← Eesti

2-05-6338/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Reet Allikvere ja Kai Kullerkupp Otsusese tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-6338 Tsiviilasi OÜ A.F hagi A.K’i vastu 5550, 78 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. juuni
  4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ A.F apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant OÜ A.F (registrikood xxxxxxxx, asukoht x,); lepinguline esindaja Tarvo Ilves; Vastustaja A.K (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. juuni
  7. a. otsus OÜ A.F hagis A.K’i vastu 5550,78 krooni saamiseks.
  8. Rahuldada hagi. Mõista A.K’ilt OÜ A.F kasuks välja hagisumma 5550, 78 krooni (viis tuhat viissada viiskümmend krooni ja 78 senti) ja riigilõiv 670 (kuussada seitsekümmend) krooni.
  9. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  10. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 2
  11. juunil
  12. a. esitas OÜ A.F Tallinna Linnakohtule hagi A.K’i vastu põhivõla 2775, 39 krooni ja viivise 2775, 39 krooni, kokku 5550, 78 krooni saamiseks. AS-i T. E ja kostja vahel sõlmiti
  13. detsembril
  14. a. x leping nr. xxxxxx. AS T.E kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Vastavalt lepingu üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest ning maksetega viivitamise eest tasuma viivist 0, 15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Üldtingimuste punkt IX reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Kostja oma kohustusi ei täitnud ja seisuga
  15. aprill
  16. a. on kostja põhivõlgnevus AS-i T.E ees 2775, 39 krooni (kõneteenuste eest 2253, 92 krooni ja telefonimaksete eest 590 krooni). Viivise periood on hageja andmetel 2624 päeva (alates
  17. aprillist 1998 kuni
  18. juunini
  19. a.), kokku 10.923, 94 krooni. Tegutsedes heas usus on hageja vähendanud viivise nõuet põhivõla summani. AS T.E lõpetas kostjaga ühepoolselt lepingu
  20. märtsil
  21. a. ja
  22. aprillil
  23. a. teatas AS T.E kostjale, et nõue tema vastu on loovutatud OÜ-le A.F. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastanud. Esimese astme kohtu otsus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405 menetles Harju Maakohus asja lihtsustatud korras ja jättis
  24. juuni
  25. a. otsusega hagi rahuldamata. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS, TsÜS ja REÕS RS) § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne
  26. juulit
  27. a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lõike 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest, lepingu lõpetamise teatisest ja viivisearvestusest on kostja põhivõlg 2775, 39 krooni ja viivis 2775, 39 krooni. Nõuete loovutamise lepingu ärakirja punktist
  28. 1 nähtub, et lepingu sõlmimisega on AS T.E loovutanud OÜ-le A.F aastatel 1999 – 2002 tekkinud rahalised nõuded füüsiliste isikute vastu. Käesoleva nõude aluseks olev x leping on kostjaga sõlmitud
  29. detsembril 1997 ja lõpetatud
  30. märtsil
  31. a . Seega on võlgnevus tekkinud enne nõuete loovutamise lepingus märgitud ajavahemikku ja hagejal puudub käesolevas vaidluses nõudeõigus A.K’i vastu. Apellatsioonkaebus Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna nõuete loovutamise lepingu alusel on loovutatud OÜ-le A.F aastatel 1999 - 2002 tekkinud rahalised nõuded, ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu, kelle võlgnevus on tekkinud enne märgitud ajavahemikku. Kohus ei ole hinnanud nõude loovutamise ja selle toimumise fakti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 kohaselt loetakse nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja on nõude loovutamisest võlgnikule teatanud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kostjale oli edastatud nõude loovutamise teatis, millest nähtub, kelle suhtes ja millises ulatuses on nõue hagejale loovutatud. Kohus on asunud ekslikule seisukohale ja jätnud hindamata VÕS § 170 sätestatu. Vastustaja seisukoht 3 Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb TsMS § 657 lg. 1 p. 2 alusel tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, hagi tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja hagetava nõude kostja vastu T.E AS-lt. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et hageja ei ole nõude omandamist tõendanud, märkimata, millist seadust ta nõude loovutamisele kohaldab. Väidetav nõude loovutamine hagejale leidis aset
  32. aprillil
  33. a. (tl. 34 – 40), samal päeval teatas endine võlausaldaja AS T.E kostjale sellest, et on oma nõude tema vastu loovutanud OÜ-le A.F, märkides teates ühtlasi, et teade on ka nõude loovutamisdokument VÕS § 168 lg. 2 ja § 172 mõttes (tl. 16). VÕS, TsÜS ja REÕS RS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
  34. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kuna nõude loovutamine leidis aset pärast
  35. juulit 2002, tuleb osundatud sättest tulenevalt sellele kohaldada VÕS-i sätteid. VÕS § 164 lg. 1 lause 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks hageja tõendanud, et endine võlausaldaja on oma nõude kostja vastu temale loovutanud. Lisaks endise võlausaldaja ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingule (tl. 34 – 40) on hageja seda tõendanud T.E AS-i poolt võlgnikule välja antud teate-loovutamisdokumendiga (tl. 16). VÕS § 172 annab võlgnikule õiguse keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kuna võlgnikule oli senine võlausaldaja nõude loovutamisest hagejale teatanud ja ühtlasi oli ta andnud võlgnikule ka loovutamisdokumendi, ei ole võlgnikul alust esitatud nõude täitmisest keelduda ja hagi ei saanud jätta rahuldamata sellest tulenevalt, nagu ei oleks hageja oma nõudeõigust tõendanud. Sama tuleneb VÕS § 170 lausest 1, mille kohaselt juhul, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kolleegium leiab, et apellatsioonimenetluses on võimalik teha asjas uus otsus, rahuldades hagi. Hagi põhjendamiseks on hageja esile toonud, et kostja võlgneb
  36. detsembril
  37. a. AS-iga R (õigusjärglane AS T.E) sõlmitud lepingu alusel 2775, 39 krooni kuni
  38. aprillini
  39. a. osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest ja sama suure summa viivisena. Maakohus oli õigustatud lahendama vaidlust lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lõikele 1, mille kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20.000 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud vaatamata sellele, et hagimaterjalid on talle
  40. oktoobril
  41. a. kätte toimetatud ning talle on tehtud ettepanek hagiavaldusele hiljemalt
  42. novembriks
  43. a. vastata. Ka hageja apellatsioonkaebus on kostjale kätte toimetatud ühes ettepanekuga sellele vastamiseks (tähtaeg
  44. september 2006), kuid ka sellele ei ole kostja vastanud. TsMS § 231 lg. 2 lause 1 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna kostja ei ole kohtule mingeid avaldusi teinud, siis tuleb lugeda hagiavalduses esitatud asjaolud omaksvõetuks. Hagiavalduses esiletoodud asjaoludega on hagi kooskõlas lepingu sõlmimise ja vaidlusaluse teenuse osutamise ajal kehtinud TsK § 173 lõikega 1 ja §-ga 174 õiguslikult põhjendatud. 4 Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduselt makstud riigilõiv 420 krooni ja apellatsioonkaebuselt makstud riigilõiv 250 krooni, seega kokku kohtukulu 670 krooni. Reet Allikvere Kai Kullerkupp Malle Seppik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.