja vaidlustatud halduskohtu määrused muutmata. Kaebaja polnud seni vaidlustanud Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsust, millega määrati */ ** elamu erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja, ja ta on ilmse kaebetähtaja rikkumise tõttu minetanud kaebeõiguse nimetatud haldusaktile. Pirita Linnaosa Valitsus teavitas hiljemalt 25.01.2001 kirjaga kaebajat nimetatud haldusaktist, elamu erastamise võimatusest ja selle lammutamisest. Eeltoodud asjaolu tuvastati ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2006 otsusega haldusasjas nr 3-02-33, millega jäeti rahuldamata kaebaja (protsessis M. B. õigusjärglane) nõue Tallinna Linnavolikogu 06.02.2003 otsusega nr 34 kinnitatud detailplaneeringu tühistamiseks, kuna tal puudub kaebeõigus detailplaneeringu kinnitamise otsuse vaidlustamiseks ja tema subjektiivseid õiguseid ei ole detailplaneeringuga rikutud. Riigikohtu 07.06.2006 otsusega nr 3-3-1-36-06 ei rahuldatud V. B. kassatsioonkaebust eelnimetatud ringkonnakohtu otsusele. Riigikohus leidis, et V. B.l puudub kaebeõigus nii Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsuse kui ka Tallinna Linnavolikogu 06.02.2003 otsusega nr 34 kinnitatud detailplaneeringu vaidlustamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Käesolevas asjas on vaidlustatud halduskoht u määrused esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus vaatab vaidlusküsimused läbi eeltoodud järjekorras.
- HKMS § 121 lg 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Tulenevalt HKMS § 121 lg 3 p-st 1 võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Asjaolu, et vaidlustatud haldusakt oli haldusakti aluseks, mille peatamist kaebuse esitaja taotleb, ei anna käesolevas asjas alust esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamiseks. Vaidlus Tallinna Linnavolikogu 06.03.2003 otsuse nr 34, mille täitmise peatamist kaebuse esitaja ** asuva elamu osas esialgse õiguskaitse korras taotles, õiguspärasuse üle on lõppenud ja kohtuotsus jõustunud. Käesolevas asjas on välistatud kaebuse piiride laiendamine ja Tallinna Linnavolikogu 06.03.2003 otsuse nr 34 vaidlustamine. Seetõttu isegi juhul, kui halduskohus otsustab võtta esitatud kaebuse menetlusse ja tuvastab vaidlustatava haldusakti õigusvastasuse, ei too see kaasa kohtute poolt kontrollitud Tallinna Linnavolikogu 06.03.2003 otsuse nr 34 tühistamist. Seega on halduskohus jätnud 18.07.2006 määrusega õigesti rahuldamata kaebuse esitaja taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras Tallinna Linnavolikogu 06.03.2003 otsuse nr 34 täitmine ** asuva elamu osas.
- Kaebuse esitaja taotles käesolevas asjas advokaadi määramist riigi õigusabi korras selleks, et saavutada Tallinnas, ** asuva elamu ja selle juurde kuuluva maa erastamine. Riigi õigusabi seaduse § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p- le 2 ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Asjaolu, et kaebuse esitajal puudub kehtiva õiguse kohaselt võimalus erastada Tallinnas, **/ * asuvat elamut, on tuvastatud Riigikohtu halduskolleegiumi 07.06.2006 kohtuotsusega 3
(4)3-06-1351 (põhjenduste p 7) kohtuasjas nr 3-3-1-36-
- Kui isikul puudub võimalus erastada elamut, siis ei saa tal olla ka selle elamu juurde maa erastamise õigust. Seega on halduskohus 19.07.2006 määrusega põhjendatult keeldunud kaebuse esitajale riigi õigusabi andmisest riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.
- Neil põhjendustel tuleb jätta Tallinna Halduskohtu 18.07.2006 ja 19.07.2006 määrused HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel muutmata ning V. B. määruskaebused rahuldamata. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 4
(4)