3-04-228/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-228 Haldusasi M. M. kaebus
2. mai 2004.a. viivistasu otsuse nr VTO040259 tühistamise nõudes Tallinna Halduskohtu
3. jaanuari 2005 otsus haldusasjas nr 32004/2004 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus M. M. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlus osalised Kaebaja: M. M. Vastustaja: AS Falck Eesti, esindaja Paavo Paal RESOLUTSIOON Rahuldada M. M. apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
4. jaanuari 2005 otsus haldusasjas nr 3-2004/2004 ning teha asjas uus otsus, millega tühistada AS Falck Eesti
5. mai 2004 viivistasu otsus nr VTO
6. Kohtukulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest 14.03.2006.a. Kassatsioonkaebus peab ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). 3-04-228 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. 10.05.2004 koostas AS Falck Eesti viivistasu otsuse nr VTO040259, mille kohaselt parkis sõiduk Fiat registreerimismärgiga *** 10.05.2004.a. kell 14.56 Tallinnas Narva mnt 7 kõrval tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata. Otsusega määrati tasumisele viivistasu summas 480 krooni. Tallinna Kommunaalameti 02.07.2004 teatise nr 7-8/04/1946 kohaselt jäeti kaebaja vaie viivistasu otsuse peale rahuldamata.
8. R. K. esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule ning palus viivistasu otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei parkinud kaebaja oma sõidukit Narva mnt 7 kõrval, vaid peatas auto kauba mahalaadimiseks. Kaebaja transportis Tartust * OÜ poolt valmistatud hambaravi kabineti sisustust Tallinna * asuvale dr E. L. hambaravikabinetile. Sõiduauto oli peatatud Narva mnt 7 kõrval asuval kruusaplatsil. Seal ei olnud peatumist keelavaid liiklusmärke, samuti puudus märgistus, mis oleks viidanud parkla olemasolule või tasulistele parkimiskohtadele antud kohas. Kuna kaupa laadis üks inimene ja kauba mahalaadimiskohaks oli hoone kolmas korrus, siis ei olnud võimalik olla pidevalt sõiduki juures. Sõiduki küljes viivistasu otsust ei olnud, kaebaja sai sellest teada alles talle posti teel 25.05.2004 saadetud korduvteatest. Kaebajale ei ole saadetud viivistasu määramise otsuse kolmandat eksemplari, milleks kohustab liiklusseaduse (LS) § 50.
10. AS Falck Eesti vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Vastuses leiti, et kaebaja sõiduauto oli pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal ilma, et oleks parkimise eest tasutud või parkimise algusaeg oleks teatavaks tehtud parkimise kella või kirjaliku teatega parkimise algusaja kohta.
11. Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuses leiti, et kaebaja küll väidab, et peatus 10.05.2004 Narva mnt 7 kõrval ainult nii kaua, kui kulus aega hambaravi kabinetile toodud mööbli mahalaadimiseks ja maja kolmandale korrusele toimetamiseks, kuid ei ole seda väidet tõendanud. Samahästi võis auto olla sinna pargitud, kuni kaebaja mujal oma asju ajas. Narva mnt 7 ümbrus kuulub kesklinna avaliku tasulise parkimisala hulka. Mõjuala märgid 384 ja 579 ning lisateatevahendid 855 ja 856 pannakse tasulise parkimise ala kõikidele sissesõiduteedele ning ala sees neid ei dubleerita. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12. M. M. apellatsioonkaebuses leitakse, et kohus ei ole võtnud arvesse kaebaja seletusi asja sisu kohta, et 10.05.2004 täitis kaebaja tööülesandeid oma tööandja OÜ * jaoks. Kaebaja peatus Narva mnt 7 kõrval asuval kruusaplatsil kell 14.50-15.05 kauba mahalaadimiseks. Sea l ei olnud peatumist keelavaid liiklusmärke. Puudus ka märgistus, mis oleks viidanud parkla olemasolule või tasulistele parkimiskohtadele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks väita, et kaebaja mujal oma asju ajas. Kohtuotsuse ebaõigsus seaduse kohaldamisel seisneb ka selles, et Narva mnt 7 kõrval asuv kinnistu Narva mnt 5 ei ole mitte Tallinna linna, vaid on OÜ * omandis. Sellel territooriumil ei 2 3-04-228 ole kooskõlas teeseadusega ehitatud parklat, teed ega väljastatud teekasutusluba. Seega ei kuulu antud territoorium LS-i järgi Tallinna kesklinna tasulise parkimisala hulka.
13. AS Falck Eesti vastuses apellatsioonkaebuses leitakse, et halduskohtu otsus on seaduslik ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Põhjendamatu on apellandi poolt apellatsioonkaebuses esmakordselt välja toodud väide, et auto seisis koha l, mida ei saa käsitleda teena. LS- i parkimiskorraldust puudutavate sätete ülesanne on korraldada parkimist kogu avaliku tasulise parkimisala sees, sõltumata asjaolust, kas tegemist on teena määratletava mõistega või mitte. LS-i tähenduses hõlmab mõiste „veose peale või mahalaadimine” reaalselt sõidukile pealelaadimise aega, aga mitte aega, mis kulub täiendavalt kauba kohaletoimetamiseks. Pealegi ei ole tõendatud kaebaja väide, et ta tegeles viistasu otsuse koostamise ajal kauba kohaletoimetamisega. Vastustaja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 1180 krooni.
14. M . M . täiendavas kirjalikus selgituses ei nõustuta vastustaja eelnimetatud seisukohtadega. Kauba laadimise all tuleb mõista tegevus t, millega toimetatakse kaup sõidukilt kauba saajani. Tegemist ei olnud väikese pakiga, vaid saadetis oli mitmes pakkeühikus ning seetõttu tuli mitu korda sõiduki ja kauba sihtkoha vahet käia. Vahepeal ei olnud võimalik jätta sõidukit lukustamata. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, et tal oleks kokkulepe Narva mnt 5 maa omanikuga OÜ-ga * antud maa-alal parkimise korraldamiseks. Tallinna linnal ei olnud juriidilist alust arvata OÜ-le * müüdud krunt Tallinna linna avaliku tasulise parkimisala koosseisu RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole tõendatud, et kaebaja mitte ei parkinud, vaid peatas oma sõiduki 10.05.2004 kella kolme paiku Narva mnt 7 kõrval asuval platsil. Parkimisest eristub sõiduki peatumine selle poolest, et peatumise korral ei saa toimuda muid toiminguid peale sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ning selline eesmärk on vahetult kontrollitav. Käesoleval juhul lahkus sõiduki juht sõidukist kohta, mis ei olnud sõiduki juurest näha ning lukustas eelnevalt sõiduki. Sõiduk seisis selliselt niikaua, et vastustaja töötaja jõudis tulla sõiduki juurde, kontrollida, kas toimub mobiilside abil parkimine, koostada viivistasu otsuse ja sealt lahkuda.
16. Apellatsioonkaebuses on kaebaja toonud esile asjaolu, et koht, kus ta parkis, ei olnud tee ega parkla. Lisaks sellele on märgitud, et Narva mnt 5 kinnistu ei kuulunud Tallinna linnale. Riigikohtu halduskolleegium on 16.03.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-05 leidnud, et viisitasu otsust ei saa koostada juhul, kui sõiduk on pargitud selleks keelatud kohale. Tasulise parkimise ala, mille piires parkimise korral tuleb maksta parkimistasu, saab hõlmata vaid neid kohti, kus parkimine on lubatud. Antud juhul ei olnud tegemist parkimise keelualaga. LS § 50¹ annab kohalikule omavalitsusele õiguse kehtestada oma territooriumil tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine” punkti 1 kohaselt on 3 3-04-228 parkimistasu Tallinna linna avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks ja avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks käesolevas määruses sätestatud korras maksumaksja poolt, maksuobjekti osas, suuruses ja tähtajal tasumisele kuuluv rahaline kohustus. Vastavalt sama määruse punktile 2 on parkimistasu objektiks linna avalikule tasulisele parkimisalale pargitud mootorsõidukid ja (järel)haagised. Ringkonnakohus leiab, et Narva mnt 5 plats ei olnud linna avalik parkimisala. See ei olnud määratud ka avalikult kasutatavaks erateeks. Viivistasu otsuse tegemise ajal kuulus nimetatud kinnistu OÜ-le *. Asjaolu, et kinnistu ei olnud piiratud ning seda kasutati sõidukite parkimiseks, ei tekitanud vastustajale õigust koostada seal parkinud sõidukite suhtes viivistasu otsuseid. Kinnisasja omanikul endal on õigus määrata, kas ta talub oma asja kasutamist sellisel moel või võtab kasutusele vahendid, et seda piirata. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks linn eraisikule kuuluva vara kasutamisest tulu teenima (parkimistasu ja viivistasu laekub linna eelarvesse).
17. Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Puudub vajadus hinnata teisi apellatsioonkaebuse väiteid. Kaebaja ei ole kohtukulude hüvitamist taotlenud, mistõttu ei kuulu need vastustajalt väljamõistmisele. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et kaebaja on nii kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 krooni. Kummalgi korral oleks tulnud tasuda 14 krooni (so kokku 28 krooni). HKMS § 84 lõike 2 kohaselt on kaebajal õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 4