2-06-10567/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Viru Maakohus Geete Lahi

1. oktoober 2006, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei 2-06-10567 L B avaldus põlvnemise tuvastamiseks isikust peale surma Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja L B Asjast puudutatud isik G Y Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus Narva Linnavalitsus, volitatud esindaja O J
2. oktoober 2006.a Avaldaja L B Asjast puudutatud isik G Y Eestkosteasutuse esindaja O J Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Avaldus rahuldada. Tuvastada, et alaealised D B ja J B põlvnevad O J , kes on surnud 06.04.2002.a Narva linnas, mille kohta on surmatunnistu välja antud 09.04.2002.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks avaldajale, asjast puudutatud isikule, Narva Linnavalitsusele ja 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Ida-Viru Maavalitsusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada määruskaebuse avaldaja, surnu vanemad ja Narva Linnavalitsus esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Avalduses toodud asjaolud Avalduse ja avaldaja seletuse kohaselt alates 1994.a kuni 06.04.2002.a oli L B vabaabielus O J. O J saabus 1994.a Eestisse Venemaalt illegaalselt, kuna siin elasid tema vanemad. Alates 1994.a hakkasid avaldaja ja O J elama koos avaldaja registreerimiskohas ühiselamus aadressil Rakvere
3. Kuna Jakovlevil ei olnud dokumente, ei saanud nad abielu registreerida. 1996.a 6 kuu kestel /märtsi kuust kuni augustini/ Jakovlev viibis interneeritud isikute laagris. Hiljem selgus, et ta omab Eestis alalist elamisluba. 1996.a septembris sündis neil poeg Deniss, kes on kantud avaldaja perekonnanimele. Selleks, et registreerida abielu, olid avaldaja ja O J sunnitud ootama tõendit linnast selle kohta, et O J ei ole registreeritud abielus. Seetõttu ei saanud nad oma suhteid registreerida. Hiljem ei soovinud avaldaja ise suhteid registreerida, kuna J ei töötanud mitte kusagil.
4. aastal sai avaldaja Narvas korteri aadressil J läks tööle ning avaldaja otsustas sünnitada teise lapse. 12.04.2001 sündis tütar Julia, kes on samuti kantud avaldaja perekonnanimele. 06.04.2002 sooritas J enesetapu. Avaldaja soovib isadust tuvastada. Pale selle seda soovivad tungivalt ka J vanemad, kuna nad on vanurid ning tahavad, et nende surma korral nende poja lapsed saaksid astuda pärimisõigusesse. Avaldaja palub tuvastada poja D B ja tütre J B põlvnemist O J. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse arvamus Narva Linna Sotsiaalabiamet esitas 15.06.2006.a kohtule omapoolse arvamuse pärast isiku surma alaealiste laste põlvnemise tuvastamise osas. Arvamuse kohaselt laste isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks on vajalik alaealiste D B ja J B põlvnemist tuvastada 06.04.2002 surnud O J. Asja kohtulik arutelu Kohtuistungil avaldaja jääb avalduse juurde ja palub tuvastada laste põlvnemist O J. Asjast puudutatud isikul, surnud isiku O J isal, vastuväiteid L B avaldusele ei ole. D ja J on tema poja O J, kes suri 06.04.2002.a, lapsed. Sotsiaalabiameti esindaja ei vaidle avaldusele vastu, kuna see on laste huvides. Tunnistaja N S ütlustel ta tundis L B ja O J 10 aastat. Ta võib tunnistada, et L B ja O J elasid koos, neil oli ühine majapidamine ja lapsed põlvnevad O J. Need on O lapsed ning on temaga sarnased. Tunnistaja I S ütlusel ta tunneb L B ja O J alates
5. aastast. O J tunnistas lapsi enda omaks. Nad elasid ja kasvatasid lapsi kuni O surmani. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt võib põlvnemise isast tuvastada kohtus ema nõudel Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku /TsMS/ 579 lg 2 kohaselt avalduse alaealise põlvnemise tuvastamiseks või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, võib esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostja või valla- või linnavalitsus. TsMS § 580 lg 1 ja 3 kohaselt kohus kuulab ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks ning küsib arvamust valla- või linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema või eestkostja. Kohus leiab, et avaldaja seletustega, asjast puudutatud isiku G Y ja tunnistajate N S ja I S ütlustega on tuvastatud, et lapsed D B ja J B põlvnevad O J. TsMS § 582 lg 3 ja 4 kohaselt määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise avalduse, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. Kohus saadab põlvnemise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. Avaldus on rahuldatud PkS § 54 alusel ja juhindudes TsMS §-dest 550 lg 1 p 5, 579-583, 660 lg 3,
6. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik ERROR: syntaxerror OFFENDING COMMAND: --nostringval-STACK: /Title () /Subject (D:20060611144526) /ModDate () /Keywords (PDFCreator Version 0.8.0) /Creator (D:20060611144526) /CreationDate (jelena.kolesnikova) /Author -mark-