2-05-14620/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2006 Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-14620/242 Tsiviilasi EÜ(pankrotis) hagi N.Gvastu 1872,27 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende EÜ(pankrotis, ) seaduslik esindaja T.S, E.S, lepinguline esindaja T.K esindajad Kostja N.G, lepinguline esindaja M.P Kohtuistungi toimumise aeg 13.02.2006, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista N.G1872,27 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks krooni ja 27 senti) krooni EÜ(pankrotis) kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista N.Gmenetluskulu 239,40 (kakssada kolmkümmend üheksa. krooni ja 40 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. HAGI ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja korraldas elamu Tallinnas haldamist. Hageja sõlmis lepingud elamu varustamiseks soojusenergia ja elektrienergiaga ning elamule hooldusteenuste osutamiseks. Hagejal oli leping AS-iga 31.08.1993- 01.11.1997, AS-iga 20.06.1997 – 01.07.2001 ja AS-iga 01.01.199701.05.

1. KÜ registreeriti 26.10.
2. Kostja kasutuses on korter nr juba 10.10.
3. Hageja raamatupidamise andmetel on kostjal tasumata osutatud teenuste eest arveid 02.12.1998 seisuga summas 1872,27 krooni. Võlgnevus on tekkinud teenuste eest, mida hageja pakkus oktoobris 2-05-14620 1998 ja mille arve esitati novembris ning kostja poolt eelnevalt tasumata jäänud maksete eest. Hageja leiab, et kostja on hageja arvelt rikastunud ning TsK § 477 lg 1 järgi tuleb võlasumma kostjalt hageja kasuks väljamõista. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue ei ole tõendatud. Kostja tasus alates 01.11.1998 makseid KÜ-le Hageja on vee, üldelektri ja sooja kulude tasumise nõude esitanud ka KÜ-le. Hageja on võlgnevuse hulka arvanud ka sihtmakse soojamõõturi paigaldamise eest summas 746,70 krooni ja eraomandi vormistamise tasu 400 krooni. Soojamõõturi paigaldas AS, eraomandit hageja ei vormistanud. Kostja tegi hagejaga viimase makse osas seetõttu tasaarvestuse. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, uurinud kirjalikus menetluses kohtule esitautd dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kuni korteriühistu moodustamiseni tegeles elamu haldamisega hageja. Pooled vaidlevad selle üle, et alates 01.11.1998 on kostjale teenuseid osutanud korteriühistu. Hageja on esitanud nõude tuginendes TsK § 477 lg
4. Seega on asjas oluline välja selgitada, kas hagejal oli õigustatud vaidlsualuseid teenuseid osutama või vahendama ning kas ta neid ka reaalselt osutas või vahendas. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et hagejal olid vaidlusalusel perioodil sõlmitud lepingud soojusenergia, vee ja elektrienergia vahendamiseks ning hooldusteenuse osutamiseks. Seega oli hagejal oktoobris 1998 õiguslik alus teenuste osutamiseks. Kohtule esitatud arvestusest nähtub, et kostjale on seisuga 26.11.1998 osutatud ja vahendatud teenuseid oktoobri kus summas 725,59 krooni. Arvestuses ei ole välja toodud sihtmakset soojamõõturi paigaldamise eest. Real sihtmakse on kostjale märgitud 0,00 krooni. Kostja võlgnevus kokku hageja ees on 1872,27 krooni. Kostja on kohtule esitanud tõendid novembrikuu arvete tasumise kohta. Poolte avehl puudub vaidlsu selle üle, et alates novembrist tegeles elamu hooldamise ja haldamisega kprteriühistu. Seega esitas ka arveid korteriühistu. Vahendatud teenuste eest esitatakse arved tagantjärele seega novembris arvestatakse arve esitamisel oktoobris vahendatud teenuseid ja oktoobris septembris vahendatud teenuseid. Kohtule esitatud arvestusest selgub, et hageja on esitanud kostjale oktoobri kuus osutatud teenuste eest arve ning kostjal tekkis kohustus tasuda see pärast arve saamist. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks tasunud osutatud teenuste eest, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1872,27 krooni. Kostja ei ole vaidlsutanud asjaolu, et ta teenuseid ei saanud. Kostja väited sellekohta, et ta on tasunud eraomandi vormistamise ja soojamõõturi paigaldamise eest, on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on tõendamata tasaarvestuse tegemine. Kostja poolt esitatud elamu trepikoja koosoleku protokolli ei saa käsitelda tasaarevstamise avaldusena. Kostjalt kuulub TsMS rakendusseaduse § 3 ja TsMS § 162 alusel riigituludesse väljamõsitmisele riigilõiv summas 140 krooni, mille tasumisest hageja oli kohtumäärusega vabastatud ja asja menetlemse kulu 99,40 krooni. Kohtunik 2