Tsiviilasi nr 2-05-13656 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 29.mail 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi AS hagi EK vastu 21 723.60 krooni saamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 08.mail 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja esindaja E.R kostja ja kostja esindaja P.S Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada. Mõista EK´ilt välja ASkasuks võlgnevus 21 723.60 (kakskümmend üks tuhat seitsesada kakskümmend kolm krooni 60 senti) krooni ja kohtukulud 1750.00 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Mõista EK´ilt välja riigituludesse tasu talle riigi arvel osutatud õigusabi eest suuruses kokku 6602.10 (kuus tuhat kuussada kaks krooni 10 senti, koos käibemaksuga) krooni alates otsuse jõustumisest võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul, s o alates kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust iga kuu 20.ndal kuupäeval 550.20 (viissada viiskümmend krooni 20 senti) krooni 11 (üheteistkümne) kuu jooksul ja
- (kaheteistkümnendas) kuus 549.90 (viissada nelikümmend üheksa krooni 90 senti) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.07.1996 Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu, mille alusel väljastas hageja kostja kasutusse pangakaardi. Kostja arvelduskonto 2 väljavõttelt nähtub, et kontole on 04.04.1997 laekunud 30 000.00 krooni, millest 21 000.00 krooni võttis kostja 05.04.1997 välja Tartu kontoris sularahas. 06.04.1997 võttis kostja automaadist välja veel 9 500.00 krooni ning sooritas seejärel rea maksetehinguid Kesklinna Tanklast Tartus, mille tulemusel ületas aprillis 1997 kostja kontolt väljamakstud summa kontol olnud rahaliste vahendite jäägi 21 723.60 krooni võrra. Vastavalt lepingule kohustus kostja hoidma kaarti hoolikalt ning seda mitte üle andma teistele isikutele, hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt talle kuuluvat PIN-koodi ning kaardi valduse kaotamisel koheselt informeerima sellest AS-i valduse kaotamisest teatas kostja hagejale 07.04.1997 kell 9.
- Selleks ajaks olid juba sooritatud kõik käesoleva võlgnevuse põhjustanud kaarditehingud. Kostjal oli õigus avaldada hagejale protesti kaardiga tehtud operatsioonide arvestamise õigsuse kohta ja nõuda õige arvejäägi taastamist kuni ühe kalendrikuu jooksul alates operatsiooni kajastumisest arvelduskontol. Kostja tehinguid ei vaidlustanud, mistõttu eeldab hageja, et kostja luges tehingute arvestamise õigeks. Kostja ei ole võlgnevust tänaseni tasunud. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 21 723.60 krooni ja hageja menetluskulud. Hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et 1996.aastal alustas hageja üleminekut AS-i hageja kaardimaksesüsteemile. Kuna Inpassi ja hageja autoriseerimisserverid ei vahetanud andmeid reaalajas, oli võimalik enne vastava süsteemidevahelise infovahetuse toimumist sama kontojääk välja võtta mõlema süsteemiga seotud sularahaautomaadist, kuivõrd teise süsteemiga seotud automaadis puudus veel info tegeliku kontojäägi kohta. Samuti oli võimalik pangakontorist ilma VISA kaardita sularaha väljavõtu järel võtta kontojääk teist korda välja Inpassi süsteemiga seotud sularahaautomaadist või teostada selles ulatuses kaardimaksetehinguid, kuigi kontol tegelikult vahendid puudusid. Eelkirjeldatud olude tõttu esinenud raha teistkordset väljavõttu ei saa käsitleda kliendi pangakaardi lepingust tuleneva panga kohustuse rikkumisena, kuna selle kohta lepingus regulatsioon puudus. Vaidlusalune leping ega tehingute teostamise ajal kehtinud õigusaktid ei keelanud pangakaardiga kostjale tehingute teostamiseks krediiti andmast. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel antud seletuste kohaselt varastati temalt 06.04.1997 öösel Võrus asuvas baaris Chicago pangakaart, millest kostja teavitas hagejat koheselt peale varguse ilmsikstulekut 07.04.
- Mõne päeva pärast teavitas hageja kostjat, et tema pangakontolt on võetud rohkem raha, kui seal algselt oli. Samal päeval tegid pooled Võru Politseiprefektuurile juhtumi kohta avalduse, mille alusel algatati kriminaalasi. Kostja tunnistati kannatanuks. Kriminaalasi lõpetati 20.04.2004, kuna pangakaardi varastanud isikut ei suudetud kindlaks teha. Kostjale jääb selgusetuks, kuidas saab pangakontolt välja võtta rohkem, raha kui seal on, kui pooled on sõlminud lepingu tavalise pangakaardi kasutamiseks. Hagiavalduses toodud summade väljastamine oli poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuste rikkumine. Seega on kostja seisukohal, et hagi on alusetu. Raha väljaandmine sai võimalikuks üksnes hageja või AS-i vea tõttu. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata. Täiendavas vastuses hagiavaldusele selgitas kostja, et hageja väide nagu oleks kriminaalasi lõpetatud muuhulgas ka seetõttu, et ei õnnestunud kindlaks teha varguse faktilist toimumist, on väär, kuna kriminaalasja lõpetamise määruses on kirjas, et kriminaalasi lõpetati, kuivõrd ei ole õnnestunud kindlaks teha kuriteo toimepannud isikut ja kuna on möödunud KarS §-s 81 ettenähtud tähtajad. Tunnistajate ütlustest kriminaalasjas selgub, et kaarditoimingute ajal kostja magas enda autos nimetatud baari ees. Hageja väited, et varguse fakt ja kaardi kasutamine kolmandate isikute poolt ei ole leidnud tõendamist, on ümber lükatud tunnistajate ütlustega. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 3 Vastavalt võlaõigusseaduse, jne rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 tuleb antud vaidluse lahendamisel kohaldada seadust, milline kehtis võlasuhte tekkimise ajal. Poolte võlaõigusliku suhte aluseks on 01.07.1996 sõlmitud VISA Electron pangakaardi kasutamise leping nr (t lk 89). Seega tuleb vaidlus lahendada lähtudes kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) §dest 173, 174 ja
- TsK §-de 173 ja 174 kohaselt tuli kohustis täita nõuetekohasel viisil ja tähtaegadel vastavalt lepingu tingimustele ning ühepoolne keeldumine lepingu täitmisest oli keelatud. TsK § 222 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Sama sätte lg 2 kohaselt mõeldakse kahjude all muu hulgas tema vara kaotsiminekut. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) 04.04.1997 arvelduskontole laekunud 30 000.00 krooni võttis kostja välja 05.04.1997 ja 06.04.1997 2) ööl vastu 07.04.1997 kaotas kostja pangakaardi valduse, millest teatas pangale 07.04.1997 kell 9.38 3) selleks ajaks tehtud kaarditehingute tulemusena oli arvel tekkinud puudujääk 21 723.60 krooni. Punkti 7.1 kohaselt tulenes kostjale kui kaardi valdajale (vastavalt punktile 1.4) lepingust muuhulgas kohustus hoida kaarti hoolikalt ning mitte andma seda üle teistele isikutele. Antud asjas on tõendatud, et kostja seda kohustust ei täitnud. Nimelt on tsiviilasja juurde võetud Võru Politseiprefektuuri kriminaalasja nr 97490123 materjalidega (valikuliselt ärakirju tsiviiltoimiku lk-del 90-106) tõendatud, et kostja ise tekitas olukorra (viibis alkoholijoobes baaris, tegi ohtralt kogu baarile välja, jäi kas baari või selle ees olnud autosse (tunnistajate ütlused vastuolulised selles osas) magama), mille tulemusena kaotas valduse pangakaardi üle. Seega on tõendatud, et kostja ei hoidnud kaarti piisavalt hoolikalt ja võimaldas seda kasutades tekitada pangale kahju. Kohus ei pea vajalikuks täpsemalt analüüsida kriminaalasja materjale, kuna vastavalt lepingu punktile 7.9 on kaardi valdaja kohustatud korvama pangale kõik oma kohustuste mittetäitmisest tulenevad kahjud. Seega sõltumata sellest, kas kostja kasutas ise kaarti (millele kaudselt viitavad tankla töötajate ütlused E.Knimele passi esitamise kohta koos pangakaardiga) või võimaldas selle endalt varastada ja kasutada kõrvalisel isikul, vastutab kostja lepingu rikkumise eest ja on kohustatud pangale tekitatud kahju korvama. Juhul, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse tegelikud kasutajad, on kostjal nende vastu tagasinõudeõigus. Kahju suuruse (kontojäägist enam kasutatud rahasumma) osas vaidlus puudub. Ka on kohus seisukohal, et antud juhul ei oma kostja vastutusele tähtsust asjaolu, et pank tol ajal ei taganud olukorda, et pangakaarti kasutades ei saaks kasutada rohkem raha, kui arvel tol hetkel oli. Sõltumata sellisest panga poolt tekitatud võimalusest ei olnud kaardi valdajal õigust kasutada rohkem raha, kui tal arve peal oli. Kui ta seda tegi (või tegi tema pangakaarti kasutades mõni teine isik), tuleb tal see tagasi maksta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega hagiavalduse rahuldamisel kuuluvad kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele viimase poolt kantud kohtukulu, s o antud asjas riigilõiv 1750.00 krooni. Määrusega 05.09.2005 oli määratud kostjale esindajaks advokaat riigi arvel ja kohustatud kostjat 4 hüvitama tasu ja kulud riigi õigusabi eest võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul peale kohtulahendi jõustumist. Tasu kostja esindajana menetluses osalenud v/adv P.S on kohtu poolt määratud määruses 29.05.2006 summas 5595.00 krooni (ilma käibemaksuta). Seega hagi rahuldamise korral tuleb kostjal nimetatud summa tasuda riigituludesse 05.09.2005 määruses näidatud korras. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok