3-06-62/32

(7)3-06-62 tühistamiseks ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse xx xx xxxx korralduse nr.xx „xxx“ tühistamiseks ja selle alusel Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt xx xx xxxx Ljudmilla Marukevitš`ile ehitise tehnosüsteemide muutmiseks väljastatud kasutusloa nr.xx, Alla Palu`le ehitise tehnosüsteemide muutmiseks väljastatud kasutusloa nr.xx, Valentina Botšerova`le ehitise tehnosüsteemide muutmiseks väljastatud kasutusloa nr.xx ning Viktoria Savtšuk`ile ehitise tehnosüsteemide muutmiseks väljastatud kasutusloa nr.xx tühistamiseks nähtub, et kaebaja peab eelnimetatud haldusakte õigusvastaseks järgmistel põhjustel: kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 11 lg 1 p-ga 3 on haldusmenetluses menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Kohtla-Järve Linnavalitsus, andes nõusolekud korteriühistu liikmetele tehnosüsteemide muutmiseks ja üleminekuks keskküttelt elektriküttele, ei kaasanud menetlusse KÜ-t xxxx, kuigi elumaja xxxxxx küttesüsteemide muutmine puudutab otseselt kõiki elumajas elavaid kaasomanikke, keda esindab korteriühistu juhatus. Vastustaja KohtlaJärve Linnavalitsus ei teavitanud kaebuse esitajat sellest, et elumaja xxxxx korteriomandite nr.10, nr.32 ja nr.50 omanike ning mitteeluruumide nr.M33 ja nr.M47 omanike poolt on esitatud linnavalitsusele taotlused nõusolekute saamiseks tehnosüsteemide muutmiseks seoses üleminekuga teisele kütteliigile. Samuti ei andnud vastustaja kaebuse esitajale võimalust avaldada oma seisukohta ja esitada vastuväiteid esitatud taotluste kohta ega teavitanud teda Kohtla-Järve Linnavalitsuse xx xx xxxx korraldusest nr.xx „xxxx“ ja xx xx xxxx korraldusest nr.xx „xxxx“. Eeltooduga eiras vastustaja HMS § 40 lg-eid 1 ja 2 ning § 62 lg 2 p-i 1 nõudeid. Kaebusest nähtuvalt pöördus xxxx juhatus 2005 aprillikuus kirjaliku avaldusega Kohtla-Järve linnapea poole, milles palus mitte anda nõusolekuid elumaja kaasomanikele alternatiivküttele üleminekuks ilma korteriühistu üldkoosoleku otsuseta, kuna sellega tekitatakse kahju teistele kaasomanikele. Vaatamata sellele rahuldas Kohtla-Järve Linnavalitsus korteri nr.10 omaniku Vladimir Frei 16.09.2005 taotluse, andes välja xx xx xxxx korralduse nr.xx „xxxx“, mille pga 1 anti nõusolek Vladimir Frei`le üleminekuks keskküttelt elektriküttele aadressil xxxxx. Xx xx xxxx andis Kohtla-Järve Linnavalitsus Vladimir Frei`le kirjaliku nõusoleku nr.xx ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Valentina Botšerova, Ljudmila Marukevitš, Alla Palu ja Viktoria Savtšuk esitasid Kohtla-Järve Linnavalitsusele 31.10.2005 taotlused üleminekuks alternatiivküttele ning xx xx xxxx väljastas Kohtla-Järve Linnavalitsus korralduse nr.xx „xxx “, milledega anti eelnimetatud isikutele kasutusload nende korterites asuvate küttesüsteemide muutmiseks. Kaebaja peab vaidlustatud haldusakte õigusvastaseks, sest vastavalt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 72 lg-le 1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. KÜ xxxx korteriomanike üldkoosolek ei ole võtnud vastu otsust eelmärgitud korterite ja mitteeluruumidele omanikele nõusoleku andmiseks tehnosüsteemide muutmiseks seoses üleminekuga keskküttelt elektriküttele. Vastavalt Kohtla-Järve Linnavolikogu 22.12.2004 määruse nr.88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ p-le 4.1.1, kui tarbijapaigaldis asub korteriomanditeks jagatud ehitises, lisatakse taotlusele korteriomanike üldkoosoleku otsus. Seega on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased, sest nad on vastuolus AÕS § 72 lg-ga 1 ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 22.12.2004 määruse nr.88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ p-ga 4.1.1. Kaebaja leiab, et üleminek keskküttelt elektriküttele osades korterites ja mitteeluruumides viib elamu xxxxxx keskküttesüsteemi tasakaalust välja. Ebaühtlane kütmine elumaja erinevates osades toob kaasa elumaja deformeerumise, mis väljendub pragude ja muude analoogsete defektide tekkimises. Samuti ei ole eelnimetatud eluruumide ja mitteeluruumidega kõrvuti asuvate korterite omanikud rahul tekkinud olukorraga, sest nende korterites on külm. Külm on põhjustatud asjaolust, et korterite ühised seinad, laed ja põrandad ei köe soojaks. Kohtuistungil jäid KÜ xxxxxx esindajad L.L ja V.V kaebuses toodu juurde ja palusid kaebus rahuldada. Kaebuses palutakse välja mõista Kohtla- 3

(7)3-06-62 Järve Linnavalitsuselt kohtukulud KÜ xxxxxx kasuks, kuid kohtukulude nimekirja ja kuludokumente kaebaja esindajad kohtuistungil ei esitanud. Vastustaja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastustest esitatud kaebusele (24.04.2006 kiri nr. 25.17/429 ja 02.05.2006 kiri nr. 2-5.17/429) nähtub, et linnavalitsus palub jätta KÜ xxxxx kaebus täielikult rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. Vastustaja väidab, et xxxx asuvad korterid nr.10, nr.32 ja nr.50 ja mitteeluruumid nr.M33 ja nr.M47 olid alternatiivküttele üle läinud juba enne linnavalitsuse poole pöördumist ja linnavalitsus üksnes seadustas nende toimingud. Alternatiivküttele üleminek toimus korteri nr.10 puhul 11.10.2000, korteri nr.32 puhul 07.10.1998, korteri nr.50 puhul 17.09.2001 ja mitteeluruum nr.M33 läks üle alternatiivküttele 07.10.1998 ning mitteeluruum nr.M47 20.09.

1. KohtlaJärve Linnavalitsus juhindus kirjaliku nõusoleku andmisel ehitise tehnosüsteemide muutmiseks ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 16 lg 1 p-st
2. Kooskõlas nimetatud seaduse § 33 lg-ga 1 väljastab ka kasutusloa kohalik omavalitsus. EhS § 32 lg 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Linnavalitsus on seisukohal, et vajaduse nimetatud korterites muudetud tehnosüsteemide seadustamiseks tingis eelkõige see, et ükskõik millist rajatist ei ole otstarbekas lammutada ainuüksi põhjusel, et seadus ei näe momendil ette kasutusloa andmist sellele. Iga ehitise, sh ka omavolilise ehitise likvideerimine, piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab alati omanikule kahju. Linnavalitsus peabki omavolilise rajatise avastamisel kaaluma rikkumise tõsidust ja iseloomu ning rajatise lammutamise vajalikkust. Ühtlasi viitab Kohtla-Järve Linnavalitsus oma seletustes asjaolule, et kaebuse esitaja pole vaidlustanud korteritele nr.32, ja nr.50 ning mitteeluruumidele nr. M33 ja nr.M47 antud kirjalikke nõusolekuid ehitiste tehnosüsteemide muutmiseks, millest vastustaja järeldab, et kui pole vaidlustatud kasutuslubade väljastamise aluseks olevaid haldusakte, siis ei ole võimalik tühistada kasutuslube kaebuses viidatud põhjustel. Ühtlasi märgib vastustaja, et kasutuslubade kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud EhS § 38 lg-s 1 (t.lk 140,141,153,154). Kolmandate isikute Valentina Botšerova, Ljudmila Marukevitš`i, Alla Palu ja Viktoria Savtšuk`i esindaja Marko Tiirik selgitas kohtuistungil, et ta toetab täielikult Kohtla-Järve Linnavalitsuse seisukohta ja seega peab kaebust põhjendamatuks. Vaidlustatud haldusaktid ei riku millegagi KÜ xxxx õigusi ja ka kaebusest ei nähtu, kuidas selle esitaja õigusi on rikutud. Kaebaja väide, mille kohaselt küttesüsteem on rivist välja viidud, ei ole millegagi tõendatud. Samuti on tõendamata kaebaja väide, et madala temperatuuri tõttu eluruumides on korterite omanikud pöördunud kaebustega korteriühistu poole. Kaebusest ei nähtu, millise konkreetse omaniku õigusi on rikutud, kuna ühtegi sellekohast avaldust kaebusele lisatud ei ole. Ühtlasi leiab kolmandate isikute esindaja, et vaidlustatud korralduste tühistamine ei muuda midagi elumajas xxxxxx. Marko Tiirik viitab EhS § 72 lg-tele 2 ja
3. Kolmas isik Vladimir Frei ei soovinud avaldada oma seisukohta KÜ xxxxx kaebuse kohta (t.lk.259). KOHTU PÕHJENDUSED Korteriühistuseaduse (edaspidi KOS) § 8 lg 1 sätestab, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkest alates KÜS-e järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus KÜS-ga. Kooskõlas KÜS §-ga 2 korteriühistu on KOS-s sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärguks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu 4

(7)3-06-62 liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriomandi mõtteliste osade ühise majandamisega seotud küsimustes on otsustusi pädev vastu võtma korteriühistu korteriühistuseaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud korras. Antud asjas on kohtumenetluse käigus leidnud tõendamist, et KÜ xxxxxx üldkoosolekul ei ole langetatud otsust anda kolmandatele isikutele Vladimir Frei`le, Valentina Botšerova`le, Ljudmila Marukevitš`ile, Alla Palu`le, ja Viktoria Savtšuk`ile luba üleminekuks keskküttelt elektriküttele. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohtu 14.06.2004 lahendis nr.3-2-1-76/04 viidatakse KÜS § 151 lg-le 2, mille kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks KÜS-i tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist või ennistamist. Seega on elamu tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine või eemaldamine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Eeltoodust järeldub, et kuna KÜ xxxxx üldkoosolekul ei ole vastu võetud otsust anda kolmandatele isikutele lube üleminekuks alternatiivküttele, siis eiras Kohtla-Järve Linnavalitsus KÜS-s sätestatut, andes välja KÜ xxxx korteriomanikele Valentina Botšerova`le, Ljudmila Marukevitš`ile, Alla Palu`le ja Viktoria Savtšuk`ile kasutusload muudetud tehnosüsteemide kasutusele võtmiseks (t.lk.6-21,68) ja andes kirjaliku nõusoleku Vladimir Frei`le (kasutab xxxxx-10 korterit isikliku kasutusõiguse alusel) üleminekuks keskküttelt elektriküttele (t.lk.22,27). Vaidlustatud haldusaktide väljaandmisega eiras vastustaja KOS § 10 lg-t 1, sest korteriomanik ei saa korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmandate isikute õigustatud huvidega. Antud juhul on haldusaktid, milledega anti load üleminekuks keskküttelt elektriküttele, vastusolus KÜS §-ga 2, § 13 lg-ga 4 ja kolmandate isikute, st ülejäänud korteriomanike õigustatud huviga tasuda oma korteri soojuse eest, mitte aga kütta täiendavalt kõrvalasuvaid elektriküttele üle läinud kortereid. Ühtlasi eiras Kohtla-Järve Linnavalitsus ka AÕS § 74 lg-s 1 sätestatut, kuna kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet võib kooskõlas AÕS § 74 lg-ga 2 muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Xx xx xxxx nõusoleku nr.xx andmisel üleminekuks alternatiivküttele ja xx xx xxxx kasutuslubade nr.xx, nr.xx, nr.xx ja nr.xx väljaandmisel ei järginud Kohtla-Järve Linnavalitsus kehtivat Kohta-Järve Linnavolikogu 24.12.2004 määrust nr.88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ neljandat osa „Kaugküttevõrgust eraldumine“, mis sätestab, et kui tarbijapaigaldis asub korteriomanditeks jagatud ehitises, lisatakse taotlusele korteriomanike üldkoosoleku otsus. Kaugkütteseaduse (edaspidi KKütS) § 2 lg-st 4 tulenevalt on tarbijapaigaldis kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega. Paljukorterilistes elamutes ei ole korteriomaniku omandis reaalosana tarbijapaigaldist, vaid tarbijapaigaldis on kõigi korteriomanike ühisomandis ning seda valdab ja kasutab elamu haldaja (korteriühistu). Seega saab paljukorterilise elamu puhul tarbijaks olla ainult tarbijapaigaldise valdaja ja kasutaja, kelleks on kogu elumaja haldaja (korteriühistu) ning võrguettevõtja saab sõlmida soojusenergia ostu-müügilepingu ainult elamu haldajaga. Lähtudes tarbijapaigaldise mõistest, ei saa tarbijapaigaldise omanikuks olla üksiku korteri omanik. Seega ei omanud Kohtla-Järve Linnavalitsus õigust anda nõusolekut ega kasutuslubasid korteriühistusse kuuluvate üksikute korterite (korteriomandite) tehnosüsteemide muutmiseks ning kaugküttesüsteemist eraldumiseks, sest see on vastuolus KKütS-ga ja selle alusel vastu võetud Kohtla-Järve Linnavolikogu 22.12.2004 määrusega nr. 88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“. Sellisele seisukohale asus läbiviidud järelevalve tulemusena ka Ida-Viru maavanem oma 03.01.2006 kirjas Kohtla-Järve Linnavalitsusele ja 5

(7)3-06-62 Kohtla-Järve Linnavolikogule, leides, et Kohtla-Järve Linnavalitsus ei täida Kohtla-Järve Linnavolikogu 24.12.2004 määrusega nr.88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ kohalikule omavalitsusele pandud ülesannet nõuetekohaselt, sest linnavalitsus annab kirjalikke nõusolekuid korterelamus üksiku korteri tehnosüsteemi muutmiseks kaugküttest eraldumise teel (t.lk. 252,253). Eeltoodust järeldub, et Kohtla-Järve Linnavalitsusel puudus pädevus kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktide väljaandmiseks, sest otsustusõigus alternatiivküttele üleminekuks korteriühistus on ainult korteriühistul endal. Kooskõlas HMS § 63 lg 1 p-ga 3 on haldusakt, mida ei ole andnud pädev haldusorgan, tühine. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. Kuna vaidlustatud haldusaktid on tühised nende andmisest alates, siis ei oma ka tähtsust asjaolu, et kaebuse esitaja pole vaidlustanud linnavalitsuse poolt antud varem antud kirjalikke nõusolekuid ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Kohtla-Järve Linnavalitsus on asunud kohtule saadetud 24.04.2006 kirjas nr. 25.18/429 seisukohale, et kui pole vaidlustatud linnavalitsuse haldusakte, millega anti nõusolekud alternatiivküttele üleminekuks, siis ei ole võimalik tühistada ka kasutuslube kaebuses toodud põhjustel, seda enam, et kasutuslubade kehtetuks tunnistamise võimalused on sätestatud EhS § 38 lg-s

1. Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt kohtule esitatud vastusest tuleneb, et kirjaliku nõusoleku andmise õigus ehitise tehnosüsteemide muutmiseks on sätestatud EhS § 16 lg 1 p-s
2. Tulenevalt EhS § 33 lg-st 1 väljastab ka kasutusloa kohalik omavalitsus, milleks on vastavalt sama seaduse § 32 lg-le 1 kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud rajatis vastab sellele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kooskõlas EhS § 2 lg-ga 1 on ehitis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Kooskõlas KOS § 2 lg-ga 2 korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Seega on Kohtla-Järve Linnavalitsus vaidlustatud haldusaktide väljaandmisel kohaldanud vääralt EhS § 16 lg 1 p-i 2, § 32 lg-t 1 ja § 33 lg-t 1, pidades korteriomandi eseme reaalosa ehitiseks. Eeltoodut arvestades ei saa nõustuda kolmandate isikute esindaja Marko Tiirik´u seisukohaga, et vaidlustatud haldusaktid ei riku korteriühistu õigusi. Mis puutub kolmandate isikute esindaja väidetesse, et kaebus on alusetu, kuna korterite omanikud pole pöördunud korteriühistu poole kaebustega, et korterites on külm ning ei ole tõendatud küttesüsteemi häired, siis need ei oma antud kohtuvaidluse puhul tähtsust. Kohtla-Järve Linnavalitsus ei oma õigust ühistu liikmetele kuuluva vara (küttesüsteemi) käsutamiseks, mistõttu ta ei oma õigust anda välja ka sellekohaseid haldusakte ning selleks pädevust mitteomava haldusorgani poolt välja antud haldusaktid on tühised kooskõlas HMS § 63 lg 1 p-ga
3. Esitatud kaebuses viitab KÜ xxxx kaebuse põhjenduste osas HMS § 11 lg 1 p-i 3, § 40 lg-te 1 ja 2, ning § 62 lg 2 p-i 1 järgimata jätmisele Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt vaidlustatud haldusaktide väljaandmisel. Kohus leiab, et kuna linnavalitsusel puudus pädevus vaidlustatud haldusaktide väljaandmiseks, siis ei saanud KÜ xxxx haldusmenetlusse kaasamata jätmine reaalselt rikkuda kaebaja õigusi. Menetlusosalised ei esitanud kohtule taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebuse rahuldamisel juhindub kohus HKMS § 26 lg 1 p-st
4. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 6