). Arvestades asjaolu, et müügidokumentidega ning 1-aastase garantiiga varustatud kasutatud mobiiltelefone pole võimalik osta ning odavaim uus NOKIA 6100 maksab hektel Tele 2 Eesti kaupluses 1620 krooni, s.t. vaid 65 % hageja tasutud hinnast, siis määrab hageja telefoni hüvitusväärtuseks 1620 krooni.. Kuna telefoniostuga kaasnes ka kohustuslik 1-aastane liitumisleping, mida tühistada ega täielikult kasutada ei ole võimalik, siis seoses sellega on hageja kandnud kahju täiendavalt 162, 50 klrooni vastavalt esitatud arvestusele. Telefoniga koos varastati ära ka sim-kaart, mille taastamine maksab 99 krooni ning postikulud kirjavahetusele võla kohtueelseks sissenõudmiseks 39,60 krooni, seega kokku 1921,10 krooni. Vahetult enne hagi esitamist kohtusse tasus kostja K.K550 krooni hagejale nõutust kahjusummast. Seega jäi kahjusumma 1371,10 krooni. 20.03.2006.a. hageja esitas kohtule taotluse kaasata protsessi P.S kui T.Svanem ja seega kui soldaarvõlgnik käesolevas asjas. Kohus rahuldas taotluse 12.04.2006.a. määrusega. Kostja K.K vastuväited 07.11.2005.a. esitas hageja kirjalikud vastuväited, milles ta leidis, et on seoses poja poolt toime pandud mobiiltelefoni vargusega tekitatud kahju hagejale hüvitanud. Juhtum leidis aset 11.02.2005, mil poeg T.Skäis hageja juures külas ja jäi ka ööseks hageja poole, eelneval suulisel kokkuleppel. T (13.a.) pani küll toime õigusvastase teo, kuid olukorras, kus mobiiltelefon oli jäetud lohakile, kusjuures kodus polnud teo toimepanemise hetkel kedagi peale tema ja 8. a. lapse, milline olukord soodustas lapsel oma iha (antud hetkel mobiiltelefoni omandamine) realiseerimist ja õigusvastase teo toimepanemist..
3 kohaselt lapse tekitatud kahju eest vastutab ka isik, kes kohustus lapse üle järelvalvet teostama. Seega kostja leiab, et kogu vastutus ei lasu ainult temal. Kostja vaidlustab ka kahju suurust, kui hageja arvates kasutatud mobiiltelefoni harilik väärtus oli rikkumise aja seisuga 1620 krooni, siis kostja tuginedes interneti ja ajalehtedes tehtud vaatlusele leiab, et harilik hind on 800 - 1300 krooni vahel. Kostja Katri Kuuse märgib, et kuna T.Son ka isa P.S, kes elab kostjast lahus, siis on ka temal tulenevalt perekonnaseaduse §-st 49 kohustus vastutada T.Stoimepandud õigusrikkumise eest, seega on kahju sissenõudmisel tegemist solidaarvastutusega. Kostja leiab, et ta ei vastuta hageja ees kahju hüvitamisel täies ulatuses. Hageja on hagiavalduses tunnistanud, et kostja on vabatahtlikult talle kahju summas 550 krooni hüvitanud, millest tulenevalt on kostja K.Ksolidaarkohustus kahju hüvitamisel täidetud, mistõttu palub kostja hagi jätta rahuldamata ja kulud jätta hageja kanda. Kostja P.S’e vastuväited Kostja 13.06.2006.a. kirjas tunnistab hagi ja nõustub asja lahendamisega kohtuistungil arutamata. Kostja on nõus tasuma solidaarselt K.K kohtuotsusega väljamõistetava summa. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asja lahendamine kirjalikus menetluses on õiguslikult põhjendatud, kuna pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui 2 hagihind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtusse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. 10.05.2006.a toimunud eelistungil tegi kohus hagejale ja kostjale K.Kle ettepaneku lahendada asi kirjalikus menetluses. Pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjale P.S`ele edastas kohus menetlusdokumendid ja tegi ettepaneku lahendada asi kirjalikus menetluses 15.05.2006.a. kirjaga. P.S on menetlusdokumendid koos kirjaga kätte saanud 01.06.2006.a. Kostja P.S on kohtule teatanud, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning on nõus tasuma solidaarselt Katrin Kuuse’ga kohtuotsusega väljamõisetava summa. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et K.Kja P.S’e poeg T.S oli õigusvastase teo toimepanemise ajal 12.02.2005.a. 13-aastane. Samuti ei ole vaidlust, et T.Son 12.02.2005.a. hageja elukohas toime pannud õigusvastase teo mobiiltelefoni NOKIA 6100 vargusega ja sellega tekitanud hagejale kahju. Võlaõigusseaduse (
) § 1052 lg. 1 kohaselt alla 14-aastane isik ei vastuta enda tekitatud kahju eest.
1053 lg 1 kohaselt vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja.
1053 lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul vastutab lapse tekitatud kahju eest isik, kes lepinguga kohustus tema üle järelevalvet teostama. Kohus ei nõustu kostja K.Kväitega, et hageja jättis tema poja T külakäigu ajal oma mobiiltelefoni lohakile, soodustades seega õigusvastase teo toimepanemist ning seega vastutab lapse tekitatud kahju eest ka hageja, kes kohustus lapse üle järelvalvet teostama.
3 sätestab ühemõtteliselt ja selgesõnaliselt, et lapse tekitatud kahju eest vastutab ka isik, kes lepinguga kohustus tema üle järelvalvet teostama. Kostja K.Kei ole kohtule vastavat järelevalve teostamise lepingut esitanud. Samuti märgib kohus, et 13 aastane koolilaps, kes on süüvõimetu ea ülemisel piiril, peaks oskama vahet teha oma ja võõra asja vahel. Hageja esitas kohtule nõude kahjusummas 1371,10 krooni, kuna vahetult enne hagi esitamist kohtusse tasus kostja K.K550 krooni hagejale nõutust kahjusummast. Hageja esitatud arvestuste järgi oli alaealise Toomas Saar’e õigusvastase teoga tekitatud kahju kokku 1921,10 krooni. Hageja on kohtule esitanud mobiiltelefoni NOKIA 6100 ettemaksu arve nr. 264645, 19.07.2004.a. summas 2489,00 krooni ja kaardimakse kviitungi summas 2489,00 krooni 10.07.2004.a. (tlk. 7), millega ta tõendab tema kodust varastatud mobiiltelefoni NOKIA 6100 tegelikku väärtust. Mobiiltelefoni tegelik väärtus on märgitud ka Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse kriminaalasja nr. 05231800490 lõpetamise määruses 31.03.2005.a. ( alustatud 13.02.2005), mis on 2489 krooni (tlk.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.