2-06-15718/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-15718 Tsiviilasi L.Davaldus põlvnemise tuvastamiseks Menetlustoiming avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja L.D. avaldaja esindaja M.T. asjast puudutatud isik A.M Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Keelduda L.Davalduse menetlusse võtmisest. Tagastada L.Davaldus läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Esitatud asjaolud L.Desitas 26.06.2006.a Viru Maakohtule avalduse põlvnemise tuvastamiseks, milles palub tuvastada R.M`i põlvnemine T.T`st ning tuvastada L.Dpõlvnemine T.T`st. Viru Maakohtu 27.06.2006.a määrusega keeldus Viru Maakohus avalduse menetlusse võtmisest ning edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale. Harju Maakohus on ülalnimetatud tsiviilasja saanud 14.07.2006.a. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 371 lg 2 p 1 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigusust. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja L.Dpalub tuvastada, et tema 02.01.2006.a surnud onu R.M (isa vend) põlvneb T.T, ehk siis tuvastada, et T.Toli R.M`i ema. TsMS § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluse korras põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud. Seaduse mõtte kohaselt kuulub põlvnemissuhte tuvastamise õigus põlvnemissuhte vahetule osalisele, ehk siis lapsele. Seega tuleb selle nõude osas keelduda avalduse vastuvõtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest sellist nõuet ei ole võimalik rahuldada. Teiseks soovib avaldaja tuvastada, et tema ise põlvneb T.T. Ka seda nõuet ei ole võimalik rahuldada, sest põlvnemise tuvastamine tähendab vanema tuvastamist. Vanaema ei ole isiku vanem (ema). Seega tuleb ka selles osas avalduse vastuvõtmisest keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Lisaks sellele on avaldaja lisanud ka oma isa M.Ti sünnitunnistuse, milles on emana sisse kantud T.O-T. Avaldaja ei ole selgitanud, milles on siin vaidlus ja kellega. Avaldaja tegelik eesmärk paistab olevat sugulussuhte tuvastamine, s.o selle tuvastamine, et R.M ja M.T olid vennad. Puudub seadus, mis TsMS § 475 lg. 1 p. 17 ja lg. 2 kaudu sätestaks, et sugulussuhte tuvastamine kuulub läbivaatamisele hagita menetluse korras. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Taimi Kollom Kohtunik