3-05-178/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ivo Pilving ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-178 Haldusasi V. K. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 10.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 1711 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu
2. novembri 2005 otsus haldusasjas nr 3-345/2005 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus V. K. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlus osalised Kaebaja: V. K. Vastustaja: Eesti Riiklik Autoregistrikeskus RESOLUTSIOON Jätta V. K. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
3. novembri 2005 otsus haldusasjas nr 3-345/2005 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest 14.03.2006.a. Kassatsioonkaebus peab ringkonnakohtusse jõudma hiljemalt tähtaja viimasel päeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) Tallinna büroo 10.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 1711 peatati V. K. mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks liiklusseaduse (edaspidi LS) § 413 lg 4 alusel. 3-05-178
5. V. K. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada ARK Tallinna büroo 10.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsus e nr
6. Kaebuses leiti, et otsusega on rikutud hea halduse põhimõtet ning ne bis in idem reeglit.
7. Vastustaja ARK kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata.
8. Tallinna Halduskohtu 18.11.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005 otsusele nr 3-4-1-2-05 tuginedes leiti, et juhtimisõiguse peatamise otsus on seaduslik ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9. V. K. apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada V. K. kaebus ARK 10.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 1711 tühistamise nõudes. Alternatiivselt taotletakse eelnimetatud otsuse muutmist selliselt, et sõiduki juhtimisõigus oleks äravõetud mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu otsust põhjenduste osas, milles kohus tulenevalt Riigikohtu varasematest seisukohtadest leidis, et juhtimisõiguse peatamisel ei ole tegemist kahekordse karistamisega ning selline vahend on proportsionaalne ja sobiv. Halduskohus jättis aga tähelepanuta, et 01.10.2005 jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse §-ga 15 on LS § 413 tunnistatud kehtetuks ning jätnud kohaldamata juhtimisõiguse peatamist reguleerinud sätete kehtetuks tunnistamisest tulenevad rakendussätted, millised on kehtestatud LS §-s 773 . Kehtiva LS § 773 lg 6 sätestab, et isiku juhtimisõigus jäetakse peatamata, kui seda ei ole enne
10. aasta oktoobrit kehtinud LS § 413 lg 10 kohaselt peatatud. Kaebaja suhtes tehtud juhtimisõiguse peatamise otsus ei ole jõustunud, kuna kaebaja esitas sellele seaduses ettenähtud korras ja tähtajal kaebuse. Möödunud on ka otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg 09.09.
11. Karistusseadustiku § 5 lõike 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Kaebajale määratud karistuse tähtaeg on pikem, kui LS muudatustes sätestatud lisakaristuse tähtaeg samalaadse rikkumise eest. Kehtiva LS § 74²² lõike 4 kohaselt võib LS § 74²² lõikes 2 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kolme kuuni. Kaebaja juhtimisõigus on samalaadse rikkumise eest peatatud kuueks kuuks.
12. ARK-i kirjalikus vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. LS § 41 lõike 6 kohaselt juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest arvates. Seega jõustus vaidlustatud otsus 10.03.2005 ning kaebuse esitamine ei tee seda mitte jõustunuks. Jõustumise algus ei muutu ka siis, kui kohaldatakse esialgset õiguskaitset. LS muudatuse rakendussätted ei näinud ette juhtimisõiguse peatamise tähtaja lühendamist, v.a siis, kui peatamine oli pikem kui 12 kuud. Kaebaja juhtimisõigus on peatatud kuueks kuuks kolme LS § 74²² lõike 2 rikkumise eest. 01.10.2005 kehtima hakanud LS muudatuse alusel saab ühe LS § 74²² lõike 2 rikkumise eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest 2 3-05-178 kuust kuni kolme kuuni. Seega ei ole sanktsioonid võrreldavad. Täna kehtiv LS oleks kaebaja suhtes rangem. Kehtiva õiguse järgi oleks kaebaja juhtimisõigus ära võetud üheksaks kuuks (kolm korda 3 kuud). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et kehtiva LS 773 lõikes 6 sisalduvat keeldu ei ole ha lduskohus kaebuse rahuldamata jätmisel rikkunud. Vastustaja on õigesti märkinud, et juhtimisõiguse peatamise otsuse jõustumine ei ole seotud halduskohtule kaebuse esitamise ega esialgse õiguskaitse kohaldamisega halduskohtu poolt. Nii sätestab ka HKMS § 12¹ lg 1, et kaebuse esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist. Järelikult jõustub haldusakt sõltumata kaebuse esitamisest. Ka esialgse õiguskaitse korras lükati edasi üksnes vaidlustatud otsuse täitmine, mitte aga selle jõustumine. Kaebaja on täiendavalt leidnud, et otsuse täitmine ei ole enam võimalik ja seetõttu kuulub see tühistamisele, kuna möödunud on otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg 09.09.
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et otsuse täitmine ei ole muutunud võimatuks. Otsuse ga peatati kaebaja juhtimisõigus kuueks kuuks. Otsuse märgitud andmed, mille kohaselt juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest ning peatamise tähtaeg lõpeb 09.09.2005, on seotud otsuse faktilise täitmisega. Kuna vaidlustatud otsuse täitmine kohtumäärusega peatati, lükkus haldusakti täitmine esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse aja ulatuses edasi. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata osas, millega palutakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist juhtimisõiguse peatamise otsuse täieliku tühistamise kohta.
15. Kaebaja on alternatiivnõudega taotlenud vaidlustatud otsuse osalist tühistamist. Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata. LS § 773 lõige 3 sätestab, et isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne
16. aasta
17. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 41 3 alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg. Seega ei näe LS §-de 411 ja 413 kehtetuks tunnistamisega seotud rakendussätted ette kaebaja suhtes tehtud otsuse ülevaatamist. Viidatud LS § 77 3 lõige 3 ei ole ka vastuolus põhiseadusega. PS § 23 lg 2 lause 2 kohustab kohaldama kergemat karistust juhul, kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse. Antud juhul ei ole juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise aluseks olnud faktilised asjaolud (kolm LS § 74²² lõike 2 rikkumist) samastatavad kehtiva LS § 74²² lõike 4 kohaldamise eeldustega (üks LS § 74²² lõike 2 rikkumine). Seega ei ole kaebajal alust nõuda, et rakendataks ühesugust õiguslikku tagajärge. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 3