Obsah (10)

§ 394§ 407§ 190§ 123§ 129§ 139§ 147§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Viru Maakohus 10. oktoober 2006, Narva TAMARA ŠABAROVA Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-2694 L.K hagi S.K v

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikuks põhjendatud ja kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kostja ei ole täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust ja hagejal on õigus perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 alusel nõuda elatise väljamõistmist. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis.

§ 190

lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 123

kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt

§ 129

lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt

§ 139

lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

§ 147

lg 4 kohaselt nõude suurendamise korral tasutakse täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Antud hagihinna, mis moodustab 9900 krooni /1500 – 400 /elatise keskmine suurus/ x 9 kuud/ suurusest lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 750 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab I.S, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb tagaseljaotsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 190 lg 2, 407 lg 1, 415, 416 lg 2, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 2. Tamara Šabarova Kohtunik 2