HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-3225 (uus number alates 01.01.2006.a., vana number 2/220-5633/05) Otsuse kuupäev
- juuni 2006.a. Kohtunik Tiia Mõtsnik Kohtuasi OÜ hagi M.J vastu 13156.60 krooni väljamõistmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
- mai 2006.a., avalik kohtuistung. Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja T.I Kostja lepinguline esindaja advokaat E.H Hagi rahuldada. Resolutsioon Mõista välja M.JOÜkasuks 14864.43 (neliteist tuhat kaheksasada kuuskümmend neli krooni ja 43 senti) krooni, sh 13156.60 krooni kohustuse täitmiseks ja 1707.83 krooni menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Ühispank ja kostja 22.11.1997.a. Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja võtnud maksekaardiga sularahaautomaatidest välja raha ja teostanud tehinguid ületades kokku 9815.62 krooni ulatuses tema arvelduskontol olevate rahaliste vahendite jääki. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus õiguslik alus 9815.62 krooni saamiseks. AS Eesti Ühispank loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale alusetult omandatu tagastamata jätmisest tulenevalt põhisumma 9815.62 krooni ja viiviseid 3340.98 krooni. Hageja on arvutanud viivist vastavalt seadusele alates 01.01.1999.a. – 01.07.2002.a. 3 % aastas, alates 01.07.2002.a. kuni 01.05.2004.a. 7 % aastas ja alates 01.05.2004 6 kuu EURIBOR +7 % aastas põhisummalt. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt põhivõla summas 9815.62 krooni ja viiviseid 3340.98 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulu, mis koosneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust summas 1050.00 krooni ja lepingulisele esindajale makstud õigusabikulust summas 657.83 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt vastab tõele, et kostja ja AS Eesti Ühispank sõlmisid 1997.a. VISA Electron deebetkaardi kasutamise lepingu. Kostja mäletab, et mõni aeg pärast lepingu sõlmimist, kaotas ta kaardi valduse hoolimata sellest, et hoidis seda mõistlikku hoolsusega. Kostja on veendunud, et kaotas kaardi valduse ühistranspordis, kui see ilmselt varastati kostja jope sisetaskust koos rahakotiga. Samas varastati kostjal ka mobiiltelefon. Lisaks deebetkaardile oli rahakotis veel sularaha, kostja pangakonto numbri meelespea ja ühistranspordi kuukaart. Hagimaterjalidest nähtuvalt on kõnealuse deebetkaardiga hiljem võetud pangaarvelt sularahaautomaati kasutades sularaha. Seetõttu võib eeldada, et kaardi hilisem kasutaja sai enda valdusesse ka pangakaardi PIN-koodi. Märgitut oskab kostja selgitada ainult asjaoluga, et kuna kaart oli uus, siis salvestas ta PIN-koodi oma telefoni telefoniraamatusse (kuid kindlasti mitte näiteks nime "PIN" või "VISA" all). Võib ainult oletada, et kurjategijad avasid sisselülitatud mobiiltelefoni telefoniraamatu ja seostasid seal sisalduva numbrikombinatsiooni, mis ei toiminud lühinumbrina kuhugi teenusetelefonile, kostja pangakaardi omaga. Samas hoidis kostja PIN koodi eraldi kaardist. mis vastab täielikult Eesti Ühispanga VISA Electron pangakaardi Lepingu p 7.2 esitatud nõudele. On selge, et vaid kuritahtlik sekkumine sai põhjustada olukorra, kus pangakaardi PIN-kood väljus kostja valdusest. Kostja märgib samuti, et talle on tundmatu isik M.M, kes tegi 10.12.1997.a sularaha sissemakse summas 10000.- Eesti krooni. Samuti ei oodanud kostja kelleltki märgitud summa laekumist. Pärast rahakoti ja sealolevate dokumentide kadumise avastamist helistas kostja panka ning teatas valduse kaotusest kaardi üle. Kuna samas varastati ka kostja mobiiltelefon, siis tegi ta vastava toimingu esimesel võimalusel taksofonist. Eeltoodust tuleneb, et kostja on kõik oma kohustused täitnud nõuetekohaselt, mistõttu on esitatud hagiavaldus täies ulatuses õigusvastane. Kostja on seisukohal, et ta ei ole vastutav, et AS Eesti Ühispank ei suutnud tagada tehnilist turvalisust ja pangakontolt oli võimalik välja võtta suuremas ulatuses raha kui sinna oli kantud. Eesti Ühispanga VISA Electron pangakaardi Lepingu (hagi lisa 5) p 6.3 kohaselt kohustus pank sooritama õigesti kaardi valdaja poolt teostatud makseoperatsioonid ning likvideerima võimalikud vead. Eeltoodust ja hagiavalduses kirjeldatust tulenevalt lasub kogu vastutus antud olukorras AS-i Eesti Ühispank, kes ei ole suutnud oma lepingulisi kohustusi kohaselt täita. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja tahte vastaselt on kostja valdusest väljaläinud nii PIN- kood kui maksekaart. Kostja esindaja jäi kohtuistungil vastuväidete juurde ja palus kohaldada aegumist. Kostja on seisukohal, et juhul, kui kohus leiab, et kostja on alusetult rikastunud, tuleb kostjalt välja mõista põhisumma, kuid jätta välja mõistmata viivised. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja lepingulise esindaja ja kostja selgituse asja kohta, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus aegumise kohaldamiseks. Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 9, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 113 ja alates 01.07.2002.a kehtiva TsÜS § 146 lg 1 koosmõjust oleks käesoleva tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 01.07.
- Kuivõrd hagi on kohtule esitatud 17.06.2005.a. puudub alus aegumise kohaldamiseks. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 477 lg 1, mille kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kohtule esitatud kostja konto liikumise aruanne perioodil 01.12.1997.a. kuni 31.12.1997.a. tõendab, et sellel ajavahemikul on kostja pangakontolt võetud välja 9815.62 krooni rohkem raha kui tal arvelduskontol raha tegelikult oli. Kostja ühegi tõendiga nimetatut ümber ei lükanud, vaid selgitas, et varsti pärast VISA Electron pangakaardi lepingu sõlmimist varastati temalt kaart ning mobiiltelefon, kuhu oli salvestatud kaardi PIN-kood. Samas kostja nimetatud asjaolusid kohtule tõendanud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pöördunud pärast rahakoti ja mobiiltelefoni vargust politseisse ning et ta oleks teavitanud panka kaardi vargusest. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta kaotas vaidlusalusel perioodil kaardi valduse või et tema tahtest sõltumata sai kolmandatele isikutele teatavaks kaardi PIN-kood. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kuna Eesti Ühispanga ja kostja vahel oli sõlmitud Visa Electron pangakaardi kasutamise leping, mis oma olemuselt on deebetkaardileping ning mis võimaldab kasutada kaardi valdajal ja/või omanikul rahalisi vahendeid arvelduskontol olevate summade piires, ja kostja on võtnud raha välja 9815.62 krooni võrra suuremas summas kui tal seda lepingu järgi õigus teha oli, tuleb temalt alusetult saadud 9815.62 krooni hageja kasuks, kes nõude Eesti Ühispangalt VÕS § 164 lg 1 ja 2 alusel nõude loovutamise lepinguga omandas, välja mõista. Asjaolu, et pangasüsteemi tehniliste iseärasuste tõttu sai võimalikuks tehingute tegemine tegelikke rahalisi vahendeid ületavas summas, ei võta hagejalt ära õigust nõuda kostjalt alusetult saadu tagastamist. Nimetatu ei võta hagejalt ära ka õigust nõuda kostjalt seaduses sätestatud ulatuses TsK § 191 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivist. Kostja väide, et talle on tundmatu isik M.M, kes tegi 10.12.1997.a sularaha sissemakse summas 10000.Eesti krooni, ei ole käesoleval juhul asjassepuutuv. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist (01.01.2006.a.) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 sätestatuga tuleb hageja kohtukulud hagi rahuldamisel jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050.00 krooni mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 657.83 krooni, so 5 % hagi rahuldatud osast. Tiia Mõtsnik Kohtunik