) vastavusse Euroopa Liidu õigusega. Nii kaotati erinevus tavalepingu ja rohelise kaardi vahel, mistõttu kindlustuspoliis kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil. Seadusandja järgis seejuures Euroopa Nõukogu kolmandat direktiivi 90/232/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Eeltoodu põhjal ei ole kahtlust, et liikluskindlustuse leping kehtib kogu ühenduse territooriumil ja
tekstist ega seaduse eelnõu seletuskirjast ei nähtu seadusandja kavatsust kehtestada erand liikluskindlustuse lepingu kehtimise ulatusele lepingu maksevabal perioodil. Asjaolu, et liikluskindlustuse leping on territoriaalse piiranguta kehtiv ka lepingu maksevabal perioodil, järeldub liiklusõnnetuse ajal kehtinud seaduse süstemaatilisest tõlgendamisest.
sätestab liikluskahju hüvitamise juhtumil, kui sõiduki suhtes ei ole sõlmitud liikluskindlustuse lepingut. Nimetatud paragrahv ei näe ette Liikluskindlustuse Fondi poolt hüvitamist juhtumil, kui leping on maksevaba. Järelikult ei ole seaduse mõte, et sõidukiga kindlustuslepingu maksevabal perioodil väljaspool Eesti Vabariiki põhjustatud kahju käsitletakse kindlustamata sõidukiga tekitatud kahjuna. Kahju hüvitamise kohustus on kindlustuslepingust tulenev kindlustusandja põhikohustus (
Kahju hüvitamisest keeldumise alused on sätestatud
lg-s 3 ja nimetatud säte ei anna alust keelduda hüvitamisest juhtumil, kui liikluskahju on tekitatud väljaspool Eestit kindlustuslepingu maksevabal perioodil. Hageja tõlgendab
Tõlgendusviisi ebaõigsusele viitab asjaolu, et selle paragrahvi reguleerimisese on maksevaba leping, mitte hüvitamine. Samuti ei sisalda antud säte otsest ja selgesõnalist Eesti Vabariigist väljaspool tekitatud kahju hüvitamise välistatust. Sama paragrahvi lõiked 8 ja 9 panevad kindlustusvõtjale kindlustusmaksete ning hüvitamise ja käsitluskulude tasumise kohustuse sõltumata sellest, kas sõiduki kasutamine lepingu maksevabal perioodil toimus Eestis või mitte. Ei ole alust eeldada, et seadusandja on vabastanud kindlustusandja lepingu põhikohustuse täitmisest, kuid kohustab kindlustusvõtjat täitma enda korrespondeeruvat kohustust. Vahekohus leidis, et sättes sisalduv sõna „Eesti“ on sõnastusviga. Hageja nõue ja põhjendused 3. Hageja esitas Tallinna Linnakohtule hagiavalduse tulenevalt
lg-st 4 ning palus tuvastada, et hagejal puudub liikluskahju hüvitamise kohustus summas 16 959,19 krooni. 4. Hagejal puudub kohustus hüvitada sõiduki Ford Taurus registrimärgiga 46ZDB valdaja poolt sõiduki Mazda 626 registrimärgiga LGB 322 omanikule tekitatud kahju. Kindlustuse vahekohtu otsuse seisukohad
tõlgendamise kohta on ekslikud ja meelevaldsed ning kindlustuse vahekohtu otsus ei ole õige.
lg 7 piirab sõnaselgelt tavalepingust tuleneva kindlustuskaitse territoriaalset kehtivust olukorras, kus leping on muutunud maksevabaks.
lg 7 on erinorm
Vastuolu üldnormi ja erinormi vahel on aktsepteeritav. Erinorm välistab üldnormi kohaldamise erikorra sätestamisega. Asjaolu, et
lg 7 on tänaseks päevaks muudetud, ei tähenda, et sätte varasem redaktsioon oleks olnud õigusjõuta. Kostja vastuväited
lg 7 grammatilisel tõlgendamisel võib jääda mulje, et hageja antud situatsioonis ei vastuta, kuid sellele seisukohale ei saa asuda kasutades teisi tõlgendamismeetodeid, eelkõige teleoloogilist tõlgendamismeetodit. Kohus nõustus kindlustuse vahekohtu põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid korrata. Lepingu maksevaba periood võimaldab kindlustusvõtjal mitte tasuda kindlustusmakset, kuid ei vabasta kindlustusandjat kahju hüvitamise kohustusest. Kuigi
lg 7 sätestab, et kindlustusandjal on Eestis tekitatud liikluskahju hüvitamise kohustus, ei tähenda antud sõnastus seda, et väljaspool Eestit liikluskahju hüvitamise kohustus puuduks. Seetõttu jättis kohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
Seadusandja on määratlenud kindlustuskaitse territoriaalse ulatuse Eesti Vabariigi territooriumiga. Liikluskindlustuse leping ja poliis ei ole kattuvad mõisted.
lg 1 kohaselt on liikluskindlustuse leping tähtajatu leping, mille juurde väljastatakse perioodi tarbeks, millal sõiduk liikluses osaleb, tähtajaline liikluskindlustuse poliis, mille eest tasub isik kindlustusandjale kindlustusmakse. Väljastatud poliis annab
kohaselt sõiduki valdajale õiguse sõidukit kasutada. Kui sõidukil poliisi ei ole, on tegemist maksevaba perioodiga
Maksevaba periood on periood, kus sõiduki suhtes kehtib tähtajaline tavaleping, kuid sõidukile ei ole väljastatud poliisi. Kui sõidukile on väljastatud poliis, ei saa toimuda sõiduki kasutamist maksevabal perioodil. Asjakohased ei ole otsuse väited kindlustuspoliisi kehtivuse kohta, kuna poliisi ei olnud. 3
-s, mitte järeldusest, et kui
ei sätesta vastustajale liikluskahju hüvitamise kohustust, siis järelikult on kahju hüvitamise kohustus apellandil. Kui vastustaja on kannatanule kahju hüvitanud ilma õigusliku aluseta või tema kahju hüvitamise kohustus tuleneb muust õigusaktist kui
või lepingust, ei tähenda see, et vastustajal tekib tagasinõudeõigus apellandi vastu üksnes fakti tõendamisel, et tema on kannatanule liikluskahju hüvitanud. 10. Kuni 01.01.2005 kehtinud
lg 7 redaktsiooni näol oli tegemist üheselt mõistetava sättega, mis vabastas kindlustusandja maksevabal perioodil väljaspool Eesti Vabariiki põhjustatud liikluskahju hüvitamise kohustusest. Nimetatud norm piirab sõnaselgelt tavalepingust tuleneva kindlustuskaitse territoriaalset kehtivust olukorras, kus leping on muutunud maksevabaks, mistõttu on üheselt mõistetavalt tegemist erinormiga
Üldnormi
lg 3 kohaselt hüvitatakse tavalepingu alusel Eestis, liikmesriigis, lepinguriigis ning poliisi vastava märke olemasolu korral ka teistes riikides tekitatud liikluskahju.
-st tulenev üldine eeldus on, et sõidukile väljastatakse poliis, mille eest peab kindlustusvõtja tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse riski kandmise eest, et juhul, kui kindlustusvõtja sõiduk satub liiklusõnnetusse ja põhjustab kolmandatele isikutele kahju, lasub kolmandatele isikutele liikluskahju hüvitamise kohustus kindlustusandjal liikluskindlustuse lepingu alusel õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja ulatuses.
lg 1 kohaselt on lepingu maksevaba periood aeg, millal leping kehtib, kuid kindlustusvõtjal ei ole kindlustusmakse tasumise kohustust.
Seega on liikluskindlustuse maksevaba periood seaduse mõttes selline periood, millal liikluskindlustuse tavaleping on küll jõus, kui kindlustusandjale ei tasuta kindlustusmakset riski kandmise eest, sest sõidukit ei kasutata liikluses, sõiduki kasutamine on keelatud. On mõistlik, et perioodi eest, millal kindlustusandjale kindlustusmakset ei tasuta, ei pea kindlustusandja vastutama sõiduki poolt väljaspool Eestit põhjustatud liikluskahjude eest.
lg 3 tõlgendamisel tuleb silmas pidada
Vastuolu üldnormi ja erinormi vahel on aktsepteeritav. Erinorm reguleerib üldnormi reguleerimisalasse jäävat faktilist olukorda üldnormis sätestatust erinevalt, mistõttu erinorm võibki üldnormiga vastuolus olla. Erinorm välistabki üldnormi kohaldamise erikorra sätestamisega.
lg 7 ei ole vastuolus
mõttega. Vastus apellatsioonkaebusele
lg 7 redaktsiooni tuli tõlgendada selliselt, et maksevaba kindlustuslepingu puhul ulatus kindlustuskaitse territoriaalne ulatus lisaks Eesti Vabariigile ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumile. 4
lg 3 redaktsiooni kohaselt kuulus tavalepingu alusel hüvitamisele Eestis tekitatud liikluskahju. Alates 01. maist 2004.a kehtiva redaktsiooni kohaselt hüvitatakse tavalepingu alusel Eestis, liikmesriigis ning lepinguriigis, teatud juhtudel ka muudes riikides tekitatud liikluskahju. Vaidlusaluse
lg 7 kohaselt ei võinud lepingu maksevabal perioodil sõidukiga liikluses osaleda, kuid kindlustusandjal olid lepingust tulenevad õigused ning Eestis tekitatud liikluskahju hüvitamise kohustus.
jaanuaril 2005.a. 15. Selgitamist vajab küsimus, kas
lg 7 kujutab endast erinormi
Erinormiks saab lugeda niisugust sätet, millega seadusandja näeb ette üldregulatsioonist erineva õigusliku lahenduse teatud kindlate juhtumite või juhtumigruppide jaoks. Kui
§-ga 9 sätestatakse tavalepingu mõiste ning üldine õiguslik tähendus (sh ka tavalepingu territoriaalse kehtivuse ulatus), siis § 19 reguleerib liikluskindlustuse lepingu poolte õiguste ja kohustuste erisusi lepingu maksevaba perioodi kestel. Sätete võrdlusest nähtub, et sõnastuslik erinevus, millele tugineb apellant, eksisteeris üksnes ajavahemikul 01. maist 2004.a kuni 01. jaanuarini 2005.a. Enne 01. maid 2004.a kehtinud
redaktsiooni kohaselt kattus tavalepingust tulenev kindlustusandja üldine kohustus hüvitada liikluskahju (
lg 3) oma ulatuselt kindlustusandja kohustusega hüvitada liikluskahju maksevaba lepingu puhul (
lg 7) – mõlemal juhul kuulus tavalepingu alusel hüvitamisele Eestis tekitatud liikluskahju. Seejuures tuleb arvestada, et enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga
lg 3 enam sõnaselgelt kindlustusandja kohustust hüvitada tekitatud liikluskahju selle kahju tekitamise kohaga. 16. Vastavalt üldisele tõlgendamispõhimõttele tuleb seaduse sätet tõlgendada koos seaduse teiste sätetega. Kolleegiumi arvates tuleb seaduse süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendamise tulemusena asuda seisukohale, et maksevaba lepingu puhul oli ja on kindlustusandjal kohustus hüvitada liikluskahju samas ulatuses, sealhulgas ka territoriaalses ulatuses, nagu tal oleks tavalepingu puhul üldiselt – s.o vastavalt
Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli Eesti Vabariik Euroopa Liidu liige, millega seoses oli Eesti seadusandjal kohustus ja tahe viia liikluskindlustuse seadus vastavusse Euroopa Liidu asjaomaste direktiividega. Muuhulgas pidi Eesti seadusandja tagama, et sõiduki kasutamisest tuleneva tsiviilvastutuse sundkindlustuskaitse kataks ühtse kindlustusmakse põhjal kogu ühenduse territooriumi ning tagaks sama ühtse kindlustusmakse põhjal igas liikmesriigis kaitse, mida nõutakse selle riigi õigusaktidega või sõiduki põhiasukoha liikmesriigi õigusaktidega olenevalt sellest, kumb kaitse on parem. Asjaolu, et kõnealune sõnastuserinevus kehtis üksnes piiratud ajavahemikul (01. maist 2004.a kuni 01. jaanuarini 2005.a) ning enne ja pärast seda saab
lg 3 ja § 19 lg 7 lugeda kindlustusandja hüvitamiskohustuse osas teineteisega territoriaalse ulatuse mõttes kattuvaks, ei viita kolleegiumi arvates seadusandja tahtele kitsendada maksevaba lepingu puhul kindlustusandja hüvitamiskohustust. 17. Eeltoodust tulenevalt ei saa
lõiget 7 käsitada erisättena
lg 3 suhtes selliselt, et maksevaba lepingu puhul oleks kindlustusandja kohustus tekitatud liikluskahju hüvitada territoriaalselt kitsama ulatusega kui tavalepingu alusel üldiselt. Vaadeldes
lg-t 7 kindlustusandja
lg-st 3 tuleneva hüvitamiskohustuse territoriaalselt ulatust muutva erisättena tuleks
kehtiva 5
§-de 9 ja 10 mõttes. Kolleegiumi arvates puudub niisuguseks tõlgenduseks mõistlik põhjendus. Samuti ei ole veenev apellandi seisukoht, et
lõikest 7 tulenenud arvatav territoriaalne piirang (s.o vastutus üksnes Eestis tekitatud liikluskahju eest) pidi kompenseerima kindlustusandja hüvitamiskohustust aja eest, millal kindlustusmakseid ei tasutud. Kindlustusandja õiguskaitsevahendid juhuks, kui sõiduk osaleb lepingu maksevabal perioodil keeluvastaselt liikluses, olid ja on sätestatud
18. Seega tuleb nõustuda vastustaja (kostja) seisukohaga, et
lg 3 ja § 19 lg 7 sõnastus oli liiklusõnnetuse toimumise ajal vastuoluline ning vastuolu ületamine on võimalik seaduse mõtte abil. Kolleegiumi arvates tulenes liikluskindlustuse seaduse mõttest, et maksevaba lepingu puhul pidi kindlustusandja hüvitama tekitatud liikluskahju lähtudes liikluskindlustuse lepingu territoriaalsest kehtivusest vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.