) § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanemalt välja elatise lapse ülalpidamiseks, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Poolte vahel puudub vaidlus, et enne hagiavalduse esitamist ei täinud kostja regulaarselt lapse ülalpidamiskohustust ning hagiavalduse menetlemise perioodil ei ole seda üldse teinud. Hageja seletusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega leidis tõendamist hageja varaline seisund järgmiselt: töötab AS-s ja töötasu aastal 2004 3000.00 krooni kuus (brutos, t lk 8); tema ülalpidamisel on ka alaealine poeg eelmisest abielust. Kostja seletusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega leidis tõendamist tema varaline seisund järgmiselt: töötab ehitajana töötasuga 7500.00 krooni (brutos, töötasutõendit ei esitanud); teisi ülalpeetavaid ei ole; omab kinnistut (t lk 72-74). Lisaks leiab allpool tõendamist, et mõlema poole omandisse kuulub abikaasade ühisvarana korteriomand asukohaga Mahtra t 44-501 Tallinnas. Lapse vajadused leidsid tõendamist järgmiste dokumentaalsete tõenditega --- koolitõend selle kohta, et E õpib Tallinna (t lk 11); arve-kviitungid erinevate riideesemete, koolitarvete, ravimite, teatri ja söögi eest tasumiste kohta (t lk 34-37); maksekorraldus poja söögiraha tasumise kohta. Eelpool nimetatud tõendite ja nende alusel tõendamist leidnud asjaolude alusel ning arvestades Eesti Vabariigis välja kujunenud mõistlikku keskmist elatusstandardit, aga ka lapse iga ja sugu (12 a noormees) ja seoses sellega igakuiseid üldteadaolevaid kulutusi koolile, transpordile, vabale ajale, toidule, riietele jmt, asub kohus seisukohale, et antud asjas kostja poolt maksmisele kuuluvaks elatise mõistlikuks ja reaalselt suuruseks on igakuiselt 2300.00 krooni kuus. Kostja näol on tegemist töövõimelise meesterahvaga, kelle ülapidamisel menetluse ajal teisi isikuid ei ole, kellel on omandis kinnistu ja ühisomandis korteriomand ning kes peab olema võimeline võtma tarvitusele kõik seaduslikud abinõud, et kindlustada oma ainsale lapsele mõistlik elatustase. Asja olu, et tema elukaaslane ootab last, saab olla peale lapse sündimist aluseks kostja võimalikule elatise vähendamise nõudele. Hagejal on aga juba praegu ülal pidada ka teine laps, mille võrra on tal võimalik poolte ühise lapse ülalpidamiseks kasutada vähem rahalisi vahendeid kui kostjal. Hageja poolt algselt esitatud elatise suurust kuus vähendab kohus 200.00 krooni võrra ja seda järgmistel põhjustel; 1) hageja ei tõendanud igakuist keskmist kommunaalkulude suurust --kohus möönab, et elades Lasnamäel asuvas korterelamus tuleb igakuiselt tasuda vee, soojuse ja muude üldiselt teadaolevate teenuste eest, kuid nimetatud teenused on teadaolevalt ka väga erineva suurusega (sõltuvalt nii elamu haldamisega tegeleva korteriühistu majandamisoskusest kui korteris elavate isikute tarbimisharjumustest), kohus arvestab 12-aastase poisi poolt tarbitava vee ja elektri keskmiseks tarbimiseks kuus 200.00 krooni; 2) ilmselt ülepaisutatud on hageja poolt viidatud kulutused kuus koolitarvetele ja ravimitele; hageja kinnitas kohtuistungil, et eriravi laps ei vaja, seega ravimeid vaja nn tavaliste külmetushaiguste puhul ja lisaks loomulikult vitamiinid; arvestades teadaolevaid nohurohtude, multivitamiinide jmt keskmist hinnataset, on kohus seisukohal, et aasta jooksul on mõistlikeks kulutusteks selles osas 1000.00 kuni 1200.00 krooni; koolitarvete osas tuleb arvestada ka igaaastast riigi poolt makstavat koolitoetust, milline 4 on nimelt mõeldud kooliaasta alguses koolitarvete ostmiseks; 3) ka ei nõustu kohus hageja poolt näidatud kulutustega transpordile; kohtuistungil kinnitas hageja, et lapsel ei ole vaja ühistransporti kasutada kooli sõiduks, ka ei käi ta treeningutel; seega ei ole põhjendatud lapse kulutuste hulka igakuiselt ühistranspordi sõidukaardi maksumuse arvestamine; 4) hageja kinnitas kohtuistungil, et käesolevast aastast on alanenud tasu interneti püsiühenduse kasutamise eest 160.00 kroonini kuus; seega on mõistlik arvestada sellest Endriku kulutuste hulka 1/3, s o 53.30 krooni kuus.
lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta..
lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja isikult, kes ei täida ülalpidamiskohustust, alates elatishagi esitamisest. 2.
kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab ning kokkuleppe puudumisel lahendab vaidlus vanema nõudel kohus. Vastavalt
§-dele 49 ja 50 lg 4 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning vanem ei või oma õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Ka vastavalt lastekaitseseaduse (LaKS) §-s 3 sätestatule tuleb alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Antud asjas puudub vanemate vahel vaidlus poja elukoha üle ning vanemad on ühisel seisukohal, et laps jääb peale lahutust elama ema juurde. 3.
kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara.
lg 1 kohaselt määratakse pärast abieluliste suhete lõppemist ühisvara jagamise korral selle koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise seisuga. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja poolt väidetud abieluliste suhete lõppemise ajale, s o 28.10.2003. Seega võtab kohus nimetatud kuupäeva aluseks ühisvara koosseisu kindlaks määramisel. Poolte vahel on vaidluse objektiks ainsa võimaliku ühisvarana korteriomand asukohaga Mahtra t 44-501 Tallinnas. Asja arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et vastukostja vastuväited selle vara ühisvara hulka kuulumisele ei ole põhjendatud. Puudub vaidlus, et see erastati abieluliste suhete ajal (ostu-müügileping 20.09.1996 t lk 46-47). Nimetatud lepingu sõlmimisest tekkis abikaasadel omandiõigus sellele eluruumile asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 mõttes. Enne erastamist kasutas vastukostja üürnikuna ühte tuba erastatud eluruumist (ühiselamu toana tuba nr 501b, üürileping t lk 69-71), kuid nimetatud asjaolu ei anna talle õiguslikku alust lugeda omandatud eluruumi vaid tema vallasvaraks. Ka ei anna selleks kohtu arvates alust erastamisel tema poolt EVP-de tasumine. Väljavõttega erastamise väärtpaberiarvest (t lk 68) nähtub tõepoolest, et vastukostja poolt on 23.07.1996 tehtud ülekanne suuruses 16650.00 eluruumi Mahtra 44-501 ostmiseks. Samas on vastuhageja poolt esitatud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardiga tõendatud, et juba enne abielu sõlmimist, s o 04.10.1995, oli vastuhageja poolt antud vastukostjale üle tööaastaid 1470.00 krooni väärtuses (t lk 85). Seega oli erastamisel kasutatud ka teise abikaasa vara. Vastukostja väide kinkele ei ole tõendatud. Vastuhageja eitab seda ja vastavalt kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 260 lg-le 1 pidi kinkeleping summaga üle 500.00 krooni olema vormistatud notariaalselt tõendatud kirjalikus vormis. Kirjalikus vastuses vastuhagile esitatud alternatiivse vastuväite (osade võrdsusest kõrvale kaldumine peale suhete lõppemist vara väärtuse olulise tõusu alusel) tõendamiseks vastukostja tõendeid ei esitanud. 5
lg 3 kohaselt jagatakse abikaasade ühisvara kas kummalegi abikaasale jääva vara kaasomandi osana, asjadena või varaliste õiguste ja kohustustena. Vastukostja omapoolset alternatiivset jagamise viisi välja ei pakkunud. Kohtul puudub alus mitte nõustuda vastuhageja poolt hagetava viisiga. Seega jääb vaidlusalune korteriomand peale lahutust poolte kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.