2-05-19432/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 09.juuni 2006.a Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-19432 Viimase kohtuistungi aeg 17.mai

1. a Tsiviilasi X hagi Tartu Kutsehariduskeskus vastu töövaidluses Menetlusosalised ja nende Hageja: X esindaja Priidu Kull; Kostja: Tartu Kutsehariduskeskus (Kopli 1, Tartu, 50115), esindaja vandeadvokaat Li Uiga. esindajad RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Xhagi Tartu Kutsehariduskeskus vastu täielikult.
3. Mõista Tartu Kutsehariduskeskuselt X kasuks välja maksmata töötasu summas 5616 (viis tuhat kuussada kuusteist) krooni.
4. Välja mõista Tartu Kutsehariduskeskuselt X kasuks palga maksmisega viivitamise eest 4262,68 (neli tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 68 senti) krooni. Kohtukulude jaotus Jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt juhendas hageja Tartu Kutsehariduskeskuse töötajana aprillist juunini 2005.a. 27 õpilase lõputööd, mille eest teenis tulenevalt direktori käskkirjast „Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alused ja kord“ 54 tulemuspunkti. Direktori käskkirjad on vastavalt hageja töölepingu punktile 2.4 hageja töölepingu lahutamatud osad. Tulemuspunktid pidid realiseeruma hagejale makstava lisatasuna, mida arvestati „tulemustasu fondi“ jagamisega kõigi teenitud tulemuspunktidega. Aastal 2005 oli ühe tulemuspunkti hinnaks 104 krooni ning hagejale väljamakstav summa oleks seega olnud 5616 krooni. Kostja keeldus hagejale lisatasu välja maksmast, tuues põhjuseks nimetatud käskkirja punktis 2.7 sisalduva tingimuse, et lisatasu maksmise eelduseks on ametijuhendis toodud ülesannete õigeaegne ning korrektne täitmine. Hageja ei olnud korrektselt täitnud õpetaja ametijuhendi punkti 3.10 ega osalenud kõigil õpetajate koosolekutel ja õppenõukogudel. Tartumaa Töövaidluskomisjonis, kus hageja talle lisatasu välja maksmata jätmise vaidlustas, leidis töövaidlusasjas 9.11-02-/2193-2005, et lisatasu mittemaksmine on põhjendatud, kuna lisatasu maksmise aluseks on lisatasu tulemusliku töö eest. Hageja leiab, et tulemuspunktide väljastamise eelduseks oli hagejapoolne täiendavate tööülesannete täitmine ehk lisatöö. Käskkiri „tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alused ja kord“ sätestas lisatasu arvestamise viisi, mis tulenevalt PalS § 3 lg 1 arvestatakse palgatingimusena. Kui lisatasu väljamaksmise aluseks on lisatöö, tuleb lisatasule kohaldada lisatasu eest makstava tasu kohta sätestatut, kui see on töötaja huvides. Hageja peab kummaliseks kostja väidet, et hageja juhendas 27 õpilase lõputöid oma tavapärase tööaja raames. Hageja arvates seab lisatasu käsitlemise tulemustasuna ka PalS § 2 lg 4, mis sätestab tulemustasu maksmise aluseks nõutavast tulemusliku töö. Kuivõrd väidetavat tulemustasu maksti alates esimesest juhendatavast uurimustööst, oleks hageja arvates seadusega kooskõlas järeldus, et uurimustöö juhendamist õpetajatelt ei nõutud ega eeldatud. Järelikult ei olnud lõputööde juhendamise eest makstud tasu tulemustasu, vaid lisatasu tööandja palvel tehtud lisatöö eest, mille kvaliteet vastas tööandja poolt seatud nõuetele, s.t kõik hageja poolt juhendatud õpilased kaitsesid oma lõputöid edukalt. Hageja leiab, et isegi kui väita, et hageja lisatööd ei teinud, vastas tema töö siiski tulemustasu maksmisele seatud tingimustele, sest tema õpilased kaitsesid lõputöid edukalt. Palgaseaduse § 2 lg 4 kohaselt on tulemustasu summa, mida makstakse töötajale nõutavast tulemusliku töö eest ning muid kriteeriume seadus tulemustasu maksmiseks ette ei näe, seega tulenevalt TLS § 15 on kostja otsus tulemustasu mitte välja maksta, tühine, sest kaldub kõrvale seaduses sätestatust töötaja kahjuks. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise 0,5% päevas iga palga maksmisega viivitatud päeva eest. II KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastusest 26.01.2006.a. tuleneb, et kostja hagi ei tunnista. Hagejale on igakuiselt välja makstud 100% töölepingus kokkulepitud põhipalgast ning samuti tasu vastavalt ületunnitöö kokkuleppele teostatud ületundide eest. Tartu Kutsehariduskeskuses on välja töötatud ja direktori käskkirjaga nr 447 kinnitatud „tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alused ja kord“. Selle eesmärgiks on kooli pedagooge motiveerida täitma korrektselt ametijuhendis määratud töökohustusi ning ka ametikohaga kooskõlas olevaid täiendavaid ülesandeid kooli eesmärkide saavutamiseks. Nimetatud korda tutvustati 29.03.2005.a. toimunud õppenõukogus ning see on kõikidele kättesaadav kooli infosüsteemis. Vastavalt korra punktile 2.7 on tulemustasu rahas väljamaksmise eelduseks õpetaja poolne ametijuhendis toodud ülesannete õigeaegne ning korrektne täitmine. Tööandjal on õigus sätestada tingimused, mis peavad olema täidetud, et töötajal tekiks õigus tulemusliku töö eest saadavale lisatasule. Kool sätestas tulemustasu väljamaksmise tingimuseks töötaja poolt endale seadusega, töölepinguga ja ametijuhendiga võetud töökohustuste täitmise. Hagejale ei makstud tulemuspunktidest formeerunud lisatasu tulemusliku töö eest välja, kuna hageja ei olnud korrektselt täitnud temale ametijuhendiga pandud tööülesandeid. Hageja puudus kolmest õppenõukogust (22.02.2005.a., 29.03.2005.a., 12.05.2005.a.), mis on tõendatud registreerimislehtedel allkirja puudumisega. Hageja ei esitanud ka õppenõukogu kokkukutsujale enne õppenõukogude toimumist avaldust, milles taotleks luba puudumiseks. Ametijuhend, mida hagejale on tutvustatud 11.04.2003.a., ning 15.04.2005.a. kinnitatud uuendatud ametijuhend, mida tutvustati hagejale 27.04.2005.a., sätestavad punktis 3.10, et õpetaja kohustus on osaleda kõikides õppenõukogudes. Vastavalt õpetaja ametijuhendile on õpetaja põhikohustus luua tingimused õpilaste teadmise ja oskuste omandamiseks vastavalt õppekavale ja ainekavale, arvestades õpilaste individuaalseid 2 võimeid ja vajadusi. Lõputööde juhendamise tegevus tuleneb otseselt õpetaja ametikoha eesmärgist ja kohustustest. Seega ei ole korrektne väita, et juhendamine on lisategevus, mis ei tulene tööfunktsioonist. Õpetajal on nö üldtööaeg, mille jooksul saab õpetaja tegeleda ametikoha eesmärgist tulenevate erinevate tegevustega. Vastavalt hagejaga sõlmitud töölepingule makstakse töötajale lisatasusid, juurdemakseid, toetusi ja hüvitisi vastavalt kooli direktori käskkirjaga kinnitatud korrale ja alustele. Kostja lähtus tulemustasude väljamaksmisel direktori poolt kinnitatud korrast, mis sätestas tulemustasu väljamaksmise eelduseks ametijuhendis toodud ülesannete täitmise. Kuna hageja ei täitnud ametijuhendist tulenevaid ülesandeid korrektselt, puududes õppenõukogust, siis ei olnud tal õigust tulemustasu saada. Tööandja on seejuures kõiki töötajaid võrdselt kohelnud. III KOHTUISTUNG Kohtuistungil 17.mail 2006.a. (tl 65-68) jäi hageja seisukohale, et tegemist on lisatasuga lisatöö eest. Tulenevalt sellest, et töötaja kahjuks ei tohi seadusest kõrvale kalduda, ei ole õigustatud lisatöö eest lisatasu maksmata jätmine. Kostja jäi seisukohale, et tuleb lähtuda direktori käskkirjast, mille järgi makstakse lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest. Hageja leiab, et kuigi direktsioon on seadnud eesmärgiks, et täidetaks korralikult ametijuhendit, siis 5600 krooni äravõtmine õppenõukogust puudumise eest ei ole proportsionaalne. Kostja on seisukohal, et kolmest õppenõukogust puudumine on ametikohustuste mittetäitmine ning kuna direktsioon on seda lugenud oluliseks rikkumiseks, siis lisatasu välja ei maksta. Hageja leiab, et kuskilt ei tulene tööandja õigust määrata õppenõukogust puudumise eest suuremat karistust kui võimaldab distsiplinaarvastutuse seadus. Samuti ei ole määratud piiri, millest alates lisatasu välja ei maksta hageja puudus kolm korda ja talle jäeti makstama, samas kui ühe korra puudumise eest maksti lisatasu välja. Hageja väitel on arusaamatu, kuidas ei loeta lisatööks uurimustööde juhendamist, kui osad õpetajad ei juhenda kedagi, samas kui hageja juhendas 27 õpilase tööd. Hageja esitas viivisenõude põhisummaga võrdses suuruses, kuna viivisenõue oleks istungi toimumise ajaks olnud suurem kui põhinõue. IV KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud pooled ära ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis seisukohale, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejale on korrektselt välja makstud põhipalk ning tasu ületundide eest. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ning puudunud kolmest õppenõukogust. Pooled vaidlevad selle üle, kas direktori käskkirjaga „tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alused ja kord“ alusel õpilaste lõputööde juhendamise eest kogutud tulemuspunktide väljamaksmise tingimuseks saab olla osavõtt õppenõukogust, ning kas lõputööde juhendamine kujutab endast olemuslikult õpetaja põhiülesannetest eraldiseisvat täiendavate tööülesannete täitmist ehk lisatööd või kuulub see töölepingus kokkulepitud põhikohustuste hulka. Hageja töölepingu nr 6, sõlmitud 11.07.2002.a. uue tervikteksti (tl 28-31) p.4.2 kohaselt on töötaja tööüleanded kirjeldatud ametijuhendis. Direktori käskkirjaga nr 578 15.aprillil 2005.a. kinnitatud ametijuhendi (tl 54) p-st 3.1 tulenevalt on üheks õpetaja põhikohustusteks luua tingimused õpilastele teadmiste ja oskuste omandamiseks vastavalt õppekavale ja ainekavale, arvestades õpilase individuaalseid võimeid ja vajadusi. Samuti tuleneb ametijuhendist õpetaja kohustus osaleda kõikidel õpetajate koosolekutel ning õppenõukogudes (p. 3.10). Direktori käskkirjaga nr 447 30.märtsist 2005.a. on kehtestatud „Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alused ja kord“ (tl 9-19), mille punkt 2.7 kohaselt on lisatasu taotlemise eeltingimuseks õpetajale allkirja vastu tutvustatud ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegne ning korrektne täitmine. 3 Kostja on seisukohal, et hageja puudumine kolmest õppenõukogust kujutab endast ametikohustuste mittetäitmist, mis õigustab lisatasu välja maksmata jätmist. Kohus leiab, et kostja niisuguse seisukohaga ei saa nõustuda. Kuigi tulemustasu saamise eeldusena oli kehtestatud tööülesannete õigeaegne ning korrektne täitmine, ei saa lisatasu väljamaksmist 27 õpilase lõputöö juhendamise eest kolmest õppenõukogust puudumisest sõltuvusse seada. „Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alused ja kord“ sätestab ühelt poolt küll tulemuspunktide saamise kriteeriumid ning nende eest kogutavad punktid, kuid samas puudub selgus ühe õppenõukogust puudutud korra kaalukuse osas lisatasu väljamaksmise üle otsustamisel. Kuigi ametijuhendist tulenevalt peab õpetaja osalema kõigis õppenõukogudes, on kostja tunnistanud, et üks puudumine õppenõukogust lisatasu maksmatajätmist kaasa ei toonud. Kuna õppenõukogust puudumisele ei ole kehtestatud omakorda nö miinuspunkte, ei saa töötajalt oodata, et ta arvestaks kolme õppenõukogust puudumise kaalukuselt võrdsustamist 27 lõputöö juhendamiseks tehtud tööga. Samuti ei nähtu poolte esitatud faktidest, et hageja kolmel korral õppenõukogust puudumine oleks juhtkonna poolt kaasa toonud mingeid pretensioone või omanud negatiivseid tagajärgi kooli eesmärkide saavutamisel. Seega leiab kohus, et lisatasu väljamaksmata jätmist ei saa seostada vaieldamatult tehtud (seejuures tulemusliku) töö ning õppenõukogust puudumise vahel. Samas ei saa eitada, et õppenõukogust põhjuseta puudumine on hageja poolt talle ametijuhendiga pandud ning seega ühtlasi TLS § 50 lõikes 7 sätestatud tööülesannete täitmatajätmine. Hageja töölepingu punktist 9.4 tulenevalt kohustub töötaja töötama tööandja juures muuhulgas õigusaktides sätestatud tingimustel. Seega erinevalt lisatasu maksmatajätmisest võis hagejalt eeldada arvestamist Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) alusel määratavate sanktsioonidega. Seega olnuks kostjal õigus hagejale kohaldada Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 3 punktides 1-4 sätestatud distsiplinaarkaristusi. Ka fakt, et TDVS § 17 lg 1 kohaselt on töötaja töökohustuse rikkumise korral määratud rahatrahvi maksimumsuuruseks 10 keskmist päevapalka, näitab kostja poolt lisatasu saamiseks kehtestatud tingimuse ebamõistlikkust. Kohus nõustub, et tööandjal on õigus iseseisvalt määratleda töötajatele lisatasu maksmise tingimused, kuid seejuures tuleb silmas pidada, et töötaja olukorda seaduses ettenähtuga võrreldes ei halvendataks. PalS § 2 kohaselt eristatakse lisatasu, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise eest lisatasust, mida makstakse nõutavast tulemuslikuma töö tegemise eest. Hageja on seisukohal, et „Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise aluse ja kord“ alusel lõputööde juhendamise eest makstav lisatasu on oma olemuselt Palgaseaduse § 12 mõttes täiendavate tööülesannete täitmise eest põhipalgale lisaks makstav lisatasu. Kostja leiab, et õpilaste lõputööde juhendamine on õpetaja põhikohustus, mis tuleneb otseselt õpetaja ametikoha eesmärgist ja kohustustest. Ametijuhendi punkti 2 kohaselt on õpetaja ametikoha eesmärgiks luua tingimused teadmiste ja oskuste omandamiseks, kujundada õpilases positiivset eluhoiakut, õpimotivatsiooni ning arendada õpioskusi. Üks õpetaja põhikohustustest on ametijuhendi p 3.7 kohaselt ka koostada õpilastele iseseisva töö juhend, juhendada õpilaste iseseisvat tööd õppekavas ettenähtud mahus ning hinnata ja anda õpilastele tagasisidet. Kohus asub seisukohale, et hageja töölepingus ning ametijuhendis sätestatud tingimusi hinnates ei saa neist tuletada ühest kohustust juhendada 27 õpilase lõputööd. Sellise põhikohustuse olemasolu ei saa põhjendada ei ametijuhendis avaralt sõnastatud ametikoha eesmärgi ega üksikute tööülesannete põhjal. Kohus on arvamusel, et ametijuhendi p 3.
5. sisalduva kohustuse sisuks on juhendada õpilasi õppekava kohaselt tavapärase õppetöö raames. On ebamõistlik eeldada, et õpetaja juhendab 27 lõputööd oma töölepinguga ette nähtud põhikohustuste raames. Lõputööde juhendamise kuulumine õpetaja põhikohustuste hulka võiks tuleneda ka töö üldisest käigust, kui poolte vahel on olnud sellekohane tava. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et enne Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise aluste ning korra jõustumist lõputööde juhendamist ei lisatasustatud, mistõttu ei saa pooltevahelisele tavale tugineda. Seega leiab kohus, et lõputööde juhendamine eristub olemuslikult teistest Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alustes ja korras ette nähtud kriteeriumitest, ega ei kujuta endast mitte nõutavate 4 põhiülesannete tulemuslikumat täitmist, vaid eelkõige reaalselt tehtud täiendavat tööd, mille eest kehtestatud lisatasu väljamaksmist ei saa sõltuvusse seada täiendavatest selle tööga otseselt mitte seotud olevatest tingimustest. Kuigi „Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise aluse ja kord“ sätestab üksnes nõutavast tulemuslikuma töö eest saadavate tulemuspunktide kogumise alused ja korra, siis sõltumata sellest, kuidas dokument on pealkirjastatud, sisaldab see lisatasu maksmise korda nii nõutavast tulemusliku töö eest kui ka lisatöö tegemise eest PalS § 12 mõttes. Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise alustest ja korrast tuleneb tööandja taotlus lisatöö tegemiseks ning lisatöö eest saadava lisatasu suuruse arvestuse alused. Selle arvestuse kohaselt on hageja juhendanud 27 õpilase tööd ning teinud lisatööd 54 punkti eest. Et ühe punkti hinnaks on 104 krooni, on hageja õigustatud saama 5616 krooni. Seega on kostja jätnud hagejale õigustamatult tasumata töötasu summas 5616 krooni, mis tuleb eeltoodud põhjendustel kostjalt hageja kasuks välja mõista. PalS § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmise viivitamise korral iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmsiele või ülekandmisele kuulunud palgast. Hageja on taotlenud viiviste väljamõistmist põhivõlaga võrdes summas. Toimiku materjalidest nähtub, et tööleping lõpetati (tl 25) hagejaga 12.septmebril 2005.a. Kuivõrd Tulemusliku töö eest lisatasu maksmise aluste ja korra p 2.4 kohaselt makstakse lisatasu hiljemalt 10.septembriks, siis oli kostja kuni töölepingu lõppemiseni palga maksmisega viivituses 2 päeva ning võlgneb hagejale viiviseid summas 28,08 krooni. Töölepingu lõpetamisega lõpeb palga maksmine ja võimalik palga maksmisega viivitamine. Töölepingu lõpetamise päeval kohustus kostja PalS § 32 alusel hagejale lõpparvena välja maksma kõik tööandjalt saadaolevad summad. Lõpparve kinnipidamise eest vastutab kostja alates 12.09.2005.a. TLS § 119 lg 2 alusel, kohustudes hagejale maksma keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuivõrd pooled ei ole kohtule esitanud hageja keskmise palga arvestust, võtab kohus arvestuse aluseks hageja töölepingu p-s 6.1 välja toodud hageja 4234, 60 krooni suuruse igakuise põhipalga. Töölepingu lõppemisest on möödas üle 7 kuu, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks lõpparve kinnipidamise eest välja hageja ühe kuu põhipalga ehk 4234,60 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud lisatasu summas 5616 krooni ning palga maksmisega viivitamise eest 4262,68 krooni. KOHTUKULUDE JAOTUS
6. jaanuaril
7. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel
8. detsembrini
9. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). TsMS § 60 lg 3 kohaselt, kui pool ei ole enne kohtuvaidlusi esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Seega jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohtunik 5