Tsiviilasi nr 2-04-767 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus 2-04-767 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Ulvi Loonurm, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2006, Tallinn Tsiviilasi P33 KÜ hagi O.K. vastu 1 465 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
- veebruari 2005 otsus tsiviilasjas nr 2/270-5790/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- aprill 2006 Tsiviilasja number Menetlusosalised esindajad ja nende Apellant O.K. ning vastustaja esindajad H.N. ja V.K. RESOLUTSIOON 1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 25.veebruari 2005 otsus ja teha uus otsus. Jätta rahuldamata P33 KÜ hagi O.K. vastu palga tagasinõudmiseks.
- P33 KÜ kohtukulud jätta tema enda kanda.
- Välja mõista P33 KÜ-lt O.K. kasuks õigusabikulu 500/ viissada/ krooni.
- O.K. apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused P33 KÜ esitas Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus O.K.lt VÕS § 1027 ja § 1028 alusel välja mõista 1 465 krooni ebaseaduslikult saadud töötasu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.03.1999 töölepingu, mille alusel töötas kostja hageja juures raamatupidajana kuupalgaga 2 500 krooni kuus. Alates 01.01.2001 oli kostja kuupalk 2 900 krooni. 30.05.2003 lõpetati tööleping TLS § 86 p 3 alusel. Hagejal oli töövõimetusleht ajavahemikus 24.03.2003 kuni 04.04.2003 ja selle ajavahemiku eest sai kostja nii haigushüvitist kui ka töötasu. Hageja leidis, et kostjal ei olnud õigust saada palka ajal, kui ta oli ajutiselt töövõimetu. Kostjale väljakirjutatud töövõimetuslehe saatis Eesti Haigekassale kostja ise ilma juhatust sellest informeerimata ja ametiseisundit kasutades ei teinud oma töötasus ümberarvestust ning maksis endale 1 465 krooni võrra rohkem palka. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Ühistu esimees oli teadlik, et kostja on haige, kuid teist töötajat kostja haiguse ajaks tööle ei võetud. Asudes pärast haiguslehe lõpetamist tööle, tegi kostja ära kogu töö. Hageja
- aasta bilansis ei kajastu kostja vastu esitatud nõue. Samuti ei ole nõude esitamist arutanud ühistu üldkoosolek. Nõue esitati kostja vastu aasta hiljem ja on vastavalt palgaseaduse §-le 37 aegunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus 25.02.2005 otsusega rahuldas hagi ja mõistis O.K.lt P33 KÜ kasuks välja 1 465 krooni ja kohtukulu 105 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt annavad hagi rahuldamiseks aluse palgaseaduse § 36 lg-d 2 ja 3, kuna hageja maksis kostjale 1 465 krooni palka aja eest, millal viimane sai Eesti Haigekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist. Töövõimetuslehe saatekirjast tuleneb, et kostja saatis Eesti Haigekassale töövõimetuslehe, olles ise kaaskirjale alla kirjutanud. Tõendamata on see, et kostja teatas hagejale oma töövõimetusest. Kuna kostja hagejale oma töövõimetusest ei teatanud, maksis hageja töövõimetuslehe ajal kostjale palka. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda makstud palk kostjalt tagasi. Hageja nõue ei ole aegunud, sest haiguslehel olemisest teatamata jätmine ja samal ajal töövõimetuslehe esitamine Eesti Haigekassale on palgaseaduse § 37 lg 2 mõttes valeandmete esitamine. See, et ühistu üldkoosolek ei ole otsustanud kostja vastu nõude esitamist ja ühistu
- aasta bilanss ei kajasta nõuet kostja vastu, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hagi lahendamisel ei ole oluline ka see, et kostja tegi pärast haigust ära kogu töö. Kostja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt hageja maksab kostjale palka ka töövõimetuslehel olemise aja eest. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja O.K. palub tühistada Tallinna Linnakohtu 25.02.2005 otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt teatas kostja korteriühistu juhatuse esimehele oma haigusest ja tegi ettepaneku võtta tööle asendaja. Hageja ei võtnud asendajat tööle, mistõttu kostja täitis ka haiguse ajal 24.03.2003 kuni 04.04.2003 tööandja korraldusel raamatupidaja edasilükkamatuid tööülesandeid: maksis välja palgad ja tasus pangaülekannetega arveid. Palgaseaduse § 13 sätestab, et kui töötaja teeb kokkuleppel tööandjaga tööd, mida tööleping ette ei näe, ja töötaja on vabastatud selleks ajaks oma töölepingujärgsete ülesannete täitmisest, makstakse talle selle töö eest tasu poolte kokkuleppel. Kostja töötas töövõimetuslehe kehtivuse ajal oma vabast ajast. Apellant leiab, et hageja oleks pidanud TLS § 142 alusel pöörduma kõigepealt töövaidlusi lahendava organi poole. Kuna hageja ei olnud kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud korrast, oleks 2
(4)kohtul tulnud hagi TsMS § 149 lg 2 p 2 alusel tagastada. Hagi ebaseadusliku tagastamata jätmisega on kohus rikkunud protsessiõiguse norme. Hageja teatas Eesti Haigekassale, et kostjale on vaidlusaluse perioodi eest ajutise töövõimetuse hüvitis ebaõigesti välja makstud, ning samaaegselt nõudis kohtu kaudu kostjalt ka 1 465 krooni töötasu tagastamist. Eesti Haigekassa nõudis kostjalt 15.07.2004 ajutise töövõimetuse hüvitise tagastamist. Apellant vaidleb samuti vastu väljamõistetud summa suurusele, kuna see on arvutuslikult ebaõige. P33 KÜ audiitor tunnistas oma viga ja vähendas summa 870 kroonini, kuid korteriühistu sellest kohtule ei teatanud. Auditi läbiviimisest ei ole korteriühistu liikmeid teavitatud ega seda ühistu üldkoosoleku poolt kinnitatud. Samuti ei kajastu nõue kostja vastu 1 465 krooni ühistu bilansis. Apellant leiab, et nõue on palgaseaduse § 37 lg 1 alusel aegunud. Apellant väidab, et kohus on rikkunud protsessiõiguse norme, jättes otsuse punktis 7 põhjendamata, miks ta esitatud tõenditega ei arvesta ja millistele tõenditele tuginedes kohus otsuse punktis 7 toodud järelduseni jõudis. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Hageja palub kostjalt sisse nõuda apellatsioonkaebusele vastuse koostamise õigusabikulud 500 krooni. Vastuväidete kohaselt oli kostja poolt haiguslehel olemisest teatamata jätmine ja samal ajal töövõimetuslehe esitamine palgaseaduse § 37 lg 2 mõttes valeandmete esitamine ning seetõttu ei ole hagi aegunud. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta teatas tööandjale haigusest, et ta tegi haiguslehel olemise ajal lisatööd ja et ta on Eesti Haigekassale tagasi maksnud ajutise töövõimetuse hüvitise. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Apellatsioonkaebuse läbivaatamine toimub ringkonnakohtu poolt teistkordselt. Tallinna Ringkonnakohtu 30.juuni 2005 otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 25.02.2005 otsus muutmata. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.12.2005 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-152-05 ringkonnakohtu otsus tühistati ning tsiviilasi saadeti uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Uues apellatsioonimenetluses nõustus vastustaja apellandi väitega, et tagasinõutava palga suuruseks on 870 krooni ning antud ulatuses palus hagi rahuldada. Kolleegium leiab, et linnakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessiõigusnormide rikkumise tõttu tõendite hindamisel ning on võimalik teha uus otsus apellatsioonimenetluses, jättes hagi rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. Töötajale makstud palga tagasinõudmist on seadusandja piiranud, see võib toimuda üksnes seaduses toodud alustel ning seaduses ettenähtud aja jooksul. Kolleegium nõustub Riigikohtu seisukohaga, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tegemist arvutusvea tõttu liigselt makstud palgaga palgaseaduse /PalS/ § 37 lg 1 mõttes. 3
(4)PalS § 37 lg 2 järgi töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Hageja väidetel maksti kostjale töötasu välja seetõttu, et ta ei teatanud tööandjale haiguslehe olemasolust ning sai ühe ja sama perioodi eest nii palka kui ka haigushüvitist. Linnakohus asus seisukohale, et haiguslehe varjamine töötaja poolt oli käsitletav valeandmete esitamisena PalS § 37 lg 2 mõttes, mistõttu sai ta haiguslehel oleku ajal ebaseaduslikult palka ning see oli hagi rahuldamise aluseks. Kolleegium eeltoodud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et linnakohus on jätnud tähelepanuta olulise asjaolu, nimelt kostja poolt tööülesannete täitmise haiguslehel oleku ajal. Tsiviilasjas puudus vaidlus selle üle, et töötaja faktiliselt täitis tööülesandeid, olles ise haiguslehel. Tööandja ei saa töötajat tema ajutise töövõimetuse ajal kohustada täitma tööülesandeid, kuivõrd TLS § 55 p 4 kohaselt tööleping peatub ajaks, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu. Antud juhul hageja väidetel ei olnud ta kostja haiguslehest teadlik. Hageja tööleping/ tlk.7-8/ ei sisalda tingimust tööaja ega töötamise koha kohta. Hageja väidetel tegi ta raamatupidamistööd tavapäraselt kodus. Seega hagejale maksti palka tehtud töö eest ning seetõttu ei saagi hagi rahuldada PalS§ 37 lg 2 ja 3 alusel. Vastustaja vastuväide on põhjendatud, et üheaegselt ei saa töötaja vastu võtta nii palka kui ka ravikindlustushüvitist. Ajutine töövõimetusleht väljastatakse isikule, kes vajab ravi ning on sel perioodil vabastatud tööülesannete täitmisest. Ajutise töövõimetuse ajal peab isik täitma arsti poolt määratud režiimi. Ravikindlustuse seaduse § 28 lg 1 kohaselt, kui kindlustatud isik ei täida arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, kaotab ta õiguse ravikindlustushüvitisele seoses haigusjuhtumiga, mille ennetamiseks või mille vastu oli määratud ravi otseselt suunatud. Asjaolu, et tööandja ei olnud teadlik töötaja haiguslehest ning kostja poolt võimalikust haigusrežiimi rikkumisest, ei anna alust tööandja hagi rahuldamiseks palga tagasinõudmiseks. Apellandi väide on ekslik, et hageja ei ole järginud töövaidluste läbivaatamise korda. Individuaalse töövaidluste lahendamise seaduse paragrahv 4 kohaselt lahendavad individuaalseid töövaidlusi töövaidluskomisjon või kohus. Kolleegium nõustub linnakohtu seisukohaga, et hagi ei olnud aegunud. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, siis hageja kohtukulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja taotlus õigusabikulu väljamõistmiseks summas 500 krooni kuulub rahuldamisele. Kolleegium peab nimetatud kohtukulu vajalikuks ja põhjendatuks. Margo Klaar Ulvi Loonurm Mare Merimaa 4
(4)