3-04-440/3

(7)3-04-440 ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

1. 28.06.2004 toimunud Narva mnt * mitteeluruumi erastamise enampakkumisel osalesid OÜ A*, OÜ A. ja OÜ AK Ü. (vastavalt registreerimisnumbritega nr 1, 2 ja 3). Enampakkumiskomisjoni protokollist (tl 10-12) nähtuvalt tegid pakkumisi OÜ A. ja OÜ AK Ü. ning mitteeluruum otsustati müüa lõpphinnaga 880 000 krooni OÜ- le AK Ü.. 29.06.2004 registreeris Tallinna Kesklinna Valitsus OÜ A. avalduse enampakkumise tulemuse tühistamiseks. Avalduses väitis OÜ A., et osaühingu esindaja soovis suurendada viimasena pakutud hinda (880 000 krooni), tõstes käe, kuid samal ajal luges enampakkumise läbiviija enampakkumise lõpetatuks ning OÜ A. pakkumist ei võetud arvesse. Avaldaja väitis, et pakkumine OÜ A. nimel oli esitatud õigeaegselt ning puuduvad õiguslikud alused selle mittearvestamiseks (tl 13-14). Tallinna Kesklinna vanema 05.07.2004 korraldusega nr 676 (tl 16) tunnistati Narva mnt * asuva mitteeluruumi erastamiseks 28.06.2004 toimunud avalik enampakkumine nurjunuks. Korralduse andmise aluseks olid MEES § 5 lg 1 ja lg 4, Vabariigi Valitsuse 18.06.1996 määrusega nr 175 kinnitatud „Mitteeluruumide erastamise korra” (edaspidi Kord) p-d 7, 16 ja 17, OÜ A. 29.06.2004 (otsuses ebaõigesti märgitud 20.06.2004) avaldus ja mitteeluruumi erastamise avaliku enampakkumiskomisjoni 01.07.2004 protokoll. Korralduse motiivide kohaselt tunnistati enampakkumine nurjunuks, kuna pole võimalik tuvastada täpset ajahetke, millal enampakkumisel osalenud isik, OÜ A. esindaja, tõstis registreerimisnumbri nr
2. Tallinna Kesklinna vanema 18.10.2004 korraldusega nr. 867 täiendati korralduse nr 676 preambulat viidetega Korra p 12 alap-le 6 ja p 18 alap- le
3. Tallinna Linnavalitsuse 03.11.2004 korraldusega nr 2194-k (tl 22-25) jäeti rahuldamata OÜ AK Ü. 30.07.2004 vaie Tallinna Kesklinna vanema 05.07.2004 korralduse nr 676 peale (tl 1721). Vaideotsuse põhjenduste kohaselt oleks enampakkumiskomisjoni esimees, nähes pakkuja nr 2 poolt registreerimisnumbri tõstmist, pidanud katkestama haamrilöögi tegemise ja jätkama avaliku suulise enampakkumise läbiviimist. Seetõttu rikkus mitteeluruumi erastamise enampakkumiskomisjon avaliku suulise enampakkumise läbiviimise korda, lugedes
4. juunil 2004 peale OÜ A. poolt registreerimisnumbri tõstmist avaliku suulise enampakkumise lõppenuks ning tunnistades OÜ AK Ü. ostu- müügilepingu sõlmimise õiguse omandanuks.
5. OÜ AK Ü. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna vanema 05.07.2004 korralduse nr 676 tühistamise nõudes. Kaebaja leidis, et korralduses toodud faktiline põhjendus (pole võimalik tuvastada täpset ajahetke, millal enampakkumisel osalenud OÜ A. esindaja tõstis registreerimisnumbrit nr 2) ei vasta korralduse preambulas toodud õiguslikule alusele – Korra p 18 alap-le 1 - mille kohaselt enampakkumise tulemusi ei kinnitata ja enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui on rikutud enampakkumise läbiviimise korda. Seega pidi Tallinna Kesklinna vanem viidatud sättele tuginemiseks enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks tuvastama enampakkumiskomisjoni poolt enampakkumise läbiviimise korra rikkumise, kuid pole tuvastatud, kas OÜ A. esindaja tõstis registreerimisnumbri enne komisjoni esimehe haamrilööki või samaaegselt sellega (viimasel juhul tuli pakkumine tulenevalt Korra p 12 alap-dest 5 ja 6 jätta arvestamata). Korralduse põhjendus ei vasta ka OÜ A. esindaja väidetele, mille kohaselt tõstis viimane käe samaaegselt koos enampakkumise lõppemisega. Korralduse andmisel on oluliste asjaolude välja selgitamata jätmisega rikutud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, samuti oleks korralduses HMS § 56 lg 3 kohaselt pidanud põhjendama, miks on OÜ A. huvi enampakkumise nurjunuks tunnistamiseks kaalukam kui kaebaja huvi saada erastatava vara 2

(7)3-04-440 omanikuks. Samuti on korralduses leitu, et pole võimalik tuvastada täpset ajahetke, millal OÜ A. esindaja tõstis registreerimisnumbri, vastuolus haldusmenetluse käigus kogutud tõenditega. Vastavalt enampakkumiskomisjoni esimehe K. S vaidemenetluse käigus antud seletusele (12.08.2004 protokoll) oli vastuseks tema küsimusele, kas number tõsteti enne haamrilööki, koos sellega või otse peale seda, komisjoniliikmete üldine arvamus, et number tõusis peale haamrilööki. HMS § 63 lg 2 p 3 järgi ei saa olla tõendiks Tallinna Kesklinna korralduse preambulas viidatud mitteeluruumide erastamise avaliku enampakkumiskomisjoni 01.07.2004 protokoll, sest Kord ei näe ette enampakkumiskomisjoni liikmete poolt mitteeluruumide erastamist puudutavate otsuste tegemist ega komisjoni liikmete koosoleku protokollimist peale enampakkumise lõppemist. OÜ A. avaldusest nähtuvalt oli ta enampakkumiskomisjoni 28.06.2004 protokolliga tutvunud, kuid ei esitanud Korra p 16 kohaselt kaebust enampakkumise läbiviimise kohta enampakkumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks kirjalikult erastamise kohustatud subjektile. Tallinna Kesklinna vanem palus jätta kaebus rahuldamata. Enampakkumiskomisjon peab tagama enampakkumise läbiviimise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korda järgides. Korra järgimine seisneb ka komisjoni liikmete piisavas hoolikuses enampakkumise läbiviimisel. Komisjoniliikmed ei olnud suutelised tagama enampakkumise läbiviimist selliselt, et enampakkumisel osalejatele oleks jäänud kindel veendumus enampakkumise võitja osas ning ühtsel seisukohal ei olnud ka komisjoniliikmed. Komisjoniliikmetest üks ei näinud üldse pakkuja nr. 2 poolt hääletussedeli tõstmise ajahetke, kuna vaatas teisele poole ning ülejäänud kaks komisjoni liiget on arvamusel, et see toimus enne haamri faktilist puudutust alusele. Antud juhul viidi enampakkumine lõpuni olukorras, kus faktilised asjaolud ei olnud selged. Kord ei välista enampakkumiskomisjoni õigust koostada täiendavaid protokolle ka pärast ena mpakkumise lõppemist. Korralduse andmisel vestles Kesklinna vanem kõigi komisjoni liikmetega, millega on järgitud uurimispõhimõtet. Fakt, et enampakkumise läbiviimise komisjon ei suuda tuvastada haamrilöögi täpset ajahetke, on Korra p 18 alap 1 kohaselt mõistetav enampakkumise läbiviimise korra rikkumisena. OÜ A. palus jätta kaebus rahuldamata. Tallinnas Narva mnt * asuva mitteeluruumi kasutamiseks on OÜ- l A. rendileping kehtivusega kuni 10.12.2008, mistõttu OÜ A. osales enampakkumisel kui ruumide ostmisest vahetult huvitatud isik. Kaebaja viidatud Korra p 16 ei nõua kaebuse esitamist protokolli ebaõigsuse peale. Kuna rikuti enampakkumise läbiviimise korda, siis polnud vaidlustatud korralduse andmisel alust kaalutlusõiguse kohaldamiseks HMS § 56 lg 3 kohaselt. Asjaolu, et 28.06.2004 protokolli jäi fikseerimata kolmanda isiku poolt tehtud pakkumine, ei välista enampakkumise läbiviimise korra rikkumist ning kolmanda isiku kaebeõigust. 3. Tallinna Halduskohtu 18.03.2005 otsusega nr 3-2635/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 1) Kuna vaidlustatud korralduse motiivide kohaselt tunnistati enampakkumine nurjunuks, sest polnud võimalik tuvastada täpset ajahetke, millal OÜ A. esindaja tõstis registreerimisnumbri, tuleb kõigepealt kontrollida, kas on võimalik asjas kogutud tõendite abil kindlaks teha, millal OÜ A. esindaja registreerimisnumbri üles tõstis. Korra p 12 alap 4 kohaselt algab enampakkumine müüdava vara alghinna teatamisest enampakkumiskomisjoni esimehe poolt ja tema haamrilöögist. Korra p 12 alap 5 kohaselt annab ostja oma soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise alles pärast enampakkumiskomisjoni esimehe vastavat luba. Korra p 12 alap 6 kohaselt lõpeb enampakkumine komisjoni esimehe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist. OÜ A. esindajale loa mitteandmine pakkumise tegemiseks oli põhjendatud juhul, kui ta tõstis 3

(7)3-04-440 registreerimisnumbri pärast enampakkumise lõppu ehk pärast pakutud kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist ja komisjoni esimehe haamrilööki. 2) Kohus luges tunnistaja, enampakkumiskomisjoni esimehe K. S ütlustega, mis langesid kokku viimase vaidemenetluses antud selgitustega, tõendatuks, et OÜ A. esindaja tõstis pakkumise suurendamiseks registreerimisnumbri. Kohus jättis kõrvale tunnistaja G. K (AS K. esindaja, kes viibis enampakkumise ajal saalis, kuid enampakkumisel ei osalenud) ja kaebuse esitaja seadusliku esindaja üt lused, mille kohaselt OÜ A. esindaja ei tõstnud üldse registreerimisnumbrit, sest need lähe vad vastuollu enampakkumiskomisjoni liikme K. S ütlustega, kes kui komisjoniliige on erapooletum kui enampakkumisel osalejate esindajad. G. K ütlused, et ta ei mäletanud, et OÜ A. esindaja oleks protesteerinud pakkumise mittearvestamise vastu, on vastuolus ka enampakkumiskomisjoni liikme, tunnistaja M. K ütlustega, et G. K pärast OÜ A. esindaja protesti lubas tunnistada, et viimase käsi tõusis peale haamrilööki. Kohus jättis aga kõrvale ka tunnistaja O. A (enampakkumisel osalenud OÜ A.* esindaja) ütlused, mille kohaselt tõstis OÜ A. esindaja numbri enne kolmandat haamrilööki ja peale teist haamrilööki. Korra p 12 alap 6 kohaselt lõpeb enampakkumine vaid ühe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist. Kohus tuvastas, et vastustaja selgituse kohaselt leidis samal päeval eelmisel oksjonil aset asjaolu, et oksjoni läbiviija K. S langetas haamri ka pärast summa esmakordset nimetamist, kuid vaidlusalusel oksjonil ta eeltoodud viga enam ei korranud. Sellest järeldas kohus, et on võimalik, et O. A on oma tunnistustes lähtunud vaidlusalusele oksjonile eelnenud oksjoni asjaoludest või mitme oksjoni asjaolusid omavahel segi ajanud. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et korralduses nr 676 tuvastati õigesti, et polnud võimalik tuvastada täpset ajahetke, millal enampakkumisel osalenud isik tõstis registreerimisnumbri nr 2 (kas vahetult enne haamrilööki, haamrilöögi tegemise ajal või vahetult peale haamrilöögi tegemist). 3) Olukorras, kus vastustaja pole kindel, kas registreerimisnumber tõsteti enne haamrilööki, haamrilöögiga üheaegselt või vahetult pärast haamrilööki ning ka kohtul pole võimalik tunnistajate ütluste alusel registreerimisnumbri tõstmise täpset ajahetke tuvastada, tuleb eeldada enampakkumisel osaleja tegevuse õigeaegsust. Korra p 12 alap 5 kohaselt saab ostja teatada oma pakkumise alles pärast enampakkumiskomisjoni esimehe vastavat luba. Loa andmine eeldab seda, et enampakkumiskomisjoni esimees ning komisjoni liikmed peavad olema võimelised märkama registreerimisnumbri tõstmist ning olema registreerimisnumbri tõstmise ajahetkest teadlikud. Olukorras, kus komisjon pole olnud piisavalt tähelepanelik, tuvastamaks registreerimisnumbri tõstmise ajahetke ning registreerimisnumbri tõstmise ajahetke pole võimalik tuvastada ka tunnistajate ütluste abil, mistõttu ei saa kindlalt väita, et enampakkumise lõpetamine haamrilöögiga oleks olnud seaduspärane, tuleb lugeda komisjon enampakkumise läbiviimise korda rikkunuks ning enampakkumine nurjunuks. Enampakkumist läbiviiva komisjoni tähelepanematus ei tohi kahjustada isiku, kelle poolt registreerimisnumbri tõstmine jäeti tähelepanuta, olukorda. 4) Õige on kaebaja väide, et kaaluda tuleb ka mitteeluruumi ostmise õiguse omandanud isiku õigusi ja huve, kuid sealjuures tuleb arvestada, kelle huvid saavad antud olukorras rohkem kahjustatud. Korra p 20 lg 3 kohaselt otsustab enampakkumise nurjunuks tunnistamisel eluruumide kohustatud subjekt uue enampakkumise väljakuulutamise. Enampakkumise nurjunuks mittetunnistamisel vormistatakse ostu-müügileping isikuga, kes pakkus kõrgeima hinna (Korra p 14). Uue enampakkumise läbiviimine kahjustab nurjunud enampakkumisel kõrgeima hinnapakkumise teinud osaleja huve vähem kui kahjustaks vara müük teisele isikule registreerimisnumbri õigeaegselt tõstnud osaleja huve. Viimasel juhul kaotaks isik, kelle poolt registreerimisnumbri tõstmine jäi komisjoni tähelepanuta, mitteeluruumi suhtes ostumüügilepingu sõlmimise õiguse jäädavalt. Uue enampakkumise korral ei kaotaks kumbki huvitatud isikutest mitteeluruumi suhtes ostu-müügilepingu sõlmimise õigust jäädavalt, sest 4

(7)3-04-440 isik, kellega ostumüügileping sõlmitakse, otsustatakse uuel enampakkumisel. Seega tunnistati enampakkumine korraldusega õigesti nurjunuks. 5) Kuna kohtumenetluse käigus on kohus tõendeid kogudes ja hinnates jõudnud vastustajaga samale järeldusele, ei saanud uurimispõhimõtte mitteküllaldane järgimine vastustaja poolt mõjutada asja otsustamist. Kord ei välista enampakkumiskomisjoni õigust koostada täiendavaid protokolle ka pärast enampakkumise lõppemist. Kaebaja seisukoht, nagu oleks vastustaja pidanud korralduse andmisel lähtuma ainult 28.06.2004 protokollist, on Korra formaalne ja lihtsustatud tõlgendus. Enampakkumise nurjumise põhjused ei pruugi ilmneda ainult enampakkumise läbiviimise ajal, vaid ka pärast enampakkumise läbiviimist, samuti võib protokollipidaja ekslikult või õigusvastaselt jätta enampakkumise nurjumist põhjustavad asjaolud protokolli märkimata. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et kolmas isik ei esitanud kaebust enampakkumise läbiviimise kohta vastavuses Korra p-ga

1. Enampakkumine toimus protokolli kohaselt 28.06.2004, kolmanda isiku avaldus koostati ja registreeriti 29.06.2004, seega järgis kolmas isik Korra p-s 16 toodud kaebuse esitamise tähtaega. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
2. AK Ü. OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada halduskohtule esitatud kaebus. Apellant leiab, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Apellant nõustub halduskohtuga selles, et OÜ A. poolt registreerimisnumbri tõstmise ajahetke tuvastamisel tuleb lähtuda enampakkumise läbiviimise komisjoni seletustest ning tunnistajate O. A ja G. K ütlused kui omavahel ja tunnistaja M. K ütlustele vasturääkivad tuleb jätta tähelepanuta. Komisjoniliikme M. K ütluste kohaselt ei vaadanud ta numbri tõstmist. Tunnistaja K. S ütluste kohaselt märkas ta alles haamri langemise ajal pakkuja nr 2 juures mingit liikumist. Kohus jättis tähelepanuta vaideotsuses kui dokumentaalses tõendis kajastatud komisjoni liikme K. K seletuse alusel tuvastatud asjaolu, et pakkuja nr 2 poolt registreerimisnumbri tõstmine toimus peale hinna kolmekordset teatamist samaaegselt komisjoni esimehe haamri langemisega, kuid enne haamri puudutust alusele. See vastab ka K. S ütlustele. Tähelepanuta jäetud tõend kinnitab, et kolmas isik tõstis registreerimisnumbri alles haamri langemise ajal. Seega on ebaõige halduskohtu järeldus, et registreerimisnumbri tõstmise ajahetke pole võimalik tuvastada. Samaaegselt komisjoni esimehe haamrilöögiga tõstetud registreerimisnumbri tähelepanuta jätmine ei ole enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluseks. Arvestades haamrilöögi ajalist kestvust, pole haamrilööki füüsiliselt võimalik katkestada, mida kinnitas ka tunnistaja K. S, kes ütles, et tal polnud võimalik haamrit tagasi tõmmata, sest see juba langes. Seega ei ole haamrilöögi katkestamine kohane haldustoiming, mida saaks enampakkumise läbiviimise komisjonilt nõuda.
3. Tallinna Kesklinna vanema vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Komisjoni poolt enampakkumise korra rikkumine seisnes muuhulgas vaidlusalusel enampakkumise lõpuniviimises tingimustes, kus komisjoni esimees oli kahel järjestikusel oksjonil osalt samade osalejatega käitunud eksitavalt. OÜ A. esindaja kohtuistungil antud seletuste kohaselt tõstis ta käe esimesel võimalusel, kui tekkis paus, kuid hoidis seda liiga madalal ning kui nägi, et seda ei märgata, tõstis käe kõrgemale hetkel, kui summa oli kolm korda välja öeldud. Suutmatust neid asjaolusid tuvastada tuleb lugeda komisjoni ilmseks tähelepanematuseks ning enampakkumise läbiviimise korra rikkumiseks.
4. OÜ A. vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Hinnates komisjoniliikmete ütlusi kogumis, jõudis halduskohus õigele järeldusele, et kolmanda isiku 5

(7)3-04-440 poolt registreerimisnumbri tõstmise täpset ajahetke ei ole võimalik kindlaks teha ning numbri tõstmise tähelepanuta jätmist tuleb pidada enampakkumise nurjunuks tunnistamist tingivaks enampakkumise korra rikkumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Kesklinna vanema vaidlustatud otsuses on enampakkumise nurjunuks tunnistamisel tuginetud Korra p 18 alap- le 1, mis sätestab, et enampakkumise tulemust ei kinnitata ja enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui on rikutud enampakkumise läbiviimise korda. Sätte kohaldamise faktiliseks põhjuseks toodi, et ei ole võimalik kindlaks teha, millal tõstis enampakkumisel osalenud OÜ A. esindaja registreerimisnumbri. Korra p 12 alap 5 kohaselt annab ostja oma soovist märku registreerimisnumb ri tõstmisega ning teatab pakkumise alles pärast enampakkumiskomisjoni esimehe vastavat luba. Korra p 12 alap 6 kohaselt lõpeb enampakkumine komisjoni esimehe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist.
2. Ringkonnakohtu hinnangul sai enampakkumise läbiviimise korra oluliseks rikkumiseks olla asjaolu, et enampakkumine lõpetati vaatamata sellele, et OÜ A. esindaja tõstis pakkumise tegemiseks registreerimisnumbri enne Korra p 12 alap 6 kohaselt enampakkumise lõppu tähistavat haamrilööki. Käesoleval juhul on enampakkumise läbiviimise kohta koostatud protokoll, milles on fikseeritud ka enampakkumise käigus tehtud pakkumised (tl 10-12) ning mille kohaselt on viimase kõrgeima pakkumise teinud OÜ AK Ü. esindaja summas 880 000 krooni. Kui tagantjärgi pole võ imalik tuvastada, kas OÜ A. esindaja tõstis registreerimisnumbri enne Korra p 12 alap-s 6 nimetatud haamrilööki, haamrilöögi ajal või peale seda, siis pole alust väita, et enampakkumise läbiviimise protokolli andmed on ebaõiged ja enampakkumise läbiviimise korda oleks rikutud OÜ A. esindaja registreerimisnumbri tõstmise tähelepanuta jätmisega.
3. Vaidlustatud korralduses märgitud asjaolu, et pole võimalik kindlaks teha, millal OÜ A. esindaja tõstis registreerimisnumbri, saanuks ena mpakkumise läbiviimise korra olulise rikkumisena olla käsitatav juhul, kui komisjon on enampakkumise läbiviimise käigu jätnud nõuetekohaselt fikseerimata (näiteks puudub protokoll). Käesoleval juhul see nõnda pole. 03.11.2004 vaideotsuses (tl 22-25) ning vaide läbivaatamiseks vajalike seletuste võtmise protokollist (tl 29-30) ilmneb, et komisjoni esimehe K. S seletust mööda tõstis ta peale
4. korda pakkumise hinna 880 000 väljaütlemist haamri ja lõi selle lauale, märgates haamri langemise ajal aga, et ruumi nurgas toimus käe tõstmine pakkuja nr 2 poolt. Kuna pakkumise läbiviijana ei olnud K. S kindel, kas number tõsteti enne haamrilööki, koos sellega või otse peale seda, pöördus ta saalisviibijate poole küsimusega, kas keegi nägi numbri tõstmist, ning üldine arvamus oli, et number tõusis peale haamrilööki. Käe tõstmist enampakkumise lõpetamisega samaaegselt kinnitas OÜ A. esindaja L. K ka 29.06.2004 avalduses (tl 13) ja vaidemenetluses (seletuste protokoll tl 30).
5. Eeltoodust saab teha järgmised järeldused – pakkuja nr 2 poolt registreerimisnumbri tõstmine ei jäänud komisjoni poolt enampakkumise läbiviimise ajal tähelepanuta ega fikseerimata ning komisjoniliikmete raskused meenutamisega, kas number tõsteti enne või peale haamrilööki, olid tingitud sellest, et numbri tõstmine ja haamrilöök toimusid väga lühikese ajavahemiku sees. Sellises olukorras ei ole üksnes asjaolu, et komisjoniliikmed hiljem ei suuda täpselt meenutada, kas registreerimisnumber tõsteti enne või pärast haamrilööki, enampakkumise korra läbiviimise rikkumine. Enampakkumisel osalejal on 6

(7)3-04-440 võimalik mõistliku hoolsusega tegutsedes teha oma pakkumised enampakkumiskomisjonile teatavaks enne enampakkumise lõpetamist ning, jättes pakkumise esitamise soovist teavitamise enampakkumist lõpetavale haamrilöögile vahetult eelnevale hetkele, võtab osaleja endale riski, et sooviavaldus t ei õnnestu fikseerida enne enampakkumise lõpetamist.

1. Seega ei vastanud vaidlustatud korralduse faktiline põhjendus korralduse andmise õiguslikule alusele.
2. Käesolevas haldusasjas on siiski võimalik tuvastada pakkuja nr 2 poolt registreerimisnumbri tõstmise aeg. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata halduskohtu järeldusi tunnistajate ütlusi puudutavas osas ning leitakse, et halduskohus jättis enampakkumisel osalejate ütlused registreerimisnumbri tõstmise aja suhtes õigesti kõrvale. Samas leitakse apellatsioonkaebuses, et registreerimisnumbri tõstmise aega on võimalik tuvastada haldusasjas kogutud dokumentaalsete tõendiga – 04.11.2004 vaideotsuses kajastatud enampakkumiskomisjoni liikme K. K seletusega, mille kohaselt toimus pakkuja nr 2 poolt registreerimisnumbri tõstmine peale hinna kolmekordset teatamist samaaegselt komisjoni esimehe haamri langemisega, kuid enne haamri puudutamist alusele. Seega ei väida ka apellant, et registreerimisnumbri tõstmine oleks toimunud peale haamri puudutamist alusele. K. K ütlus on kooskõlas teiste haldusasjas kogutud tõenditega – OÜ A. seadusliku esindaja 29.06.2004 avalduses (tl 13) ja vaidemenetluses (seletuste protokoll tl 30) antud seletustega, samuti enampakkumise läbiviija K. S antud ütlusega (vt vaideotsuse lk 3 tl 24, seletuste protokoll tl 30, tunnistaja ütlused tl 59-60), mille kohaselt registreerimisnumbri tõstmine toimus haamri langemise ajal. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitega, et käesolevas asjas on võimalik tõendatuks lugeda, et registreerimisnumbri tõstmine pakkuja nr 2 poolt toimus haamri langemise ajal, kuid enne haamri puudutamist alusele.
3. Eelnevalt tuvastatud asjaolu ei anna siiski alust apellatsioonkaebuse ja kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub Korra p 12 alap-st 6, et enampakkumine lõpeb hetkel, mil komisjoni esimehe haamrilöök viiakse lõpule – haamer puudutab alust. Seega on registreerimisnumbri tõstmisega enne viidatud hetke väljendatud sooviavaldus pakkumise esitamiseks tehtud õigeaegselt ning selle arvestamata jätmiseks puudub alus. Määravat tähtsust ei oma, et haamrilöögi katkestamine ei pruugi faktiliselt olla võimalik. Tähtaegselt registreerimisnumbri tõstnud pakkujal tuleb pakkumise esitamist võimaldada vaatamata vahepeal aset leidnud haamrilöögile.
4. Eeltoodud põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust halduskohtu otsuse tühistamiseks, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 7