2-05-14613/242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 11.
- 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-14613/242 Tsiviilasi EÜ(pankrotis) hagi M.Rvastu 834,37 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EÜ(pankrotis,) esindaja T.K Kostja M.R esindaja M.P Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista M.R`lt 834,37 (kaheksasada kolmkümmend neli krooni ja 37 senti) krooni EÜkasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista M.R`lt menetluskulu 231,10 (kakssada kolmkümmend üks krooni ja 10 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja korraldas elamu, Tallinnas haldamist sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr 80, 2-05-14613/242 31.08.1993.a, 01.01.1997.a AS`ga hoolduslepingu nr 02-01/97 (elamute hooldusteenus), elektrivarustuse kokkulepe nr 6308, 20.06.1997.a. 26.10.1998.a alustas EÜ iseseisvat majandustegevust ning alustas haldama elamut, misjärel lõpetas EÜ elamu osas lepingud AS`ga 01.11.1998.a, AS`ga 01.05.2001.a, AS`ga 30.04.2001.a, AS`ga 01.07.2001.a. Hageja andmetel omab kostja sissekirjutust, Tallinnas juba alates 29.09.1984.a. Hageja raamatupidamise andmetel on kostjal hageja ees tasumata võlgnevus, mis tuleneb 1998 novembris määratud maksetest kommunaalteenuse pakkujate poolt 1998.a oktoobris faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, milliste maksetähtajaks oli 02.12.1998.a ning kostja poolt eelnevate kuude eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest. Seisuga 02.12.1998.a moodustas kostja võlgnevus hageja ees (viivisteta) summas 1326,82 krooni. 20.02.2006.a toimunud kohtuistungil esitas hageja esindaja avalduse nõude sihtmaksete summa ulatuses, milleks on 492,45 krooni, vähendamiseks ja palub kostjalt välja mõista 834,37 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et hageja nõue võlgnevuse osas on tõendamata. Alates 01.11.1998.a asus kostja tasuma makseid KÜ Hageja väite kohaselt esitati 1998.a novembrikuu arvega nõue ka üldelektri, vee ja küttekulude eest, samal ajal on hageja esitanud nõude vee ja üldelektrikulude eest KÜ Tallinna Linnakohtusse. Kostja on seisukohal, et hageja nõuab topelt tasu nimetatud teenuste eest. Hageja on arvestanud võlgnevuse hulka sihtmakse soojamõõturite paigaldamise eest summas 495,45 krooni ja eraomandi vormistamise tasu 350 krooni ja on jätnud märkimata, et soojamõõturid paigaldas AS elamule tasuta ja hageja ei vormistanud mingit eraomandit kostjale. Kostja tasaarveldas nimetatud summas viimase maksega EÜ`ga. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu ja palub jätta hagi rahuldamata ja hagejalt välja mõista kohtukulud. 20.02.2006.a kohtuistungil väitis kostja, et võlgnevus on tekkinud enne elamuühistute üleminekul, kuid kostjale jääb arusaamatuks miks ei ole kostjale võlgnevusest enne teatatud kui juulis 2005.a. EÜvahel oli kokkulepe kustutada võlgnevus sihtotstarbeliste maksete arvelt. Kostja väidab, et tasaarveldus raamatupidamisest kajastatud ei ole. Kirjalik tasaarvelduse avaldus on esitatud trepikodade koosolekute otsusena augustis 1998.a. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 834,37 krooni. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas hageja oli õigustatud osutama elamule haldus- ja hooldusteenuseid ning kas hageja seda tegi ning kas kostjal tekkis kohustus teenuste eest tasuda. Pooled ei vaidle selle üle, et KÜ kanti registrisse 26.10.1998 ja maja võeti hagejalt üle novembris
- Seega alustas KÜ teenuste osutamist novembris 1998, kusjuures osad lepingud teenuste osutamiseks lõpetas hageja pärast maja üleandmist korteriühistule. Soojatarnimise lepingu lõpetas hageja 01.11.1998, hoolduslepingu AS-iga 01.05.2001, elektritarnimise lepingu 01.07.2001 ning vee tarnimise lepingu 30.04.
- Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et hageja on teenuseid vee, elektri ja sooja tarnimiseks ning hooldusteenuseks osutanud. Hageja nõue kostja suhtes on esitatud teenuste eest ja arvete alusel, mida hageja osutas ja esitas kostjale enne maja üleandmist korteriühistule. Kohus leiab, et seetõttu on hageja õigustatud hagi esitama. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud oma raamatupidamise väljavõtte. Raamatupidamise väljavõttest selgub võlgnevuse suurus ning esitatud teenuste ja tarnete hind. Kostja ei ole eitanud, et ta on arveid saanud. Arved koostataksegi raamatupidamise andmetele tuginedes. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suurust. Lk 2
(3)2-05-14613/242 Vaieldava õigussuhte ajal kehtinud tsiviilkoodeksi § 234 lg 2 järgi pidi tasaarvestuseks tegema ühepoolse avalduse. Kostja väitis kohtuistungil, et tasaarveldus on tehtud suulise avaldusega, hageja eitab seda. Tasaarvelduse tegemiseks on tarvis võlgniku poolt tehtud avaldust. Kostja väite kohaselt tehti tasaarvestus trepikoja koosoleku otsusena. Otsust kohtule esitatud ei ole. Kohus asub seisukohale, et sellist kollektiivset otsust ei saa käsitleda võlgniku tahteavaldusena TsÜS kuni 30.06.02002 kehtinud redaktsiooni § 62 lg 1 ja 2 järgi. Tehingu, milleks käesoleval juhul on avalduse tegemine, tegemiseks on vaja konkreetse isiku tahteavaldust, mis on tehtud tehingu teisele poolele. Võlasuhte poolteks on hageja ja kostja mitte hageja ja trepikoja elanikud kogumis. Seega oleks pidanud tasaarvestuse avaldus olema tehtud kostja poolt isiklikult hagejale. Trepikoja koosolekul puudub seaduslik alus olla kostja esindajaks sarnaselt korteriühistuga. Seega ei saa trepikoja koosolek teha kostja eest või nimel tahteavaldusi. Kohtule esitatud 17.08.1998 a avaldusese ei ole tasaarvestuse avaldust tehtud, sest nimetatud avalduse teksti järgi on elanikud keeldunud teatud teenuse eest tasumisest. Avalduses ei ole kordagi kasutatud sõna tasaarvestus. Kostjalt kuulub kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mis RLS § 37 lg 1 lisa 2 järgi on 834,37 krooni suuruselt nõudelt 100 krooni ja asja läbivaatamise kulu 131,10 krooni riigituludesse. Kohtunik Lk 3
(3)