Obsah (6)

§ 198§ 83§ 26§ 657§ 201§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2006 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-24286 Tsivii

§ 198lg 2 alusel 01.09.2005 tagaseljaotsusega.

Kostja kaja alusel taastas kohus tsiviilasjas menetluse. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused 3. 09.12.2005 rahuldas kohus hageja taotluse alusel hagi teistkordse tagaseljaotsusega

§ 198

lg 2 alusel põhjendusega, et kostja ei ilmunud 24.11.2005 eelistungile ega 2 teatanud kohtule mitteilmumise põhjustest. Kohus leidis, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

1. M.P palus linnakohtu teistkordse tagaseljaotsuse tühistada. 19.11.2004 tellis OÜ PTCP hagejalt kive summas 8325,90 krooni, kes tarnis need tellija näidatud aadressil. Antud tehingu tegemisel esindas kostja OÜ-t PTCP volikirja alusel. Kuivõrd tarnitud kivide kvaliteet ei vastanud tellija ootustele, koostas tellija hagejale vastavasisulise pretensiooni ja pidas oma õiguseks jätta tellitud kivide eest tasumata kuni nende väljavahetamiseni.
2. Kostja sai käesolevast tsiviilvaidlusest teada alles siis, kui temani jõudis Tallinna Linnakohtu 01.09.2005 tagaseljaotsus. 13.09.2005 esitas kostja kohtule kaja menetluse taastamiseks ja palus, et kogu kirjavahetus saadetakse tema esindajale - ÕF OÜ-le. Hoolimata taotlusest ei saatnud kohus menetlusdokumente esindajale. Kostja esindaja sai juhuslikult teada eelneval päeval enne istungi toimumist, et uus istung on määratud järgnevaks päevaks, so 24.11.
3. Kohtukutse oli saadetud kostja endisele aadressile, kust tal ei olnud võimalik kirju kätte saada. Kostjal ei olnud võimalik järgmisel päeval istungist osa võtta, sest viibis ajavahemikul 12.10-05.12.2005 haiguslehel ja ka haiglas. Kostja esindajal ei olnud võimalik leida aega järgmisel päeval istungile minekuks. Vahetult pärast istungit võttis kostja ühendust kohtuniku sekretäriga, et teavitada oma haigusest ja võimatusest istungile ilmuda. Sekretär pidas kostja poolt arstitõendi edastamist mittevajalikuks.
4. Tagaseljaotsus ei ole õige, kuna kohus on arusaamatutel põhjustel nõustunud hageja väitega selle kohta, et tegelikult oli kivide ostjaks kostja, ilma viiteta ühelegi tõendile või põhjendusele. Kogu aja vältel, mille jooksul OÜ PTCP hagejaga kivide tarnega seonduvaga suhtles, ei ole OÜ PTCP teinud ühtegi avaldust, millest nähtuks, et kostja volitused tema esindamiseks on lõppenud või esitanud mõnda dokumenti, millest ilmneks, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingu üle võtnud. Ekslik on arvata, et kostja poolt OÜ PTCP kohustuste ülevõtmise tõendamiseks on piisavad asjaolud, et kostja kirjutas kivide arve-saatelehele ja pretensioonile oma nime alla. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja ei esitanud hagiavaldusele kirjalikku vastuväidet ega ilmunud eelistungile. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta hagejalt kaupa ei tellinud ega saanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
6. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et tagaseljaotsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna kohus rikkus tagaseljaotsuse tegemisel protsessiõiguse norme. 9. Kuni 31.12.2005 kehtinud

§ 198

lg 2 sätestas, et kui üks pool eelistungile ei ilmu, võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Füüsiline isik võib kohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu (

§ 83

lg 1).

§ 26

lg 1 kohaselt kutsub kohus protsessiosalised ja nende esindajad, tunnistajad, eksperdid ja tõlgid kohtusse kutsega. Sama paragrahvi lõike 4 järgi, kui füüsilisest isikust protsessiosalisel on esindaja ja kohus ei pea protsessiosalise isiklikku osavõttu kohtuistungist vajalikuks, võib ta kohtukutse saata üksnes esindajale. Eeltoodud 3 sätetest järeldub, et kui protsessiosalisel on esindaja, on kohus kohustatud saatma talle kohtukutse. 10. Tsiviilasja materjali kohaselt esitas kostja 13.09.2005 kohtule kaja menetluse taastamiseks, milles palus muu hulgas kohtul saata kohtumenetlusega seonduv kirjavahetus tema esindaja aadressil – x . Samas palus kostja edastada tema esindajale hagiavaldus ja selle lisad, kuivõrd nimetatud dokumendid ei ole kostjani jõudnud (t/lk 50). Kajale lisas kostja ka volikirja (t/lk 51). Kohus jättis kostja taotluse tähelepanuta ning kostja esindajale 24.11.2005 eelistungile kohtukutset ei saatnud. Samuti ei edastanud kohus kostja esindajale hagiavaldust ega selle lisasid. Kohus ei olnud kohustanud kostjat isiklikult eelistungile ilmuma. Kuna kostjal oli õigus kohtus asja ajada esindaja kaudu ja ta oli esindaja kohta kohtule andmed edastanud, kuid kohus tema esindajat eelistungile ei kutsunud, puudus kohtul antud juhul

§ 198lg 2 järgi alus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule (

§ 657lg 2).

Kohtukulude jaotamise küsimus lahendatakse asja uuel läbivaatamisel. 11. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuses toodud sisulised vastuväited hagile. Tagaseljaotsuse tegemisel pidi kohus juhinduma

§ 201

lg 5, mille kohaselt kostja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega rahuldatakse hagi ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seega võis kohus tagaseljaotsusega rahuldada hagi ulatuses, milles hageja nõue oli kostjale teatavaks tehtud ning kohus pidi tagaseljaotsusega hagi rahuldamisel võtma aluseks hagiavalduses õiguslikult põhjendatud asjaolud. Kuna eelistungil esitatakse vastavalt

§ 169

lg 3 tõendeid ja neile ei anta õiguslikku hinnangut, ei pidanud ega saanud kohus tagaseljaotsuses tõendeid hinnata. Ü. Jänes T. Kollom A. Tänav