alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud
sätestatut. Kohus leiab, et hageja pidanuks esitatud 31 257 krooni nõudelt tasuma riigilõivu 2 450 krooni lähtuvalt hagi hinnast riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) alusel. Hageja ei ole ettenähtud ulatuses riigilõivu tasunud ega vähendanud hagisummat. Hageja väited, et ta tasus riigilõivu esindaja soovitusel, on ainetud kuna hageja seadusest tulenevat kohustust täitnud ei ole. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 6 (01.01.2006 redaktsioonis) tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Vastavalt
lg 1 p 11 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest.
lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kostja on kandnud õigusabikulu 1 500 krooni. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning hagisummat kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 1 500 krooni.
lg 2 järgi kui tagasivõetud hagi esitatakse uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda.
lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul on menetlus peatunud. Kohus võib määrata hagejale tähtaja kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kui hageja kulusid tähtaja jooksul ei hüvita, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kuna hageja kohtu nõudmist ettenähtud ulatuses tähtpäevaks ei täitnud, jätab kohus hageja esitatud nõude 31 257 krooni saamiseks läbi vaatamata tuginedes
Viivi Villemson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.