← Eesti

2-05-1851/9

KOHTUOTSUS .E VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-1851 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2006, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ulvi Loonurm, liikmed Valdo Lips ja Liili Lauri Tsiviilasi AS H.L .E hagi P.L AS vastu 81 380,19 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.03.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS H.L .E ja P.L AS apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg 08.06.2006, avalik kohtuistung Hageja AS H.L .E lepinguline esindaja Merilin Malmet Menetlusosalised ja nende Kostja P.L AS esindajad RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 07.03.2006 otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada. Välja mõista P.L AS-lt võlgnevus 62 500,95 krooni AS H.L .E kasuks ja riigilõivu 4250 krooni, s.t kokku 66 750 (kuuskümmend kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja 95 senti. Apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt ja apellantide menetluskulud jätta nende endi kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates (TsMS § 670 lg 1). Hagi asjaolud ja hageja nõue

  1. AS H.L .E esitas 13.05.2005 hagi, milles palus P.L AS-lt välja mõista 113 416,51 krooni. Menetluse käigus vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 81 380,19 krooni (t.lk 55-63).
  2. Hagi kohaselt rentis kostja 12.01.2000 kasutusrendi lepingu alusel hagejalt sõiduauto Volvo V70 2,
  3. Kostja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja teatas 24.08.2000 kostjale, et kui viimane ei tasu võlgnevust summas 39 982,84 krooni, loeb ta lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetatuks alates 31.08.
  4. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja ütles lepingu üles. Peale seda asus hageja sõidukit võõrandama. Hageja võõrandas sõiduauto selle jääkmaksumusest oluliselt madalama hinnaga, s.o 203 389,83 krooniga (käibemaksuta). Hageja nõue kostja vastu koosneb järgnevast: tähtajaks tasumata rendimaksed summas 59 974,26 krooni, sõiduki jääkmaksumus lepingu lõpetamise seisuga 209 982,22 krooni (käibemaksuta) ja sõiduki realiseerimisega seotud kulud 14 813,54 krooni. Kuna sõiduki võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, sai hageja kahju 81 380,19 krooni, mis tuleb kostjal hagejale TsK § 222 lg 1 järgi hüvitada. Kostja vastuväited
  5. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Lepingu p 13.4 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt kulude hüvitamist, mida ta kannab seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Seega leppisid pooled kokku selles, mida hüvitatakse, kuid hageja poolt osundatud kulutused ei ole seotud lepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Sõiduki realiseerimisega seotud kulud on tõendamata. Sõiduki oleks pidanud tagastama ka lepingu nõuetekohase täitmise korral. Seega on sõiduki väärtuse vähenemine hageja majanduslik risk. Viimase rendimakse ajaks oli leping juba lõpetatud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
  6. Harju Maakohus rahuldas 07.03.2006 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 64 706,53 krooni.
  7. Pooled sõlmisid 12.01.2000 kasutusrendi lepingu sõiduauto Volvo V70 2,4 kasutamiseks tähtajaga 30.10.
  8. Hageja teatas 24.08.2000 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest alates 31.08.2000, kuna kostja ei olnud kohaselt tasunud lepingujärgseid makseid. Kostja ei ole lepingu lõpetamisele vastu vaielnud.
  9. Kasutusrendi üldtingimuste p-i 2.3 kohaselt kohustub rentnik maksma rendileandjale lepingu tähtaja jooksul rendimakseid vastavalt lepinguosaliste vahel lepingu sõlmimisel kooskõlastatud maksegraafikule. Hageja 21.10.2004 teatise kohaselt on kostjal tasumata osamaksed perioodi 30.04.2000 kuni 30.09.2000 eest kuus 9995,71 krooni, seega kokku 59 974,26 krooni. Kohus nõustus kostjaga, et 30.09.2000 osamakse ei kuulunud tasumisele. Kostjal tuli tasuda rendimakseid vastavalt maksegraafikule. Kuna hageja lõpetas kasutusrendi lepingu 31.08.2000, siis ei olnud kostjal kohustust 30.09.2000 osamakset tasuda. Kooskõlas VÕSRS § 11 kuulub kohaldamisele tsiviilkoodeks. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata rendimaksed summas 49 978,55 krooni.
  10. Hagi kohaselt oli sõiduki jääkmaksumus 209 982,22 krooni. Kostja sellele asjaolule vastu ei vaielnud. Nähtuvalt nõude kalkulatsioonist, koosnevad vara realiseerimisega seonduvad kulutused OÜ B.R müügiteenusest 8135,59 krooni ja remontöödest ja keemilisest pesust 6677,95 krooni. 12.04.2005 OÜ B. R teatel on hageja nimetatud summad tasunud. Seega on 12.04.2005 teatisega tõendatud, et hageja on OÜ-le B.R tasunud sõiduki müügiga seonduvalt 14 813,54 krooni. Tõendatud pole aga remonditööde tegemise vajadus. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milliseid remonditöid ja miks tehti. Samuti on tõendamata, kui suure summa 6677,59 kroonist moodustasid kulutused remonditööle ning kui suure summa keemilisele pesule. Seega tuleb pidada tõendatud vajalikeks kulutusteks üksnes kulutusi müügiteenusele summas 8135,59 krooni.
  11. Vaidlust ei ole selles, et sõiduki müügihind oli 203 389,83 krooni (käibemaksuta). Kohus nõustus hagejaga, et sõiduki jääkmaksumuse ja sõiduki müügile tehtud kulutuste ning sõiduki müügihinna vahet saab pidada kostja poolt hagejale lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahjuks. Käesoleval juhul moodustab see 14 727,98 krooni (209 982,22 + 8 135,59 – 203 389,83). TsK § 222 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Vastavalt TsK § 222 lg 2 mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Antud juhul ei kuulu kohaldamisele kasutusrendi üldtingimuste p 13.4, mis sätestab, et juhul, kui rendileandja lõpetab lepingu ennetähtaegselt rentniku süülise käitumise tõttu lepingu p-de 13.1.1, 13.1.3, 13.1.4, 13.1.5 ja 13.1.8 alusel, on rendileandjal õigus nõuda rentnikult kulude hüvitamist, mida ta kannab 2 seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Kasutusrendi leping on üles öeldud p 13.1.2 alusel, mis annab rendileandjale õiguse leping ennetähtaegselt lõpetada, kui rentnik jätab rendimakse maksetähtpäeval tasumata või tasub mittetäielikult ning pole suutnud võlgnevust kustutada 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitamiseks 14 727,98 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 64 706,53 krooni. Apellatsioonkaebuste põhjendused
  12. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsuse osas, millega jäeti kostjalt välja mõistmata 6522,40 krooni ja teha uus otsus, millega mõista nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja. Kohus võttis otsuse tegemisel aluseks vale vara jääkmaksumuse summa (209 982,22 krooni) ja järeldas seetõttu vääralt, et hagejale on tekkinud kahju 14 727,98 krooni ulatuses. Kuigi hageja nõustub, et 30.09.2000 rendimakse ei kuulu kostja poolt tasumisele, tuleks õige lõpplahendi tegemisel arvestada vara jääkmaksumust septembri 2000 seisuga. Kui septembris 2000 oli vara jääkmaksumus 216 504,62 krooni, siis oktoobris 2000 oli see 6522,40 krooni võrra väiksem, kuna selle summa ulatuses sisaldus vara jääkmaksumus juba eelneva kuu debitoorses makses. Õige jääkmaksumuse summast (216 504,62 krooni) lähtudes oleks kohus jõudnud õigele otsusele, mille kohaselt kohustub kostja hagejale hüvitama kahju 6522,40 krooni võrra rohkem, s.o summas 21 250,38 krooni.
  13. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju summas 14 727,98 krooni hüvitamise nõue rahuldamata. Kohus väljus asja arutamisel hagi piiridest. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude lähtuvalt TsK § 222 lg 1, kuid kohus lahendas asja nii nagu oleks hageja esitanud nõude lepingu täitmise kohta. Kostja arvates ei kuulu hüvitamisele sõiduki müügiga seotud kulutuses summas 8135,59 krooni. Hageja ei ole esitanud tõendeid vastava teenuse osutamise kohta. Kohus ei analüüsinud kostja seisukohta, et kuna tegu oli kasutusrendi lepinguga, oleks hageja pidanud selle lõppemisel sõiduki müüma või leidma uue kasutaja. Seega ei ole tõendatud asjaolu, et sõiduki müük oli tingitud lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Hageja ei ole käitunud heas usu ja on põhjustanud oma tegevusega kahju tekkimise. Hageja poolt leitud müüja müüs sõiduki alles poolteist aastat hiljem. Selle aja jooksul sõiduki hind langeb isegi juhul kui seda ei kasutata. Vastused apellatsioonkaebusele
  14. Hageja arvates tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kui ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on õigesti menetlusse võetud, tuleb vaidlustatud maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
  15. Ringkonnakohus, ära kuulanud hageja esindaja seisukoha ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et hageja ja kostja apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt ja kohtuotsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osalisele tühistamisele. Kooskõlas TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati, s.o sõiduauto jääkmaksumuse suuruse ja müügihinna vahe ning müügiga seotud kulutuste väljamõistmise seaduslikkuse osas.
  16. Vaidlust ei ole pooltel selles, et hageja lõpetas kostjaga 12.01.2000 sõlmitud sõiduauto Volvo V70 2,4 kasutusrendi lepingu ennetähtaegselt 31.08.2000, kuna kostja ei tasunud rendilepingust tulenevaid makseid. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja poolt hagiavalduses nõutud viimase rendimakse ajaks (30.09.2000) oli leping lõpetatud ja nõue 9995,71 krooni tasumiseks rahuldamisele ei kuulunud (arvestus t.lk.24). Maakohus mõistis 3 kostjalt välja tasumata rendimakseid 49 978,55 krooni ja seda ei ole pooled vaidlustanud.
  17. Hageja vaidlustas kohtuotsuse osas, milles kohus, mitte arvestades 30.09.2000 tasumisele kuuluva maksega, pidi arvestama ümber sõiduki jääkmaksumuse seisuga 30.09.2000 ja lähtuma sellest hagi rahuldamisel. Ringkonnakohus leiab, et hageja kaebus on selles oas põhjendatud. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas vastuoluline ja ringkonnakohtul on võimalik asjas kogutud tõendeid arvestades teha uus otsus ja nõue 6522,40 krooni osas rahuldada. Kohus pidi arvestama sõiduki jääkmaksumust 30.09.2000 seisuga 216 504,62 krooni ning kostjalt väljamõistmisele kuuluv summa oleks suurem 6522,40 krooni võrra. Samas pole alust välja mõista kõike hageja poolt kaebuses nõutud summat ja kaebus kuulub seega osalisele rahuldamisele.
  18. Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju 14 813,54 krooni. Nõue koosnes müügiteenuse osutamisest 8145,59 krooni ja auto remondist ning pesust 6677,95 krooni. Harju Maakohus rahuldas müügiteenuse eest OÜ-le B.R.C tasutud 8135,59 krooni nõude ja jättis rahuldamata remonttööde ja keemilise pesu nõude 6677,59 krooni. Kohtuotsust ei ole hagi rahuldamata jäetud osas (6677,59 krooni) vaidlustatud.
  19. Kostja vaidlustas kohtuotsuse osas, milles temalt nõuti vara realiseerimisega seotud kulutuste hüvitamist 8135,59 krooni. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsus tuleb kostjalt 8135,59 krooni väljamõistmise osas tühistada ja see nõue jätta rahuldamata. Müügiteenuse eest tasutud kulu ei ole rendilepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulu. Sellele vastuväitele on kostja tuginenud linnakohtus (t.lk.42) ja samuti apellatsioonkaebuses. Nimetatud kulu ei ole tekkinud lepingu ennetähtaegset lõpetamisest, vaid hageja enda otsusest osta teenust oma vara müümiseks OÜ-lt B.R.C. Põhjendatud on kostja vastuväide, mille kohaselt hageja ei ole piisavalt tõendanud vastava teenuse osutamist. Õige on kostja vastuväide, mille kohaselt on hageja ise põhjustanud oma tegevusega sellise kahju (müügiteenuse eest tasutud 8135,59 krooni tekkimise). Hageja ei tõendanud, et juhul, kui ta müügiteenust poleks ostnud, siis oleks jäänud sõiduauto müümata või võõrandamisest saadud müügitasu oleks olnud väiksem. Hageja enda tegevusalade hulka kuulub muuhulgas vara rentimine ja võõrandamine.
  20. Kostja vaidlustas kohtuotsuse veel osas, milles temalt nõuti sõiduki jääkmaksumuse ja müügihinna vahe hüvitamist, mis käesoleval juhul oleks 12 522,40 (216 504,62- 203 982,22) krooni. Kohus on hageja nõude rahuldanud ja ringkonnakohus peab otsust selles osas õigeks, sest kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt vara müümise korral oleks olnud müügihind kõrgem ja hagejale ei oleks tekkinud sõiduauto müügist alla selle jääkväärtuse kahju.
  21. Ringkonnakohus teeb käesolevas asjas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude osaliselt. Hageja nõue mõista kostjalt välja tasumata maksed 49 978,55 krooni ja 21 250,38 krooni, tuleb rahuldada osaliselt. Kostja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tulemusel tuleb kostjal maksta tasumata rendimaksed 49 978,55 krooni ja sõiduki jääkmaksumuse ja müügihinna vahe 12 522,40 krooni, s.t kokku 62 500,95 krooni.
  22. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 4 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lgtele 1 ja 8 tuleb kohtuotsuse tühistamisel jaotada ümber ka kohtukulud. Hagi osalisel rahuldamisel tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõiv 4250 krooni. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda. U.Loonurm V.Lips L.Lauri 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.