) § 4 lg-s 3 sätestatule on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Juhul kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (
Lähtudes
lg-s 1 sätestatust, võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa jätta, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt
lg-le 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 ja § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 158 lg 1 sätte kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. Hageja ja kostja M.Tvahel lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg 1 redaktsiooni kohaselt loeti viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas, kui aga lepinguga oli ette nähtud kõrgem intressimäär, loeti viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Käesoleval juhul oli tarbijakrediidilepingus märgitud intressimääraks aasta kohta 27,13% krediidisummast ning hageja nõuab ülalosundatud sättele tuginedes hagiavalduses viivist 34,13% krediidisummast aasta kohta. Kohus leiab, et hagis esitatud viivisenõue on õiguslikult põhjendatud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud
Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele hageja tasutud riigilõiv 4500 krooni.
lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Arvestades asja mahtu ja keerukust leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja õigusabikulude katteks välja mõista vastavalt hageja esitatud kohtukulude nimekirjale (vt.tl.71) 3000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summad 3 kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele võrdsetes osades, s.o kummaltki kostjalt riigilõiv 2250 krooni ulatuses ja õigusabikulu 1500 krooni ulatuses. Samuti kuulub kuni 31.12.2005 kehtinud
p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu kostjalt M.T94,50 krooni ja kostjalt M.R91,80 krooni. Indrek Parrest Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.