KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2006, Tallinn Haldusasja

§ 2lg 8 mõttes, seega ehitamiseks.

1. b)Rõdu kinniehitamine võib kokku hoida soojust ja tõsta turvalisust, kuid isik peab oma vara kasutamisel ja parendamisel arvestama õigusaktidest tulenevate nõuetega. Ehitamisele ja ehitisele kehtestatud nõuded on vajalikud, et tagada valmiva ehitise või selle parenduste ohutus ning ümbritsevaga kokkusobiv välisilme.
2. c)Tähtsust ei oma, kas omavolilise rekonstrueerimise on teostanud kaebuse esitaja, kuna kaevatav haldusakt ei ole antud väärteomenetluses. Kaebaja poolt omandatud korteri rõdu kinniehitamiseks ei olnud kehtiva ehitusseaduse ega enne seda kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse alusel väljastatud ehitusluba ja koostatud projekti. Kaebaja on korteri omanik, seega ka omavolilise ehitise omanik, kes on kohustatud õigusaktide nõuetele mittevastava ehitise osa likvideerima.
3. d)Asjakohased on vaidlustatud haldusakti põhjendus ja viide enne ehitusseaduse jõustumist kehtinud planeerimis- ja ehitusseadusele (PES), kuna ka nimetatud seadus nõudis rõdu kinniehitamiseks ehitusluba ja projekti. Asjaolu, et kaevatavas ettekirjutuses ei viidatud

§ 40lgle 2 ei muuda haldusakti õigusvastaseks.

Kaebaja ei väitnud, et nimetatud viite puudumise tõttu jäid talle haldusakti õiguslikud alused arusaamatuks.

§ 72

lg 1 ei välista enne ehitusseaduse vastuvõ tmist valminud ehitiste osas ehitusloa ja projekti nõuet ega ehitise projektile vastavuse nõuet. Ehitusloa ja projekti ning projektile vastava ehitamise nõue kehtis ka enne ehitusseaduse vastuvõtmist.

1. e)Vastustaja ei andnud menetlusosalisele võimalust arvamuse või vastuväidete esitamiseks. Tegemist on menetlusveaga, mis siiski ei too kaasa haldusakti tühistamise vajadust, kuna vastustajale oli kaebaja seisukoht teada ja kohtuistungil kinnitas kaebaja, et ettekirjutuses tuvastatud faktilised asjaolud ei ole valed. Kaebaja ei esitanud selliseid uusi põhjendusi, mis oleksid haldusmenetluses kaasa toonud teistsuguse haldusakti andmise. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. I. Š. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
2. a)Majas puuduvad rõdude vaheseinad. Korteriühistu paigaldas 2004. aastal rõdudevahelisele armatuurile dekoratiivlauad. Tüüpprojektis puudub informatsioon, kui kõrge peab rõduääre kõrgus olema. Rõdu laius ja pikkus on piiratud rõdualusega, aga kõrgus on vastavalt projektile 2,5 m. Rõduparapeti kõrgust fikseeritud ei ole. Seoses sellega taotleti kohtuistungil ekspertiisi tegemist, kuid kohus taotlust ei rahuldanud.
3. b)Rõdu ei ole kinni ehitatud, vaid paigaldatud on äravõetavad aknaraamid, mis on piirdekons truktsiooni sees. Seda võib võrrelda korterisse köögimööbli sisseehitamisega. Samuti, kui omanik vahetab puitaknad plastakendega, mis ei ole projektis ettenähtud, kuid jääb piirdekonstruk tsiooni sisse, ei ole ehitusluba vaja. 2

§ 40lg 2 võimalik kohaldada.

Ettekirjutus tulnuks koostada ehitise omanikule, korteriühistule. d)

§ 72

lg 1 ei välista enne ehitusseaduse vastuvõtmist valminud ehitise osas ehitusloa nõudmist, kuid samas ka ei nõua ehitusloa olemasolu.

1. e)Vastustaja pidi võtma kirjaliku seletuse. Seega ei saa ettekirjutus kehtida, kuna täidetud ei ole seaduses sätestatud tingimused. 5. Mustamäe Linnaosa Valitsuse vastuses nõustutakse halduskohtu otsusega ja palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
2. a)Tüüpprojektil nr 1-464A-14 on külgvaates kujutatud rõdude vaheseinu. Joonisel ei ole kujutatud ehitise piirdekonstruktsioone, kuna dokumentatsioonist ei nähtu, et elamu oleks projekteeritud kinniehitatud rõdudega. Samuti ei ole ehitise dokumentatsioonis ühtegi viidet rõdude kinniehitamise võimaluse loomise kohta. Asjaolust, et korruse kõrguseks põrandast laeni on projekti järgi 2,5 meetrit, ei järeldu, et projekti kohaselt võivad rõdud olla kinni ehitatud. Väide, et kaebaja on paigaldanud aknaraamid piirdekonstruktsiooni sees, on kohatu, kuivõrd tüüpprojektis ei ole piirdekonstruktsioone rõdu äärest vertikaalselt ülespoole ette nähtud. Apellandi poolt kinni ehitatud rõdu ei vasta

§-s 3 ega PES § 2 lg-s 1 sätestatud nõuetele. b) Korteriomaniku kohustus lammutada õigusliku aluseta ehitatud ehitis on sätestatud

§ 40lg-s 2.

Kohustus laieneb ehitise igakordsele omanikule ja kohustuse täitmata jätmisel rakendatakse sunnivahendit. Ehitise omanik on üldmõiste, mille alla kuulub ka ehitise osa omanik. Lisaks eeltoodule kuulub apellandi korteriomandi reaalosa juurde ka mõtteline kaasomandi osa ** tee * ehitisest. Seega on apellant ühtlasi ehitise kaasomanik. d) Haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti mene tlusnõudeid või et see ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustajale olid apellandi seletus ja põhjendused rõdu kinniehitamise kohta teada, kuivõrd viimane oli need esitanud haldusasjas nr 3-996/

1. Ehitusekspertiisi läbiviimine ei olnud vajalik ega põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Vaidlust ei ole selle üle, et käesoleval ajal kaebajale kuuluva korteri rõdu ehitati korteri eelmise omaniku poolt kinni planeerimis- ja ehitusseaduse kehtivusajal. Vaidlus käib asjas ennekõike selle üle, kas kaebaja rõdu kinniehitamine kujutas endast ehitamist tollase PES § 39 tähenduses ja eeldas seetõttu ehitusluba. PES § 39 p 3 kohaselt loeti ehitamiseks ehitise kons truktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist.
4. Kaebaja leiab, et vaidlusalune konstruktsioon lisati elamu seniste välispiirete (piirdekons truktsioonide) sisse ja seetõttu ei olnud rõdu kinniehitamisel tegu piirdekonstruktsioonide muutmisega. Hoone piirdekonstruktsiooniks peab kaebaja tüüpprojekti külgvaatel hoone keskosast kõige kaugemale ulatuvat joont, mis markeerib kaebaja arvates rõdu piirjoont (tl 18, tähistatud nooltega). Ringkonnakohus on seisukohal, et rõdu kinniehitamisega muudeti ehitise konstruktsioone. Tähtsust ei ole sellel, kas tüüpprojekti joonistel olid mingil viisil tähistatud rõdu piirjooned või mitte. Määrav on see, et tüüpprojekt ei näinud ette ja kaebaja rõdul puudus ka tegelikkuses rõdu sulgev konstruktsioon. Rõdu ei moodustanud varem siseruumi. Vaidlusalune tarind kujutab 3

§ 3lg 1.

Rõdu kinniehitamisega kaasneda võiv soojuse kokkuhoid ja turvalisuse suurendamine ei anna alust mittenõuetekohase ehitise ehitamiseks.

1. Kuna vaidlusalune juurdeehitus on ehitusloa puudumise ja ehitamisele esitatavate nõuete rikkumise tõttu nii formaalselt kui ka materiaalselt ehitusõiguse vastane, on ettekirjutus põhjendatud.
2. Lammutamisettekirjutuse tegemisel ei ole määrav see, kas ümberehituse teostas kaebaja või korteri eelmine omanik. Õigusliku aluseta ja mittenõuetekohase ehitise on kohustatud lammutama selle igakordne omanik sõltumata enda süüst (

§ 40lg 2 ja § 61 lg 1 p 10).

Küsimus sellest, kes peab kandma lammutamiskulud, on kaebaja kui korteri ostja ja selle eelmise omaniku kui korteri müüja vahelise tsiviilõigusliku suhte küsimus. 4

§ 40lg 2 ja § 61 lg 1 p 10 mõttes on korteriomanikud, s.h kaebaja.

Korteriomanditeks jaotatud ehitise puhul tuleb lammutamisettekirjutus teha sellele korteriomanikule, kelle korteriomandi koosseisu kuulub ettekirjutuse esemeks olev konstruktsioon reaalosana või kes kasutab seda korteriomanike kokkuleppel. Käesoleval juhul ei ole tähtsust sellel, kas rõdu kuulub kaebaja korteriomandi koosseisu reaalosana või kõigi korteriomanike kaasomandisse, sest rõdu on kaebaja kasutuses. 15. Vaidlustatud ettekirjutuse motivatsioon oli puudulik, sest selles puudus viide

§ 40lgle 2, ehkki ettekirjutust põhjendati ehitusloa puudumisega.

Samas sisaldus ettekirjutuses viide

§ 61

lg 1 p- le 10, mis näeb ette ettekirjutuse tegemise ehitise lammutamiseks, kui ehitis on vastuolus materiaalse ehitusõigusega. Ehitusloa puudumine ei tähenda, et ehitis ei ole nõuetekohane, vaid ehitis on õigusliku aluseta. Mitmest ettekirjutuse aluseks olevast normist ühele viitamata jätmine on vormiviga, kuid ei too haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt kaasa ettekirjutuse tühistamist, sest see viga ei saanud mõjutada haldusorgani poolt otsuse tegemist. Vaidlustatud haldusakti õigusliku aluse kind lakstegemine kohtu poolt on uurimispõhimõttest tulenev kohtu kohustus, mitte kõrvalekaldumine erapooletuse nõudest.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumine ei anna käesoleval juhul alust ettekirjutuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses ei ole selgitatud, miks on vale halduskohtu seisukoht, et see viga ei mõjutanud sisulise otsuse tegemist, sest kaebaja vastuväited olid haldusorganile varasema halduskohtumenetluse põhjal teada.
2. Vastustajaks tuleb käesolevas asjas lugeda Mustamäe Linnaosa Valitsus, mitte linnaosavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik.

§ 61lg 1 kujutab endast kohaliku omavalitsuse sisepädevuse regulatsiooni.

Ehitusjärelevalve spetsialist üksnes esindas linnaosavalitsust ha ldusmenetluses, mitte ei teostanud avalikku võimu enda nimel. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 5