) § 27, peab selle õiguse kasutamine olema põhjendatud ja proportsionaalne eesmärgi suhtes, st kaalutletud. Maksuvõla avalikustamine on diskretsiooniotsus.
ei näe ette võlglaste nimekirja automaatset avalikustamist internetis. Seega on maksuvõlglaste ja nende võlasuhete avaldamine avalikus maksuvõlglaste nimekirjas selgelt põhiseadusevastane toiming. Põhiseaduse § 17 ei luba teotada isiku head nime. Ligipääsu avalikule teabele piiravad avaliku teabe seadus, isikuandmete kaitse seadus ja eriseadused, sh sätestab
erinormid maksuhalduri poolt kogutud teabe suhtes. Kui puudub põhjendatud huvi maksumaksja maksuvõla kohta teabe avalikustamiseks ja kui teabe avalikustamist ei ole igal konkreetselt juhul otsustatud lähtudes diskretsiooniprintsiipidest, siis 2 3-04-135 tuleks sellist teavet käsitleda sarnaselt maksusaladusega
Isikute ja nende võlasuhte maksuvõlglaste nimekirjas avaldamise toimingud sellisel moel, nagu seda teeb Maksuja Tolliamet käesoleval ajal, rikuvad isikute õigust heale haldusele, kuna Maksu- ja Tolliamet ei kaalu nende toimingute kohasust, vajalikkust ja proportsionaalsust seatud eesmärgi suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.04 otsuse haldusasjas nr 2-3/98/2004 kohaselt oli kaebaja võlgnevus 40 421 krooni. 26.05.04, so kuu aega peale kohtuotsuse jõustumist, oli kaebuse esitaja avalikustatud maksuvõlglaste nimekirjas võlasummaga 118 000 krooni, mis maksuvõlglaste nimekirja andmetel kajastab 30.04.
sätestab andmete loetelu, mis on avalikud ning mida maksuhalduril on õigus avalikustada ilma maksukohustuslase teadmise ja nõusolekuta igaühele.
lg 1 p 4 kohaselt on avalikeks andmeteks ka andmed isiku maksuvõla ning enammakstud maksusummade suuruse kohta. Seega ei ole
§-s 27 nimetatud andmed käsitletavad maksusaladusena, vaid tegemist on avalike andmetega, millele juurdepääs peab olema vastavalt avaliku teabe seaduse § 4 lg 2 tagatud igaühele võimalikult lihtsalt ja efektiivselt. Maksuotsuse vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. Märge „vaie“ on tehtud ka kaebuse esitaja maksuvõla juurde, mis viitab sellele, et maksuvõla määramise haldusakt on vaidlustatud (kaebaja oli esitanud kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale). Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrusega nr 240 on vastavalt
lg 1 asutatud riiklik maksukohustuslaste register ning kinnitatud nimetatud registri pidamise põhimäärus. Põhimäärus annab Maksu- ja Tolliametile muuhulgas õiguse väljastada registrist
§-s 27 sätestatud avalikke andmeid kirjalikult, telefoni teel või elektrooniliselt esitatud järelepärimiste alusel, avaldada veebilehel või teha isikutele ning asutustele kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti eteenuse kaudu. Veebilehel avaldamine tähendab andmete üldist kättesaadavaks tegemist. Sellisel viisil maksuvõlgade avalikustamisel ei pea maksuhaldur iga maksukohustuslase puhul eraldi otsustama tema maksuvõlgade avaldamist või mitteavaldamist. Maksuvõlgade avalikustamise eesmärgiks ei ole viidata maksuvõlgnikule kui häbiväärsele isikule, vaid anda maksukohustuslase tehingupartneritele objektiivset informatsiooni, mis 3 3-04-135 võimaldab hinnata äririske majandustegevuses ja langetada sellele teabele tuginedes oma huvist lähtuvaid õigemaid otsuseid. Maksuhaldur ei ole esitanud oma veebilehel kaebuse esitaja kohta valeandmeid. Õige pole kaebaja väide, et AS * (likvideerimisel) ei ole kunagi maksuvõlglane olnud. Kaebaja sellekohane väide põhineb Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.04 otsusel, millega on Maksu- ja Tolliametit kohustatud arvutama ja tasuma kaebajale intresse aastatel 1993 ja 1994 enammakstud käibemaksu mittetähtaegse tagastamise eest. Kaebaja nõue intresside maksmiseks tuleneb
§-st
alusel intressi, ei muuda ega lõpeta maksuvõlga.
lg 6 võimaldab maksukohustuslasel taotleda talle maksmisele kuuluva intressi arvelt täita tema teisi maksuhalduri poolt hallatavaid rahalisi kohustusi. Vastustajad on Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2004 otsuse haldusasjas nr 2-3/98/2004 täitnud mõistliku aja jooksul. HKMS §-st 99 ei tulene otsuse viivitamatu täitmise vajadus. Vastustajatel oli 30 päeva jooksul, arvates ringkonnakohtu otsuse väljakuulutamisest, õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule. Pärast seda, kui oli otsustatud kassatsioonkaebust mitte esitada, asuti kõrvaldama kohtuotsusest tulenevaid tagajärgi, sh 18.05.04 vähendati maksuarvestuses kaebuse esitaja käibemaksukohustust, 27.05.04 viidi sisse parandused veebilehel avalikustatud maksuvõla summades. Kohtuotsusega tühistatud maksusummade võrra vabastati 27.05.04 aresti alt kaebuse esitaja pangakonto. Vastustajad ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et seadusliku aluseta on hoitud maksuhalduri poolt aresti all tema pangakontol olevaid vahendeid. 14.03.2002 ettekirjutusega nr 4.1- 01.1/6381 oli kaebuse esitaja kohustatud tasuma kokku 147 026 krooni, sh käibemaksu 114 741 krooni ja sellelt arvutatud intressi 32 485 krooni. Kuigi kaebaja vaidlustas ettekirjutuse kohtus, ei olnud nimetatud ettekirjutuse täitmist kohtu poolt peatatud. Seetõttu alustas maksuhaldur maksuvõla sundkorras sissenõudmist ja andis krediidiasutusele korralduse kaebuse esitaja pangakonto arestimiseks nõude ulatuses. Nimetatud maksuvõla sissenõudmise ja pangakonto arestimise õiguslikuks aluseks oli kuni 01.07.2002 kehtinud
lg 1 p 1 koostoimes
14.03.2002 ettekirjutus oli kehtiv kuni selle osalise tühistamiseni Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.04 otsusega haldusasjas nr 2-3/98/2004. Kaebaja taotlus tunnistada haldusasjas vastustajaks A. R., on ebaõige.
kohaselt viib maksumenetlust läbi maksuhaldur, milleks on Maksu- ja Tolliamet. Maksuhalduri ametiisikud oma haldusülesannete täitmisel ei ole füüsilise isikuna protsessiosalised HKMS § 14 lg 2 p 2 mõistes. Kaebaja viited oma maine ja hea nime kahjustamisele on põhjendamatud ja paljasõnalised. Vastustajad viitavad siinjuures asjaolule, et AS * lõpetas oma tegevuse 2001.a. ning peale selle ei ole sisuliselt tegutsenud. Kaebaja poolt esitatud aastaaruandest nähtub, et likvideerimise ja 4 3-04-135 tegevuse lõpetamise tingis turusituatsiooni muutumine, mistõttu viited kaebaja tegevust mõjutanud maksuhalduri tegevusele on alusetud. 3. Tallinna Halduskohtu 08.10.2004 otsusega jäeti AS * kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused oli alljärgnevad. Avalike andmete loetelu, mida maksuhaldur võib ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele, on ära toodud
§-s 27. Nimetatud sätte lg 1 p 4 kohaselt kuuluvad avalike andmete hulka andmed maksuvõlgade ja enammakstud maksusummade suuruse kohta. Seega ei ole tegemist maksusaladusena käsitletavate andmetega
lg 1 mõttes, vaid avaliku teabega, millele juurdepääsu võimaldamise on teabevaldaja kohustatud tagama avaliku teabe seaduse §-s 4 sätestatud põhimõtete kohaselt.
lg 4 kohaselt andmed kantakse registrisse ja saadakse registrist Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määrusega nr 240 kehtestatud maksukohustuslaste registri põhimäär uses sätestatud korras vastavalt
§-s 27 sätestatud avalikke andmeid. Vastavalt põhimääruse §- le 28 võib maksuhaldur
§-s 27 nimetatud avalikke andmeid väljastada kirjalikult esitatud järelepärimise alusel, samuti telefonivõi elektroonilisel teel tehtud järelepärimiste alusel, avaldada veebilehel või teha isikutele ning asutustele kättesaadavaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kaudu. Seega on
§-s 27 sätestatud avalike andmete hulka kuuluva isiku maksuvõla avalikustamine Maksu- ja Tolliameti interneti koduleheküljel nende andmete avaldamise lubatud viis. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et iga konkreetse isiku maksuvõla avaldamise maksuvõlglaste nimekirjas peab maksuhaldur otsustama eraldi kaalutlusotsusega. Asjakohaseks ei saa pidada ka kaebuse esitaja arutlusi selle kohta, et
lõikes 1 kasutatud väljendi „igaühele“ all ei ole seadusandja mõelnud nende andmete üldist kättesaadavaks tegemist kõigile, mida endast sisuliselt kujutab andmete avaldamine veebileheküljel, vaid „igaühe“ all tuleb mõista ainult neid, kes konkreetselt pöörduvad maksuhalduri poole vastavate andmete saamiseks. Antud kontekstis tuleb mõisteid „igaühele“ ja „kõigile“ käsitleda sünonüümidena ning sellisel viisil on igaühele (kõigile), kes seda soovivad ja vajavad, tagatud juurdepääs avalikele andmetele võimalikult lihtsalt ja efektiivselt. Kaebaja maksuvõla avalikustamisel maksuvõlglaste nimekirjas on järgitud ka
Kaebaja maksuvõla juures on märge „vaie“, mis viitab sellele, et maksukohustuslane on haldusakti, millega maksuvõlg määrati, vaidlustanud. Maksuvõlgade avalikustamise eesmärgiks ei ole maksuvõlgniku halvustamine ega alavääristamine, vaid maksukohustuslase tehingupartneritele objektiivse informatsiooni andmine, mis võimaldab hinnata äririske majandustegevuses ja langetada sellele teabele tuginedes oma huvist lähtuvaid õigemaid otsuseid. Seega on maksuvõlgade avalikustamise üheks oluliseks põhjuseks kaaluka avaliku huvi olemasolu. Tõendamata ja paljasõnalised on kaebaja väited selle kohta, et tema maksuvõla avalikustamisega maksuvõlglaste nimekirjas on kahjustatud tema mainet ja head nime, mis on vastuolus põhiseaduse §- ga 17. Nimetatud sätte kohaselt ei tohi kellegi au ja head nime teotada. Käesolevas 5 3-04-135 haldusasjas ei ole kaebaja osundanud konkreetsetele faktidele ega asjaoludele, mis oleksid võinud tingida tema hea nime ja maine kahjustamise maksuhalduri poolt vaidlusaluste toimingute teostamisel, samuti ei ole kohus tuvastanud fakte ega asjaolusid, mida võiks hinnata vastustajate tahtliku soovina kahjustada kaebuse esitaja mainet, samuti teadvalt valede andmete avaldamist kaebaja kohta. Vastustajate seletustest nähtuvalt lõp etas AS * oma tegevuse 2001.a., ning peale selle ei ole sisuliselt tegutsenud. Kaebaja poolt esitatud aastaarua ndest nähtub, et likvideerimise ja tegevuse lõpetamise tingis turusituatsiooni muutumine, mistõttu viited kaebaja tegevust mõjutanud maksuhalduri tegevusele on alusetud. Õige pole kaebaja väide, et vastustaja on põhjendamatult viivitanud Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2004 otsuse täitmisega. Kaebuse esitajal oli 14.03.2002 Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti poolt tehtud ettekirjutusest nr 4.1-01.1/6381 tulenev käibemaksuvõlg. Nimetatud maksuvõlg oli kaebuse esitajal samuti kohtuvaidluse ajal ja ka pärast Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2004 otsuse, millega võla suurust vähendati 147 026- lt kroonilt 40 421- le kroonile, väljakuulutamist. Maksuvõla olemasolu ei muutnud ega lõpetanud iseenesest asjaolu, et kaebajal oli õigus saada intressi
Vastavalt
lg 6 on maksukohustuslasel õigus taotleda talle maksmisele kuuluva intressi tasaarvestamist tema poolt tasumisele kuuluvate maksusummadega. Seadusele ei tugine kaebaja väide, et Maksu- ja Tolliamet on põhjendamatult viivitanud Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2004 otsuse täitmisega, mistõttu kuu aega peale kohtuotsuse jõustumist ei olnud andmeid kaebaja maksuvõla kohta Maksu- ja Tolliameti veebilehel parandatud. HKMS § 96 lg 4 kohaselt jõustub ringkonnakohtu otsus otsuse kuulutamise või avalikult teatavakstegemise päevast. Vastavalt HKMS § 98 lõikes 1 sätestatule täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus täidetakse viivitamata seaduses sätestatud juhtudel (HKMS § 99 lg 1) või kui kohus ise on seaduses sätestatud juhtudel otsuse pööranud viivitamata täitmisele (HKMS § 99 lg 2). Käesoleval juhul ei olnud tegemist kohtuotsusega, millele oleks laienenud seaduses sätestatud viivitamata täitmise nõue, samuti ei olnud kohus pööranud kohtuotsust viivitamata täitmisele. Ka kaebaja ise ei ole pöördunud HKMS § 99 lõikes 2 sätestatud korras kohtu poole taotlusega pöörata otsus viivitamata täitmisele, vaid on kohtuotsuse täitmise vaidlustanud halduskohtus 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja pole taotlenud ka esimese astme kohtu kaudu vastustaja sundimist kohtuotsuse täitmisele ettenähtud korras ega tema suhtes HKMS § 98 lõikes 3 sätestatud sanktsioonide rakendamist. Maksu- ja Tolliamet on mõistliku aja jooksul asunud kohtuotsust täitma ajavahemikul 18.27.05.04 teostatud toimingute kaudu, millega vähendati maksuarvestuses kaebuse esitaja käibemaksukohustust, viidi sisse parandus veebilehel avalikustatud maksuvõla summades, vabastati kohtuotsusega tühistatud käibemaksusumma võrra aresti alt kaebaja pangakonto. Maksu- ja Tolliamet ei ole põhjendamatult viivitanud kohtuotsuse täitmisega ning kohtuotsuse täitmisel ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi. Tõendamist ei ole leidnud kaebuse esitaja väide, et maksuhaldur on alusetult arestinud ja aresti all hoidnud tema pangakontol olevaid rahalisi vahendeid. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 14.03.2002 ettekirjutusest nr 4.1-01.1/6381 tulenevalt pidi kaebuse esitaja tasuma käibemaksuvõlga summas 147 026 krooni. Kaebaja vaidlustas ettekirjutuse kohtus, kuid see ei peatanud ettekirjutuse kui haldusakti täitmist. Seega oli 6 3-04-135 maksuhalduril õigus algatada maksuvõla sundkorras sissenõudmist. 30.04.2002 tegi Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet Hansapangale ettekirjutuse nr 5-04/12373, millega andis krediidiasutusele korralduse kaebaja pangakonto arestimiseks temale esitatud nõude ulatuses. Kaebuse esitaja oli teadlik pangakonto arestimisest, ning tal oli põhjendatult alust arvata, et arestimise õiguslikuks aluseks on maksuhalduri vastav korraldus (ettekirjutus). Nimetatud haldusakti väljanõudmiseks kaebaja maksuhalduri poole pöördunud ei ole, samuti ei ole ta nimetatud haldusakti vaidlustanud. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 14.03.2002 ettekirjutus nr 4.1-01.1/6381 oli kehtiv kuni selle osalise tühistamiseni Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2004 otsusega. Seega ei saanud ettekirjutuse hilisem osaline tühistamine kaasa tuua pangakonto arestimise ja ettekirjutuse, millega pangakonto arestiti, õigusvastasust nende toimingute teostamise ajal. Ettekirjutuse hilisem tühistamine tingis selle õigusliku aluse äralangemise alates selle tühistamisest ning ettekirjutusega kaasnenud tagajärgede kõrvaldamise. Käesoleval juhul on vastustaja tulenevalt ringkonnakohtu 26.04.04 otsusest 27.05.04 saatnud Hansapangale korralduse, millega vabastati Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 30.04.2002 ettekirjutusega nr 5-04/12373 arestitud pangakonto ning arestiti pangakonto vaid 26.04.04 kohtuotsuses märgitud võlasumma, so 40 421 krooni ulatuses. Vastustaja ei ole ebamõistlikult viivitanud ringkonnakohtu otsusest tulenevate tagajärgede kõrvaldamisega ja vastustaja tegevusega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi. Õige on ka väide, et kaebuse esitaja andmetel oli tema pangakonto jääk Hansapangas 66 032,56 krooni ja Hansapanga andmetel seisuga 27.05.2004 65 158,21 krooni. Kaebaja ettekirjutusest tulenev võlg oli 40 421 krooni. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid summasid väidetavalt ebaseaduslikult aresti all hoiti. 09.07.04 on kaebaja konto täielikult aresti alt vabastatud. Alusetud on kaebuse esitaja väited Maksu- ja Tolliamet peadirektori toimingute, mis seisnevad tegevusetuses AS * (likvideerimisel) suhtes rakendatud omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse alusetu piiramise ning hea nime teotamise lõpetamisel ning otsese tahtlusega toime pandud AS-i * (likvideerimisel) omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse teadvalt ebaõiges ja alusetus piiramises ja hea nime teotamises, õigusvastasuse kohta. Kaebaja ei ole selliste väidete esitamisel viidanud ühelegi õiguslikule alusele, millest tulenevalt ta leiab, et nimetatud toimingute tegemine kuulub Maksu- ja Tolliamet peadirektori ametiülesannete hulka. Seetõttu puudub alus väita, et Maksu- ja Tolliamet peadirektor pidi oma teenistuskohustustest tulenevalt nimetatud toiminguid teostama. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. AS * apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 08.10.2004 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuld ada. Maksuvõla olemasolu ja selle suuruse avalikustamine mõjutab üldjuhul negatiivselt ettevõtja mainet ja võimet realiseerida ettevõtlusvabadust. Maksuvõlglaste nimekirjas avalikustamine on ettevõtja mainet kahjustav ja seega õigusi riivav toiming. Võrdse kohtlemise põhimõttega ei saa põhjendada kõigi isikute maksuvõlgade valikuta avalikustamist. Isiku mainet kahjustavate andmete avaldamist tuleb igal üksikjuhul eraldi kaaluda. Ebaõige on seisukoht, et
Antud sätte puhul on tegemist igaühe õigusega taotleda maksuhaldurilt teavet teise isiku maksuvõla kohta. Põhimäärus ei anna Maksu- ja Tolliametile õigust kõigi maksuvõlglaste ja nende võlgade suuruse avalikustamiseks ilma kaalumata. 7 3-04-135 Tuvastamiskaebuse lahendamisel ei saa nõuda, et kaebuse esitaja tõendaks, millist konkreetset kahju on toiminguga põhjustatud. Kohtu väide, et ei ole tuvastatud teadvalt valede andmete avaldamist AS * kohta, ei ole põhjendatud, sest valede andmete avald amise fakt on tuvastatud, samuti on tuvastatud asjaolu, et maksuhaldur oli andmete avaldamise ajal teadlik nende andmete ebaõigsusest. Maksuhaldur ei tutvustanud AS-le * haldusakti, millega arestiti AS * arvelduskonto. Kohus on jätnud lahendamata küsimuse, kas olukorras, kus maksuhaldur on maksumaksjale rohkem võlgu kui vastupidi, on maksumaksja rahaliste vahendite arestimine üldse õigustatud. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et AS * arvelduskontot on hoitud aresti all sellise maksuvõla katteks, mida AS-l * tegelikult ei olnud. Ebaõige on väide, et Maksu- ja Tolliameti peadirektoril puudub kohustus lõpetada tema poolt juhitava ameti sooritatavad toimingud, mis rikuvad maksumaksja põhiõigusi. On rikutud PS §-st 14 tulenevat õigus heale haldusele. 5. Vastustajate Maksu- ja Tolliameti ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
on toodud nende andmete loetelu, mis PS § 44 kohaselt peavad isikule olema vabalt kättesaadavad ning mida maksuhalduril on õigus avalikustada ilma maksukohustuslase teadmise ja nõusolekuta igaühele. Seega ei ole
nimetatud andmed käsitletavad maksusaladusena.
Siin ei ole makshalduril võimalik rakendada kaalutlusõigust, mida kinnitab ka
Diskretsiooni kohaldamine võib kõne alla tulla maksuvõlgade avaldamise viisi osas. Avaliku teabe seadus näeb ette kaks viisi avalikule teabele juurdepääsu võimaldamiseks: teabenõude täitmine ja teabe avalikustamine. Maksuvõlglaste nimekirja avaldamine makshalduri veebilehel on käsitatav teabe avalikustamisena avaliku teabe mõttes. Kuivõrd MK S § 27 kohaselt kuuluvad maksuvõlad avalikustamisele maksukohustuslase teadmiseta ning ilma maksukohustuslase nõusolekuta, on seadusandja asunud seisukohale, et maksuvõ lgade avaldamine ei saa rikkuda maksukohustuslase õigusi. Seega ei pea maksuhaldur maksuvõlgade avaldamisel lähtuma maksukohustuslase eelistustest, vaid otstarbekusest, vajadusest ja avalikust huvist vastavate avalike andmete vastu. Arvestades kaalukat avalikku huvi maksuvõlgade avaldamisel, vastava informatsiooni sagedast kasutamist ning maksvõlglaste suurt arvu, on maksuvõlgade avaldamine maksuhalduri veebilehel igati põhjendatud. Maksuvõlgade avalikustamise eesmärgiks ei ole viidata maksuvõlgnikule kui häbiväärsele isikule, vaid anda maksukohustuslase tehingupartneritele objektiivset informatsiooni, mis võimaldab hinnata isikute äririski majandustegevuses. Apellant ei ole selgitanud, mil viisil kahjustasid maksuhalduri toimingud tema mainet ja head nime. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
„Avalikud andmed“ lõike 1 punktiga 4 sätestatakse: „Maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele maksuvõlgade suuruse.“ Ka varasemas (enne 01.07.2005 kehtinud) redaktsioonis oli maksuvõlgade suuruse avaldamine reguleeritud sama moodi. Lõike 2 kohaselt maksuvõla määramise korral maksuhalduri poolt on maksuvõla avalikustamine lubatud pärast maksuotsuse või vastutusotsuse täitmise tähtpäeva saabumist. Maksuotsuse või vastutusotsuse vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge. Kui kaebus on esitatud kohtusse, tehakse märge maksukohustuslase taotlusel või juhul, kui maksuhaldur on muul viisil kaebuse esitamisest teada saanud. Sätte kohaselt on maksuvõla suuruse puhul tegemist avalike andmetega. Neile andmetele seega
sätestatud maksusaladuse põhimõte ja isiku õigus maksusaladusele ei laiene.
Sellise tõlgenduse õigsus tuleneb muuhulgas asjaolust, et maksuhaldur saab teabe avaldada ilma maksukohustuslase ärakuulamiseta. Ärakuulamata jätmisel ei oleks maksuhalduril võimalust kaaluda piisavalt kolmandate isikute huvi andmete avaldamiseks ja maksukohustuslase huvi andmete mitteavaldamiseks. 9. Andmete avalikustamise viisi valikul on maksuhalduril kaalutlusõigus.
Põhimääruse § 28 lubab maksuhalduril kaaluda andmete avalikustamise erinevate viiside vahel, sh avaldada andmed MTA veebilehel. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt sätestatakse selle seadusega avalikule teabele juurdepääsu tingimused, kord ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused. AvTS § 4 lg 2 kohaselt tuleb teabele juurdepääs tagada igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil. Ringkonnakohtu hinnangul on andmete avaldamine veebilehel kõige kiirem ja hõlpsam viis teabe saamiseks. Andmed maksuvõlgade kohta on avaldatud MTA veebilehel. Kaebuse esitamise ajal esitati maksuvõlad nimekirjas kõigi äriühingute kohta koos. Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ajal ringkonnakohtus saab andmetele juurdepääsu, sisestades äriühingu registrikoodi. 10. Andmete avalikustamise viisi valikul tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada siiski ka maksukohustuslaste huve. Maksusaladusega ei ole maksuvõla suurus
Seega ei anna maksukorralduse seadus maksukohustuslasele õigust nõuda maksuvõla suuruse mitteavaldamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei piira maksuvõla suuruse avaldamine kaebaja õigust au ja hea nime kaitsele (PS § 17). Maksuvõla suurus oli käesoleval juhul tuvastatud kehtiva, kuigi vaidlustatud haldusaktiga. HKMS § 121 lg 1 kohaselt ei takista kaebuse esitamine kaevatava haldusakti täitmist. Haldusmenetluse seadus ei sätesta haldusakti kehtivuse peatumist vaide või kaebuse esitamise ajaks. HMS § 81 lubab haldusakti täitmise peatada. Käesoleval juhul seda tehtud ei olnud. Samuti ei too akti täitmise peatamine maksuvõla lõppemist või selle suuruse avalikustamise keelamist
Keeld au ja head nime teotada piirab selliste isikut kahjustavate andmete avaldamist, mis ei ole tõesed või mille tõepärasuses saab kahelda, samuti välistab isiku pahatahtliku häbistamise või alandamise. Isik ei saa PS §-le 17 tuginedes nõuda teda kahjustavate andmete avalikustamata jätmist, kui andmed on õiged ning neid ei esitata isiku halvustamiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et andmete avaldamine maksuvõla kohta teenib eesmärki tagada paremini maksude laekumine ja avalik makroökonoomiline huvi äriühingute maksevõimelisuse väljaselgitamiseks ja sellega võimalike äripartnerite kaitsmiseks. Küll aga piiratakse maksuvõla avaldamisega apellandi õigust ettevõtlusele. PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus hõlmab ka isiku õigust riigi mittesekkumisele suhetes teiste ettevõtjatega. Maksukohustuslase ja riigi vaheliste maksusuhete kohta andmete avaldamine mõjutab ettevõtjate omavahelisi suhteid. Maksuvõla avaldamine käesoleval juhul võis mõjutada teisi ettevõtjaid apellandiga ärisuhetest hoiduma, arvestades tema võimalikku maksevõimetust maksuvõla tasumisel. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maksuvõla avaldamisega piiratakse kaebaja ettevõtlusvabadust.
lõike 6 ning § 108 kohaselt on nõuete tasaarveldamiseks vajalik maksukohustuslase taotlus. Kaebaja sellist taotlust maksuhaldurile esitanud ei ole. Seega tuli kaebaja maksuvõla kajastamisel lähtuda üksnes maksuotsuses sätestatud kohustuse suurusest. III 11 3-04-135
kohaselt oligi maksuhalduril maksuvõla sissenõudmisel õigus valida üksnes pangakonto arestimise ning täitevosakonna poole pöördumise vahel. Esitatud kaebusest ei selgu, mil moel oli pangakonto arestimine kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piirav. Asjaolu, et maksuotsus oli osaliselt õigusvastane, selgus alles 26.04.2004, mil Tallinna Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr 2-3/98/2004 rahuldati osaliselt AS * apellatsioonkaebus. Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 2-3/66/2004, millega tuvastati maksuhalduri kohustus tasuda kaebajale intresse, tehti samuti alles 25.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.