KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-168 Haldusasi S. M. (M.) kaebus AS Falck Eesti 20.05.2004 viivistasu otsuse nr 041246 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.12.2004 otsus haldusasjas nr 31765/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus S. M. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja S. M., esindaja S. S. Vastustaja AS Falck Eesti, esindaja P. P. RESOLUTSIOON
- Jätta S. M . apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- detsembri 2004 otsus haldus asjas nr 3-1765/2004 muutmata.
- Mõista S. M -lt välja kohtukulu 400 (nelisada) krooni AS Falck Eesti kasuks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja J. K. koostas 20.05.2004 viivistasu otsuse nr VTO 041246, mille kohaselt sõiduauto Honda registreerimismärgiga *** AKU parkis samal päeval kell 18.17 tasulisel parkimisalal Tallinnas Lai t 12 parkimistasu maksmata. Otsusega määrati liiklusseaduse (LS) § 50 2 lg 1 ja lg 6 alusel viivistasu summas 480 krooni.
- S. M . kaebuses paluti tühistada viivistasu otsus nr VTO
- 3-04-168 1) Kaebuse kohaselt teenindas kaebaja sõiduautoga liikumispuudega isikut, kellel on puudega inimese sõiduki parkimiskaarti. Kaebaja ei oska öelda, kas tal oli parkimiskaart paigutatud aknaklaasi alla või mitte. See ei oma ka tähtsust, sest maksuvabastust tõendav dokument on sekundaarne, selle puudumisel ei saa kaebajat kui maksuvabastust mitteomavat isikut karistada. 2) Tallinna Linnavolikogu määruse nr 9 "Parkimistasu kehtestamine" lisa punkti 4.4 teine lause on vastuolus põhiseaduse § 3 lõike 1 esimese lausega ja põhiseaduse § 154 lõikega 1 ning tuleb jätta kohaldamata.
- AS Falck Eesti palus jätta kaebuse rahuldamata ja mõista välja õigusabitasu 708 krooni.
- Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebajalt mõisteti vastustaja kasuks välja õigusabikulu 500 krooni. 1) Seoses Riigikohtu 18.11.2004 otsusega nr 3-4-1-14-04 puudub vajadus lahendada Ta llinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p 4.
- teise lause kehtetuks tunnistamise taotlus t. 2) Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale kuuluv sõiduauto oli pargitud tasulise parkimise alale Lai t 12 parkimistasu maksmata. 3) Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 4.1 kohaselt peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Määruse p 4.4 kohaselt tuleb nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis paigutada valveta tasulises parkimiskohas parkimistasu maksmise kohustuse tekkimisel vahetult sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha väljastpoolt täies ulatuses nähtavana ja loetavana. Määruse p 7.1 alusel on parkimistasu maksmisest vabastatud liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht tema kasutuses oleva sõiduki parkimisel nõuetekohase parkimiskaardi olemasolul. Määruse p 7.4 kohaselt tõendab maksuvabastust kommunaalameti poolt väljastatud vastav soodusluba. 4) HMS § 15 lg 3 järgi lasub kaebajal kohustus tõendada oma väiteid vastavate tõenditega. Kaebaja esindaja poolt kohtule esitatud A. V. nimele väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaardi ühepoolselt valguskoopia lt ei nähtu kaardi kehtivusaega. Kaebaja esindaja ei esitanud kohtule kontaktandmeid kaebaja ja A. V-ga ühenduse saamiseks ega taganud A. V. ilmumist kohtuistungile tunnistajana kohtu ettepanekul. Kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile, kuigi kohus kohustas teda selleks. Kaebaja esindaja pidas võimalikuks asja lahendamist olemasolevate tõendite alusel. 5) Viivistasu otsuse teinud J. K. ütluste kohaselt kontrollis ta kahe kontrolöri juuresolekul, et sõiduki esipaneelil või mujal nähtaval kohal ei olnud parkimiskaarti või puudega isiku parkimiskaarti. Kaebaja esindaja ei viibinud kohapeal ja tema kohtuistungil esitatud väide kaardi paigutamise kohta paremale poole on paljasõnaline. 6) Asja arutamisel ei leidnud tõendamist, et kaebaja teenindas 20.05.2004 liikumispuudega isikut A. V. ja sõiduk oli kell 18.17 pargitud Lai t 12 seoses puudega isiku teenindamisega. 7) Kaebajalt kuulub väljamõistmisele vastustaja õigusabitasu summas 500 krooni, mis on õiglane ja vastab tegelikult tehtud töö sisule ja mahule. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- S. M . apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus ning mõista välja õigusabikulud. 1) Kohus hindas valesti tõendeid ja asetas tõendamiskoormise ebaõigesti kaebajale. Kaebaja tõendas piisavalt kaebuse aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja väitis, et teenindas autoga oma tuttavat A. V. ja esitas väite kinnituseks puudega inimese sõiduki parkimiskaardi. A. V. ei saanud osaleda asja läbivaatamisel, sest ta viibis kohtuistungi toimumise ajal arsti vastuvõtul. 2
(5)3-04-168 Kaebaja lisas apellatsioonkaebusele puudega inimese sõiduki parkimiskaardi esilehe, millest nähtuvalt see oli kehtiv kuni 01.03.
- 2) Kohtuotsuse kohaselt leidis viivistasu otsuse koostaja J. K. ütlustega kinnitamist, et sõiduki esipaneelil ei olnud parkimiskaarti. Kuna J. K. tutvus enne kohtuistungit asja materjalidega, ei ole tema ütlused hinnatavad tunnistaja ütlustena. Antud juhul tuleb kohaldada maksukorralduse seaduse § 49 lg 1 punkti 3, mille kohaselt ei või maksuhalduri ametnik asjas menetleda, kui ta on isiklikult huvitatud asja lahendist või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Parkimiskontrolör ei saagi midagi muud väita, kui on kirjas viivistasu otsuses, sest vastasel juhul oleks tegemist karistusseadustiku §-des 289, 299, 344 ja 345 toodud süütegude toimepanemisega. Kuna viivistasu otsuse koostaja on huvitatud otsuse mittetühistamisest, ei oleks tohtinud ta protsessis osaleda ja kohus tema seletusega arvestada. 3) Maksukorralduse seadus (MKS) ei näe ette tõendina maksuhalduri ülekuulamist ja hilisemate tõendite lisamist. MKS § 59 lg 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed. Tulenevalt eeltoodust saab kohus tugineda kaebaja sõiduki parkimise osas ainult eelnevalt kogutud tõenditele ja kohtul puudub õigus tuvastada uusi faktilisi asjaolusid. 4) Vastustaja ei lükanud ümber kaebaja vä idet A. V. teenindamise kohta ega tõendanud, et A. V. teenindas sel ajal keegi teine. Kohus ei hinnanud, kuidas kaebajal oli võimalik hankida nimeline puudega inimese kaart kui ta inimest ei teenindanud. 5) Kaebaja ei nõustunud kohtu poolt õigusabikulude väljamõistmisega ja leidis, et vastustajal puudus välise õigusabi kasutamiseks vajadus. AS Falck Eesti teostab avalik-õiguslikku ülesannet ja Tallinna linn on juba tasunud teenuse osutajale kohtukulud.
- AS Falck Eesti kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud summas 1180 krooni. 1) Kaebaja leiab, et kohus hindas valesti tõendeid. Samas ei esitatud kohtule kaebuse väite kinnituseks ühtegi tõendit, isegi mitte kaebaja seletust, kuigi kohus tunnistas kaebaja osavõtu kohtuistungist kohustuslikuks. Kaebaja esindaja seletus juhtunu kohta ei ole tõend, sest esindaja ei viibinud sündmuse ajal kohapeal. 2) Kaebuse väitel transportis kaebaja viivistasu otsuse tegemise päeval puudega isikut, kellele oli väljastatud puudega inimese sooduskaart. A. V- le väljastatud kaart ei olnud parkimise ajal paigutatud kaebaja autole. Kaebaja ei täitnud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa punkti 4.4 kohustust paigutada nähtavalt esiklaasi alla puudega inimese sooduskaart. 3) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et viivistasu otsuse koostaja J. K. poolt öeldu ei saa olla tõend, kuna ta on asjast ise huvitatud. Maksukorralduse seadust parkimise viivistasu otsuste puhul tulenevalt kohalike maksude seaduse § 141 lõikest 2 ei kohaldata.
- Protsessiosalised teatasid, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HKMS § 37 lg 1 alusel lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus hindas tõendeid ebaõigesti ja asetas tõendamiskoormise ebaõigesti kaebajale. Vaidlustatud viivistasu otsusega määrati kaebajale viivistasu sõiduauto parkimise eest tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Halduskohtus ei olnud poolte vahel vaidlust selle üle, et kaebaja sõiduauto oli viivistasu otsuse tegemise päeval pargitud tasulise parkimise alale 3
(5)3-04-168 parkimistasu maksmata. Seega oli parkimisjärelevalve ametiisikul LS § 502 lg 1 alusel õigus teha viivistasu määramise otsus. Kuna kaebaja lepingulise esindaja poolt allkirjastatud kaebuses väideti, et kaebaja teenindas oma sõiduautoga liikumispuudega isikut, kellel oli puudega inimese sõiduki parkimiskaart, oli kaebaja HKMS § 15 lg 3 esimese lause alusel kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb kaebajal HKMS § 15 lg 3 teise lause kohaselt näidata põhjused, miks neid tõendeid esitada ei saa, ja teatada, kus nad asuvad. A. V. nimele väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart ei tõenda, et kaebaja sõiduauto parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata oli seotud liikumispuudega isiku A. V. teenindamisega. Muid tõendeid kaebuse väite tõendamiseks ei esitatud.
- Kaebaja seisukoht, mille kohaselt ei ole parkimise kohta peale viivistasu otsuse tegemist enam võimalik tõendeid koguda ja kohus ei saa uusi asjaolusid tuvastada, ei ole kooskõlas HKMS § 16 lg-ga 3, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses.
- Kaebaja väide, et parkimiskontrolör ei oleks tohtinud käesolevas kohtumenetluses osaleda ja kohus ei oleks tohtinud tema väiteid hinnata, ei ole kooskõlas HKMS § 14 lg 2 p-ga 2 ja lg- ga 5, § 15 lg-ga 1 ning § 19 lg-ga
- MKS § 49 lg 1 p 3 ei reguleeri esindust halduskohtumenetluses. Samuti ei reguleeri MKS § 59 lg 1 tõendamist halduskohtumenetluses. Haldusorgani nimel haldusmenetluses tegutsenud ametniku seletus tuleb HKMS § 5 lg-t 2 ja haldusmenetluse seaduse § 8 lg-t 2 arvestades lugeda haldusorgani seletuseks TsMS varasema redaktsiooni § 113 lg 1 esimese lause tähend uses. Eelnev ei tähenda siiski, et haldusakti andnud ametnik võiks haldusorganit kohtumenetluses esindada ilma volituseta. Haldusülesande täitjaks ja seega vastustajaks oli käesoleval juhul AS Falck Eesti, mitte parkimiskontrolör enda nimel. Kuna aga AS Falck Eesti volitatud esindaja (P. P.) ei vaielnud kontrolöri seletustele kohtuistungil vastu ja tema edasivolitusõigust ei olnud piiratud (halduskohtu tl 16), ei ole kontrolöri ärakuulamise näol tegemist olulise menetlusveaga.
- Kaebaja etteheited vastustaja poolt asjaolude tõendamata jätmise kohta ei ole asjakohased. Vastustajal ei lasunud kohustust tõendada, kas keegi teenindas A. V. ajal, mil kaebaja parkis oma sõidukit viivistasu otsuses märgitud ajal. Samuti ei pidanud kohus oletama, kuidas kaebajal võis olla võimalik hankida puudega inimese kaardi ühepoolne valguskoopia, mille ta esitas halduskohtule kohtuistungil.
- Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulu väljamõistmine kaebajalt on põhjendatud. Seadus ega kohtupraktika ei välista haldusorganite poolt välise õigusabi kasutamist. Haldusorgani õigusabikulude väljamõistmist on väljakujunenud kohtupraktikas piiratud, sest õigusabikulude väljamõistmine ei tohi ebaproportsionaalselt pärssida halduskohtusse pöördumise õigust. Kui kulud ei takista ebaproportsionaalselt kaebeõiguse teostamist, ei ole õiglane põhjendamatu kaebuse läbivaatamisega kaasnenud õigusabikulusid haldusorganile asetada. Õigusabikulu summas 500 krooni ei ole kaebaja jaoks ebaproportsionaalselt suur. Samuti ei nähtu kaebaja poolt viidatud AS Falck Eesti ja Tallinna linna vahel sõlmitud lepingutest, et oleks piiratud vastustaja õigust taotleda õigusabikulude vä ljamõistmist HKMS § 93 lg 1 alusel.
- Vastustaja palus mõista kaebajalt enda kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud 4
(5)3-04-168 õigusabikulud 1 180 krooni (sh käibemaks 180 krooni) ja esitas kuludokumendid. Kuigi kaebaja ei esitanud vastuväiteid apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmise taotlusele, tuleb õigusabikulude väljamõistmise taotlus rahuldada osaliselt. Arve nr 13-05 kohaselt seisneb õigusabi osutamine vastuse koostamises apellatsioonkaebusele ja esindamises ringkonnakohtus. Kuna pooled olid nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses, siis ei toimunud ringkonnakohtus kohtuistungit ja esindaja ei pidanud kohtuistungil osalema. Seetõttu on põhjendatud kaebajalt 400 krooni õigusabikulu väljamõistmine vastustaja kasuks. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 5
(5)