) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
). Vastavalt
Vastavalt
Sama seaduse § 61 lg 1 sätestab, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks, seejuures sama paragrahvi 2.lõike kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (jõust. 14.05.2004). Alates 01.01.2005.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1345 krooni. Alates 01.01.2006.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1500 krooni. Kohus tuvastas, et poolte poeg Rodion elab ema peres. 23.02.2004 kokkuleppe kinnitamise määruse alusel maksab S… V… G… T… kasuks elitist poeg R… ülalpidamiseks 1200 krooni igakuiselt alates 01.02.2004.a. Hageja palub elatise suurust suurendada kuna kasvavad poja vajadusi. Lapse peale on vaja 3000 krooni kuus. See on lasteaiamaks, toitumine, riided, ravimitekulud. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 a oktoobris lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 0-6 aastat on linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 1993 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Kohus leiab, et R…vajadused on tõendatud hageja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1345 krooni, kuid mitte väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära on põhjendatud.
lg 6 järgi kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla nimetatud suuruse kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on töövõimeline, võib töötada ja ülalpidada oma last. Kostja töötas kuni aprillini 2006.a. AS-s Eesti Raudtee. Pojal … ei ole sissetulekut. Kostja ei esitanud kohtule andmeid ja dokumente oma varalise seisundi kohta. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Antud asjas on hagihind 3600 krooni (300 x 12 kuud) ja riigilõiv antud summast vastavalt Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisale nr 2 on 280 krooni, seetõttu tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 280 krooni. Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.