KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Reet Allikvere ja Kai Kullerkupp Otsusese tegemise aeg ja koht
- juuni
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-118 Tsiviilasi R.M hagi N.E OÜ vastu 126.571, 06 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- veebruari
- a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. M apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- juuni
- a. Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant R. M(IK xxxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Andrei Kjahrenov aadress x ); Vastustaja N.E OÜ (registrikood xxxxxxxx, aadress x); lepinguline esindaja Kalle-Kaspar Sepper RESOLUTSIOON:
- Tühistada Harju Maakohtu
- veebruari
- a. otsus R.M hagis N.E OÜ vastu 126.571, 06 krooni väljamõistmiseks ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
- Apellatsioonkaebuse nõue osaliselt rahuldada.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- jaanuaril
- a. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis taotles R. M 126.571, 06 krooni väljamõistmist N.E OÜ-lt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
- septembril
- a. töövõtulepingu, mille alusel kostja kohustus tegema ehitustööd objektil aadressiga x . Kostja kohustus ehitama seinad ja vaheseinad FIBO plokkidest, paigaldama kaks monoliitset betoonist vööd, katma 2 esimese korruse raudbetoonist paneelidega ja ehitama kaks korstnat. KPSR K OÜ eksperdi poolt eramu ülevaatamisel selgus, et tööde tegemisel rikkus kostja lepingut. Kostja täitis osa töövõtulepinguga võetud töödest, omamata selleks vajalikku dokumentatsiooni ja nõudmata selle esitamist. Sellega rikkus kostja ehitusseaduse (EhS) § 12 lõiget 1 ja lisakokkuleppe punkti
- Alates
- detsembrist
- a. ütles hageja lepingu üles kooskõlas VÕS § 655 lõikega 2 ja § 116 lõike 2 punktidega 2, 3 ja
- Töövõtulepingu p.
- 2 järgi tasus hageja kostjale ettemaksuna 155.000 krooni. Hageja ettepanekule maksta tagasi ettemaks, millest on maha arvestatud kasutamata ehitusmaterjali maksumus summas 115.064, 60 krooni, kostja ei vastanud. Võlgnevuse väljanõudmiseks sõlmis hageja lepingu L. G OÜ-ga. Lepingu järgi tasub hageja äriühingule 15% käsitletavast võlast. L. G OÜ esitas hagejale arve 10% suurusest võla summast, mis on hageja arvates mõistlik kulu. Seoses sellega kannab hageja kahju VÕS § 128 lõike 2 mõttes. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlg 115.064, 60 krooni ja kahjuhüvitis 11.506, 45 krooni. Menetluse käigus täiendas hageja oma väiteid. Enne tööde alustamist teatas kostja esindaja objekti üle vaadates, et vundament on valatud valesti ning märgistus ei vasta tegelikkusele, mille tõttu projekti tuleb muuta. Eelmise töövõtja märgistuse ta kõrvaldas. Seejärel mõõtis ta objekti üle, joonistas käsitsi vundamendi joonise, kuhu hageja esindaja alla kirjutas. Kostja esindaja arvas, et on valmis töödega alustama ega nõudnud ehitusluba, projekti ega vundamendi jooniseid. Kostja ehitajad ei näinud vundamendi sees „hammast“, mille peale paigaldatakse fassaadikivi, ja hakkasid ekslikult seinu ehitama, eksides projektist umbes 20 cm võrra. Seinu oli nihutatud ja mõõdud olid ära muudetud. Vundamendi joonised on olulised seinte ehitamise alustamiseks, kuid tellija ei pea olema teadlik kõigist ehituses käibel olevatest tingimustest. Lisakokkuleppes on kostja ise kinnitanud, et tegi töid puuduliku dokumentatsiooni järgi ega nõudnud vundamendi dokumentatsiooni esitamist, millega rikkus EhS § 12 lõiget
- Väide, et valatud vundament ei vasta joonistele, ei vasta tõele. Paneele ei ole kostja tellinud ja ka ehitusobjektil neid ei ole. Hageja ettemaksu on kostja omastanud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel kohustus kostja tegema ehitustöid ja hageja kohustus tehtud tööde eest tasuma. Hageja tasus kostjale ettemaksu 155.000 krooni. Kostja teostas elumaja esimese korruse seinte ehitustööd hageja poolt üleantud projekti alusel. Hageja tellis KPSR K OÜ-lt ehitusekspertiisi, mille käigus ehitusinsener R. E määratles, et kostja täitis lepingutingimusi rikkumistega. Seda isikut ei olnud kostja eksperdina tunnustanud ning tema koostatud akti ei saa aluseks võtta.
- oktoobril
- a. poolte vahel sõlmitud lisakokkuleppe p. 8 alusel kohustus hageja tellima ja andma üle kostjale tehnilise dokumentatsiooni töövõtulepingujärgsete tööde jätkamiseks. Dokumentatsiooni pidi hageja esitama vähemalt kolmes eksemplaris. Hageja dokumentatsiooni teise korruse kohta ei esitanud ja parandatud projekti joonistest oli enamus täitja allkirjata. Hageja valduses olnud vundamendi plaan ei vastanud samuti faktiliselt valminud vundamendile. Kostja teatas hagejale, et selliste dokumentide alusel töötada ei ole võimalik. Lisadokumente hageja ei esitanud.
- detsembril
- a. ütles hageja ülesütlemisavaldusega töövõtulepingu üles ja tegi kostjale ettepaneku tagastada ettemaksust 115.064, 60 krooni. Mingeid arvutusi summa kohta, mida hageja kostjalt nõuab, esitatud ei ole. Lisakokkuleppe punkti 4 kohaselt nõustusid pooled kandma täiendavaid kulutusi seoses lisatööde (seinte lammutamine) teostamise vajadusega. Tasutud ettemaksu tagastamise nõue on alusetu, kuna ettemaks katab juba teostatud ehitus- ja lammutustööd. Osutatud õigusabi eest varalise kahju hüvitamise nõue on alusetu. Esimese astme kohtu otsus
- veebruari
- a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. 3 Pooled sõlmisid
- septembril
- a. töövõtulepingu, mille alusel kostja pidi tegema hagejale ehitustöid aadressil x ja mille punktis
- 1 on märgitud, millised tööd kostja poolt tegemisele kuuluvad. VÕS § 635 lg. 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kooskõlas VÕS § 641 lõikega 1 peab töö vastama lepingu tingimustele ja § 641 lg. 2 sätestab, millal töö lepingutingimustele ei vasta. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kooskõlas VÕS § 641 lõikega 3 ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Ehitusseaduse § 12 lg. 1 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile. Hageja heidab kostjale ette, et viimane tegi osa töid selleks vajalikku dokumentatsiooni omamata ja selle esitamist nõudmata. Kostja väidab, et hageja ei andnud talle ehitamiseks vajalikku dokumentatsiooni, mistõttu tal puudus võimalus lepingut täita. Poolte vahel
- oktoobril
- a. sõlmitud lisakokkuleppe punktis 2 kinnitab hageja, et kostja ei saanud õigeaegselt kätte ehitise vundamendi plaani. Punktis 3 kinnitab kostja, et tegi osa töid puuduliku dokumentatsiooni järgi. Lisakokkuleppe punktides 4, 5 ja 6 leppisid pooled kokku, et kannavad mõlemad lisakulutusi seoses lisatööde tegemisega ja hageja ei esita seoses lisatöödega kostjale pretensioone. Pooled leppisid ka kokku, millise tehnilise dokumentatsiooni peab hageja kostjale tööde jätkamiseks üle andma. Hageja esitas kostjale osa kokkulepitud dokumentatsioonist. Hageja väide, et kostja ei ole lisadokumente nõudnud, on tõendamata. Hageja ei ole ka ümber lükanud kostja väidet, et vastavalt lisakokkuleppe punktile 9 kohustus ta sõlmima lepingu ehituse tehnilist järelvalvet teostava isikuga ja kostjat sellest teavitama, kuid jättis selle tegemata. Hageja ei ole tõendanud kostjapoolset töövõtulepingu rikkumist. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega rahuldada hagi täies ulatuses. VÕS § 641 lõike 1 ja lg. 2 punktide 1, 2, 5 ja lõike 4 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele, omama kokkulepitud omadusi ja sobima teatud otstarbeks ning tellija võib tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Alust ei ole kohaldada VÕS § 641 lõiget 3, sest kolmanda isiku valatud vundament vastab kõikidele tehnilistele nõuetele ja see vastab joonisele. Kohus ei võtnud arvesse toimikus olevat templi ja allkirjadega kinnitatud vundamendi plaani. Kohus ei ole tuginenud töövõtulepingu, vaid ainult lisakokkuleppe sisule. Lisakokkulepe sõlmiti peale seinte ehitamist ja see oli töövõtulepingu mittetäitmise tagajärg. Selles tunnistas kostja, et rikkus EhS § 12 lg. 1 nõudeid, tegi tööd puuduliku dokumentatsiooni järgi ega nõudnudki vundamendi dokumentatsiooni esitamist. Lisakokkulepe ei muutnud töövõtulepingu sisu otseselt ega kaudselt. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka seda, et tellija ei ole spetsialist, ta ei teadnudki, milliseid dokumente on töövõtjale vaja üle anda. Tellija on endale võetud rahalised kohustused õigeaegselt ja täies mahus täitnud. Kohus on jätnud arvesse võtmata eksperthinnangu. Ekspertiisis on konkreetselt välja toodud ehitusvead ja alused, mille tagajärjel vead tekkisid. Kohus on otsuse tegemisel arvesse võtnud vastustaja suulised väited, kuid dokumentaalsetele tõenditele hinnangut pole andnud. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kohus on õigesti lähtunud poolte vahel sõlmitud lisakokkuleppest. Esialgselt tehtud töö ei vastanud apellandi ootustele. Lisakokkulepe sõlmiti, kuna pooled tunnistasid oma vigu ja püüdsid endale võetavate 4 täiendavate kohustustega tekkinud olukorda likvideerida. Apellant möönis oma süüd tekkinud olukorras. Apellant ei täitnud oma kohustusi ja seetõttu ei saanud vastustaja kokkulepitud töid teha. Eksperthinnang ei oma asjas tähtsust. Apellandil puudub igasugune õiguslik alus nõuda vastustajalt väidetava rikkumise eest võlgnevust. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg. 1 punktiga 5 tühistada ja tsiviilasi saata asja arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 442 lg. 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud või nende puudumise, otsuse järeldused ei ole seostatavad asjas oluliste faktiliste asjaoludega ning mõistetav ei ole, kuidas on kohus vaidluses kohaldanud otsuses osundatud seadusesätteid. Poolte vaidlus tekkis ehituse töövõtulepingu täitmisest. Hageja väitel rikkus kostja töövõtulepingut, mille tõttu ta ütles lepingu üles. Haginõude sisuks oli tagastada lepingu alusel tehtud ettemaks, millest on maha arvatud kasutamata ehitusmaterjali maksumus. Kostja ei vaidlustanud lepingu ülesütlemist, kuid leidis, et ta ettemaksu tagastama ei pea, kuna ka hageja on lepingut rikkunud, hagisumma arvestust ei ole esitatud ning ettemaks katab tehtud ehitus- ja lammutustööde maksumuse. Maakohus ei lahendanud vaidlust nendest väidetest lähtudes, nagu pooled olid selle kohtu ette toonud. Mingeid faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kirjeldatud väidete põhjendatuse kohta järeldusi teha, maakohtu otsus ei sisalda. Ka ei ole otsuses kohtu järeldusi nimetatud väidete põhjendatuse või asjakohasuse kohta. Seega on otsus olulises ulatuses põhjendamata. Vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude olulises ulatuses esmakordne tuvastamine apellatsioonimenetluses rikuks poolte õigust kohtulahendi peale edasi kaevata, sest kassatsiooni korras ei ole võimalik vaidlustada tõendite hindamist ja nende alusel asjaolude tuvastamist. Apellatsioonkaebuselt tasus hageja riigilõivu 6750 krooni, taotledes selle väljamõistmist vastaspoolelt. Kolleegium leiab, et kohtukulu tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Kai Kullerkupp Malle Seppik