lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 ple 3 ja § 132 lg-le 3, palus hageja kostjalt välja mõista 14 160 kr. tekkinud kahju hüvitamiseks. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.
lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral.
lg-st 3 tulenevalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna kahju tekkimises kostja süü puudub, ei pea ta ukse parandamise kulutusi hüvitama. Sektsioonuks langes alla seetõttu, et ukse hooldust ei teostatud. Üürileping ei näinud ette, et kostja peab vastutama laoruumi ukse tehnilise seisukorra eest. Ukse vigastusi oli võimalik kõrvaldada remondiga ning uks ei vajanud väljavahetamist. Kostja leidis, et hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud, kuna tegelikult laoruumi nr 14 ukse alumist paneeli ei ole vahetatud ning AS S. arve hagejale summas 14 160 kr. ei ole tõendiks kahju tekitamise kohta. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 15.09.2005 otsusega ja mõistis OÜ-lt K. AS A. kasuks välja 14 160 kr. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et kostja üüritud laoruumi uks sai kannatada seetõttu, et kostja töötaja O. K. juhitud tõstuk sõitis vastu ust. Asjaolu, et Tallinnas Punane 42 asuva laoruumi nr 14 sektsioonukse alumine paneel on välja vahetatud ja hageja tasus selle eest AS-le S. 14 160 kr., leidis tõendamist tunnistaja A. K. ütluste, kohtule esitatud ekspertiisiakti, AS S. arve ja hageja maksekorraldusega. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 3.2.6 tuleb tõlgendada nii, et üürnikul on kohustus hoiduda tegudest, mis füüsiliselt kahjustaksid või rikuksid laoruumi või selle juurde kuuluvaid elemente, sealhulgas laoruumi ust. Üürilepingu p 6.2 järgi on pooled kohustatud hüvitama teisele lepingupoolele lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju. Üürileping ei reguleeri süüd vastutuse tingimusena, seega tuleb lepingu p-st 6.1 tulenevalt kohaldada seadust.
lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Võlaõigusseaduse 3. osa, mis reguleerib üürilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, ei sätesta, et äriruumi üürnik vastutab üürilepingu rikkumise korral üksnes süü olemasolul.
lg-st 2 tulenevalt vabaneb võlgnik kohustuse täitmisest, kui kohustuse rikkumine toimus vääramatu jõu tõttu. Kostja ei tõendanud, et tõstuki ja ukse kokkupõrge oleks toimunud vääramatu jõu, s. o võlgnikust sõltumatu objektiivse ja vääramatu asjaolu tõttu, mille saabumist võlgnik ei saanud ega võinud ette näha. Seega peab kostja OÜ K. üüritud asja kahjustamisest tekkinud lepingulise kahju 14 160 kr. hagejale hüvitama, kuna juriidiline isik vastutab oma töötaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest (TsÜS § 132 lg 1). Apellatsioonkaebus ja vastustaja vastus Kostja palub kaebuses tühistada Tallinna Linnakohtu 15.09.2005 otsuse täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 2
Apellant vaidlustab ka seda, et kohus ei kohaldanud
Hageja oma vastuses palub jätta kohtuotsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja esindaja - rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt on seda tüüpi ukse iseeneslik allalangemine võimalik vaid siis, kui ust ei tehta lõpuni lahti; kui uks tõmmatakse lõpuni ülesse, siis ta ei lange iseeneslikult alla. Tunnistaja O. K. ütlustest nähtub, et tõstuk sõitis vastu ust, mitte et tõstuk oleks jäänud langeva ukse alla. Samuti pole kahtlust, et ust käitles mitte hageja, vaid kostja töötajad. Seega toimus hageja laoruumi ukse lõhkumine kostja töötajate hooletusest ja on õige linnakohtu otsuse seisukoht, et rikkumine ei olnud
Ukse parandas selle paigaldanud firma, kes nõudis hagejalt töö eest hagis näidatud summa tasumist. Teostatud ekspertiis oli tehniline, küsimusega, kas ukse alumine paneel on vahetatud. Eksperdile ei esitatud küsimust kahju suuruse kohta, mistõttu ekspertiisiakti arutlused liiga kõrgest hinnast ei kujuta endast kohtuliku tõendit. Pooltevahelise lepingu p.3.2.6 kohaselt oli üürniku üheks kohustuseks kasutada kõiki abinõusid laoruumi säilitamiseks ja ära hoida võimalike kahjude tekkimine. Seega on kostja viide
§-le 127 lg.2 mitteasjakohane. Tiit Kollom Ande Tänav Gaida Kivinurm 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.