3-04-159/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-159 Haldusasi A H kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohustamiseks hoiduda A H Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisest Tallinna Halduskohtu 21.detsembri 2005 otsus haldusasjas nr 3-1724/04 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus A H apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2006 Menetlus osalised Kaebuse esitaja: A H Vastustaja: Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindajad Merlin Suurna ja Liisa Surva RESOLUTSIOON Muuta Tallinna Halduskohtu
3. detsembri 2005 otsuse nr 3-1724/04 põhjendusi, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Jätta A H apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu
4. detsembri 2005 otsuse haldusasjas nr 3-1724/04 tühistamise nõudes, rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest. Tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peab kassatsioonkaebus olema esitatud ringkonnakohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumentide edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte aga postitempli kuupäevast. 3-04-159 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 08.07.1992 väljastas Passiameti Keskbüroo A Hle Eesti kodaniku passi kui sünnijärgsele Eesti kodanikule. Passi taotlemisel esitas A.H rahvastiku arvestuse kaardi, mille kinnitas oma allkirjaga, et tema is a B Hkes sündis 10.06.1932 Kuressaares, oli 16.06.1940 Eesti Vabariigi kodanik. 17.04.2002 väljastati A Hle Eesti kodaniku pass nr K
6. 19.05.2004 kirjas nr 15.2-17/19444 A. . Hle teatas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA), et ta on algatanud haldusmenetluse A. Hle 17.04.2002 välja antud eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks. Kirjas märgiti, et Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakond ei leidnud Kuressaare linnast A. H isa B H sünniakti, samuti ei leidu perekirju. Kohustades A. H hiljemalt 18.06.2004 esitama Eesti kodakondsusesse kuulumist ja põlvnemist tõendavaid dokumente, hoiatas KMA, et kui A. H tähtajaks nõutud dokumente ei esita, tunnistab KMA A. Hle 17.04.2002 väljastatud Eesti kodaniku passi kehtetuks.
7. A. . H esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada KMA-d hoiduma A. H Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamisest. Kaebuses leiti, et ei esine KodS §-s 32 toodud aluseid, mille puhul isikul kodakondsust ei teki. Eesti riik käs itles kaebaja poolt esitatud rahvastikuregistri kaarti pealiskaudselt, mis tõi kaasa kodakondsust tõendava dokumendi väljastamise. Kaebaja esitas andmeid, mis olid talle teada, kuid mis hilisemalt ei leidnud arhiivmaterjalide toetust. Asjaolu, et arhiivis ei ole andmeid säilinud, ei muuda kaebaja esitatud andmeid valeandmeteks. Valeandmetega oleks tegemist siis, kui arhiivmaterjalidega või muude tõenditega oleks tõendatud esitatud andmete ebaõigsus, mida käesoleval juhul aga tehtud ei ole. KMA- l lasub kohustus tõendada, et kaebaja esitas valeandmeid. Käesolevas haldusasjas ei ole ühtegi tõendit, millest ilmneks kaebajapoolne teadlikkus sellest, et ta on esitanud rahvastikuregistrikaardil valeandmeid.
8. Vastustaja KMA palus jätta kaebus rahuldamata.
9. Tallinna Halduskohtu 21.12.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et KMA ülesandeks ei olnud kaebaja kodakondsuse tõendamine. KMA määratles kaebuse esitaja Eesti kodanikuna Eesti passi taotlemisel esitatud dokumentide alusel. Ekslik on kaebuse esitaja väide KMA poolt oma kohustuste täitmata jätmisest ja ebapiisavate andmete alusel Eesti kodaniku passi väljastamisest. KMA-l puudus alus eeldada, et kaebaja andmed sünnijärgselt kodakondsuse omandamisest rahvastiku arvestuse kaardile kantuna ei vasta tegelikkusele. Kohus asus seisukohale, et olemasolevate dokumentide ja andmete alusel puudus kaebuse esitajal alus veendumuseks, et ta on omandanud sünniga Eesti kodakondsuse. Vastup idi – kaebaja ise pidi olema näinud dokumenti, mida kaebaja peab oma sünnitunnistuseks või olema saanud emalt teada, et tema isa sünnikohana oli selles kirjutatud H järv, mis kuidagi ei viita Eestile. Kaebuse esitaja väide heauskselt isa sünnikohana Kuressaare märkimise kohta, ei tugine ühelegi isalt väidetavalt teada saadud asjaolule. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei mäletanud kaebaja isa oma täpset sünniaega, järelepärimistes USA passiteenistusse on kaebaja märkinud isa sünniajaks 1933, sama aasta on ta väitnud olevat olnud kirjutatud ka kaebaja eeldatavasse sünnitunnistusse, mida kinnitas oma ütlustes ka E. Gan. Kaebuse esitaja poolt B . H 2 3-04-159 sünniajaks erinevate kuupäevadega
10. aasta märkimine sai olla ainult teadlikult tegelikkusele mittevastavate andmete esitamine. Samuti ei saanud kaebaja veendumust süvendada andmed, millest ta sai teadlikuks uurides Eestis 1991–1992 oma sugupuud. Kaebaja on püüdnud oma veendumust temal kodakondsuse olemasolust põhjendada vanaisa A . H kaudu. Kuid samas on kaebaja Eesti Vabariigi Eesti Komitee Kodakondsuse Ameti Eesti Vabariigi isikutunnistuse saamise avaldusele märkinud isapoolse vanaisa nimeks A. Sealjuures on tõendamata sugulus A . Hga. Seega on põhjendamatu ja dokumentaalsete tõenditega ümber lükatud kaebaja väide tegelikkusele mittevastavate andmete teadmatust esitamisest. Õiguspärane ootus on välistatud, kui isik saavutas haldusakti andmise või toimingu sooritamise teadvalt valeandmete või valeandmeid sisaldava dokumendi esitamise teel. Kuna kaebaja suhtes KodS § 32 ei kohaldu, tuleb seadusliku aluseta väljastatud dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse järgi kehtetuks tunnistada. Seega on KMA toimingud õiguspärased. KodS § 1 lg 2 kohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Kaebuse esitajal puudub alus taotleda KodS § 32 kohaldamist tema suhtes lisaks teadvalt valeandmete esitamisele ka seetõttu, et kaebuse esitajal USA kodanikuna ei ole KodS-st tulenevat õigust omandada lisaks teise riigi kodakondsusele KodS § 32 alusel ka Eesti kodakondsust. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11. A H apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 21.12.2005 otsus ja teha uus otsus, millega kohustada KMA-d hoiduma A. . Hle väljastatud Eesti kodaniku passi nr K2022533 kehtetuks tunnistamisest. Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski KodS § 32 lg-s 2 märgitud eeldustest – esiteks väljastati Eesti kodaniku pass sätestatud nõuete kohaselt, mistõttu passi väljaandmist pole otsustatud alusetult ja teiseks ei ole kaebaja esitanud teadvalt valeandmeid oma isa B. . H kodakondsuse kohta. Kaebaja on Eesti kodakondsuse omandanud sünniga. KodS § 5 lg 1 p 1 kohaselt omandab Eesti kodakondsuse sünniga laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest oli Eesti kodakondsuses. Väär on kohtu järeldus, et kaebaja on esitanud teadvalt valeandmeid Eesti passi saamiseks. Kuivõrd kaebaja ei ole valeandmeid esitanud, siis ei kuulu ka sel põhjusel KodS § 32 lg 2 kohaldamisele. Ebaselgeks jääb, kuidas seondub Eesti kodanikuks olemise fakti tõesus või mittetõesus B. . H sünniaja täpse määratlemisega või A . H Eestist lahkumisega.
12. aastal taotluse esitamise ajal valeandmeid ei tuvastatud. Kuivõrd vastustaja ei ole tõendanud, et B. . H ei olnud Eesti kodanik, siis puudub igasugune alus järeldamaks, et kaebaja oleks pidanud eeldama, et tema isa ei olnud Eesti kodanik. Samuti ei ole kaebaja kunagi topeltkodakondsust omanud.
13. Vastustaja KMA kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3 3-04-159
14. Halduskohus ei ole kohtuotsuses analüüsinud, kas keelamiskaebuse (haldusaktist või toimingust hoidumise nõue) esitamine oli põhjendatud. Alused, millal on keelamiskaebus põhjendatud, on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lõikes 1, mille kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või toimingu sooritamata jätmist, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohtu halduskolleegium on 05.02.2004 haldusasjas nr 3-3-1-3-04 tehtud otsuses leidnud järgmist: „Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 piirab kohustamiskaebuse esitamise võimalusi. Selle sätte järgi võib isik nõuda toimingu sooritamata jätmist, kui toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada toimingu hilisemal vaidlustamisel. RVS § 5 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada, et kuigi sundtäitmise toiminguid on põhimõtteliselt võimalik tagasi täita, võib nii sundtäitmine kui ka selle aastaid kestev edasilükkamine tuua adressaadi jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Seetõttu tõlgendab Riigikohtu halduskolleegium RVS § 5 lgt 1 nii, et isik võib oma õigusi rikkuva toimingu sooritamata jätmist ennetavalt nõuda ka siis, kui selleks on muu põhjendatud huvi.”
15. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et passi kehtetuks tunnistamine riivaks kaebuse esitaja õigusi. Samas vajab hindamist see, kas passi kehtetuks tunnistamine tooks endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada selle hilisemal vaidlustamisel, st kas passi kehtetuks tunnistamine võib kaebajale kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi. HKMS § 12.1 lg 1 sätestab, et kaebuse esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist ega andmist või toimingu sooritamist. Seega juhul, kui kaebaja pass kehtetuks tunnistatakse ning kaebaja selle halduskohtus vaidlustab, ei too kaebuse esitamine vahetult endaga kaasa kaebaja õiguste taastamist kohtumenetluse ajaks ning kaebaja ei saa teostada neid õigusi, mis tulenevad passi omamisest. Sellised võimalikud pöördumatud tagajärjed võivad HKMS § 12.1 lõike 1 alusel kaasneda iga haldusakti või toiminguga. Vastavate tagajärgede ärahoidmiseks on aga kohtul võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset, st võtta tarvitusele abinõud selleks, et kaebaja õigused kohtumenetluse ajal säiliksid. Ka käesolevas haldusasjas kohaldas kohus esialgset õiguskaitset ning keelas KMA- l kaebaja passi kehtetuks tunnistamise kohtumenetluse ajal. Arvestades passi kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid tagajärgi, leiab ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine võib olla põhjendatud ka siis, kui kohtus vaidlustatakse passi kehtetuks tunnistamine. Järelikult ei ole põhjendatud väita, et kaebaja passi kehtetuks tunnistamine tooks RVastS § 5 lõike 1 kohaselt kaasa tagajärje, mida ei saaks hilisemal vaidlustamisel kõrvaldada. Kaebaja on muuhulgas viidanud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 13 lõikele 4, mille kohaselt ei taastata kehtetuks tunnistatud dokumendi kehtivust. Ringkonnakohus leiab, et toodud norm ei takista kohtul passi kehtetuks tunnistamise vaidlustamisel esia lgset õiguskaitset kohaldada, võttes tarvitusele esialgse õiguskaitse abinõud kaebaja passi kehtivuse taastamiseks. Ka kaebuse rahuldamise korral saab kohus teha haldusorganile ettekirjutusi kaebaja õiguste taastamiseks. 4 3-04-159
16. RVastS § 5 sätestatud keelamiskaebuse esitamine on võimalik erandlikel asjaoludel. Halduskohtud tegelevad reeglina haldusorganite poolt juba antud haldusaktide või sooritatud toimingute õiguspärasuse kontrollimisega. Keelamiskaebus eeldab aga, et kohus langetaks sisulise otsuse haldusorgani eest. See on ebasoovitav võimude lahususe seisukohast. Samuti on kaebaja halduskohtu poolt tehtava ennetava otsuse korral ebasoodsas seisundis, kuna takistatud on haldusorgani vastu kahjunõude esitamine (puudub haldusorgani poolne õigusvastane tegevus, millele tuginedes kahjunõue esitada). Käesoleval juhul KMA poolt alustatud kaebaja passi kehtetuks tunnistamise menetlust ei saa lugeda ilmselgelt alusetuks. KMA-le said teatavaks ebakõlad kaebaja poolt passi taotlemisel esitatud andmetes ning isikut tõendavate dokumentide õigsuse eest vastutava haldusorganina oli tal kohustus alustada vastavat kontrollimenetlust. KMA- le on seadusandja poolt antud pädevus hinnata, kas isiku poolt on dokumentide taotlemisel esitatud valeandmeid ning kas seda on tehtud teadvalt. Halduskohtu poolt vastavasse otsustusprotsessi sekkumine enne haldusorgani poolt sisulise lahendi tegemist, ei ole üldjuhul õigustatud. Käesolevas asjas ei õigusta sellist sekkumist ka asjaolu, et mingi lühikese perioodi jooksul passi kehtetuks tunnistamisest kuni esialgse õiguskaitse kohaldamiseni võib kaebaja olla kehtiva isikut tõendava dokumendita. Kaebajal on endal võimalus viia vastav periood miinimumini, esitades kaebus kohtusse võimalikult kiiresti.
17. Kuna keelamiskaebuse esitamine ei olnud antud juhul lubatav, oli kaebuse sisuline läbivaatamine halduskohtu poolt põhjendamatu. Halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse tühistamiseks jääb rahuldamata. Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe 5