KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2006.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-13

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt lõpetas OÜ-ga 2005.a. koostöö, mistõttu oldi sunnitud tellimusi hankima Eestist. Väikese palga tõttu osa töötajaid lahkus ning käeoleval ajal ei suuda võlgnik välja maksta töötajate palkasid ning puhkuserahasid ning tasuda maksuvõlgu ja muid võlgnevusi.

1. a majandusaasta lõppes 21 784 krooni suuruse kahjumiga.
2. a. suudeti kasumit summas 17 391 krooni teenida, 2003.a. lõppes 110 392 krooni suuruse kahjumiga ja 2005.a. 84 661 krooni suuruse kahjumiga. Võlausaldajateks on peamiselt riik tasumata maksude näol ja osanik ise võlgnikule tema käigus hoidmiseks antud laenu osas. 27.juunist 2006.a. võlgnik enam toodangut ei anna, võlgnevused aga peamiselt töötajate puhkusetasude ja saamata palga, aga ka tasumata renditasu. 31.12.2005.a. seisuga oli bilansi kohaselt võlgnikul vara kokku 425 033 krooni eest, millest aga ligikaudu poole moodustasid nõuded ostjate vastu. Raha oli ainult 7032 krooni ja põhivara raamatupidamuslik jääkväärtus 205 549.- krooni. Samas lühiajalisi kohustusi oli 448 188 krooni ehk kohustusi oli rohkem kui võlgnikul üldse vara. Kohustustest peamise osa moodustasid võlad töövõtjatele (167 981.- krooni) ja laen osanikule (155 000 krooni) aga ka maksuvõlad (114 307 krooni). 16.06.2006.a. seisuga koostatud bilansi kohaselt oli vara kokku 513 967, millest poole moodustas tasutud käibemaks (262889,44 krooni). Ostjatelt laekumata arved moodustasid 93 621,34 krooni ja põhivara 134 857 krooni. Kuna põhivara koosneb peamiselt vanadest õmblusmasinatest, millised juba soetamisel olid aastaid töötanud ja milledest suur osa vajavad remonti ning on moraalselt vananenud, siis on halduri hinnangul nende reaalne turuväärtus ainult kuni 15 000.- krooni. Kohustused moodustasid kokku 646 389,65 krooni ehk ületasid võlgniku kogu vara raamatupidamuslikku väärtust 130 000 krooniga, arvestades aga põhivara reaalset väärtust, siis ca 250 000 krooniga. 2006.a. kahjum on 109 267,79 krooni. Maksuvõlad moodustasid Maksu- ja Tolliameti andmeil seisuga 03.08.
3. a 183 260 krooni. Käesoleval ajal võlgnikul ARK´i andmeil puuduvad transpordivahendid ja Harju Maakohtu registriosakonna andmeil kinnisvara. Samuti nähtub ajutise pankrotihalduri aruandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. 2 Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur antud tegevusalal konkurentsi olulist tugevnemist maailmas ja eelkõige asjaolu, et viimastel aastatel on allhanketöid üha enam pakkunud Hiina ettevõtjad, kes madala tööjõukulu tõttu saavad seda teha oluliselt soodsamalt. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlausaldajad ei ole nõus tasuma deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, mis võimaldaks pankrotti välja kuulutada. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

§ 23

lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 14 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 16 800 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 581 krooni, kokku brutosumma 18 381 (kaheksateist tuhat kolmsada kaheksakümmend üks) krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 8 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 18 381 krooni K.M’u kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule K.K. Karin Sonntak Kohtunik 3