2-05-23395/14

2-05-23395 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2006 a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi X hagi Y i vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja X , hageja lepinguline esindaja adv Eve Laine, AB Ann Saar, Oru 4, 51005 Tartu; kostja Y , Kohtuistungi toimumise aeg
2. august 2006 Protokollija istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Lahutada X ja Y i abielu, mis on registreeritud
3. novembril 1964 Kamtšatka oblasti Petropavlovski linna Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr
4. Tunnistada abikaasade ühisvaraks ja jagada X ja Y i ühisvara alljärgnevalt: I jätta X omandisse 1) korteriomand registriosa numbriga 3714803, asukohaga Kalda tee 16-48 Tartu linn, väärtusega 800 000 krooni; 2) vaip 2x3 m väärtusega 2000 krooni; 3) laearmatuur väärtusega 2000 krooni; 4) kristallnõud väärtusega 2000 krooni; 5) 2 teeserviisi väärtusega kokku 1000 krooni. II jätta Y i omandisse 1) sõiduauto Toyota Corolla reg märgiga 821 TVS, millest ühisvara väärtus on 15 000 krooni; 2) garaažiühistu Mootor (rk 80041792, asukoht Lääne 42) liikme osamaksu tagasinõude õigus, millest ühisvara väärtus on 10 500 krooni; 3) teler Supra väärtusega 1000 krooni; 4) külmik Hansa väärtusega 3000 krooni; 5) mootoriga kummipaat väärtusega 2000 krooni. Abikaasade ühisvara hulka ei kuulu ning on Y i lahusvara tema nimel Hansapangas arvelduskontol olev raha, sõiduauto Toyota Corolla reg märgiga 821 TVS väärtus pooles ulatuses ning Garaažiühistu Mootor liikme osamaksu tagasinõude õiguse väärtusest 2/
5. Välja mõista X lt Y i kasuks enamsaadud ühisvara arvelt 387 750 kaheksakümmend seitse tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. (kolmsada Välja mõista Y ilt X kasuks 1450 (üks tuhat nelisada viiskümmend) krooni riigilõivu katteks. Jätta X kantud õigusabi kulud tema enda kanda. Kohtuostuse jõustumisel vabastada arestist Georgi Harlamovi (ik 33812122725) nimel olev arvelduskonto nr 1103614965 Hansapangas, mis oli Tartu Maakohtu 10.01.1006 määruse alusel arestitud 20 813.46 krooni ulatuses X kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielu sõlmiti 03.11.1964 Kamtšatka oblastis Petropavlovski linna Perekonnaseisuametis. Abielust sündinud lapsed on täisealised. Hageja palub abielu lahutada, sest abielu jätkamine on muutunud võimatuks. Abielu on faktiliselt lõppenud oktoobris
6. Kostja ole nõustunud abielu lahutamisega kokkuleppel. Koos abielu lahutamisega palub hageja jagada ka abielu kestel soetatud ühisvara: korteriomandi, sõiduauto Toyota, osamaksu garaažiühistus Mootor, Hansapanga arvelduskontol oleva raha, gaasipliidi, teleri, külmikud 2 tk, vaiba, laearmatuuri, kristallnõud, auto suverehvid, aerudega kummipaadi ja mootoriga kummipaadi ning 3 jahipüssi. Ühisvara kokku summas 1 395 000 krooni. Kohtumenetluse kestel esitas hageja hagiavalduse täienduse, mille kohaselt soovib endale jätta korteriomandi ning hüvitada kostjale enamsaadud ühisvara osa. Korteriomandi väärtuseks hindab hageja 800 000 krooni. Sõiduauto väärtuseks hindab hageja 30 000 krooni ning palub jätta auto kostjale, samuti GÜ Mootor osamaksu tagasisaamise õiguse väärtusega 20 000 krooni, teleri Supra väärtusega 1000 krooni, külmiku Hansa väärtusega 3000 krooni, mootoriga kummipaadi väärtusega 2000 krooni ning Hansapanga kontol oleva kontojäägi 49 384 krooni. Hagejale tuleb jätta lisaks korteriomandile ka vaip 2x3 m väärtusega 2000 krooni, laearmatuur väärtusega 2000 krooni, kristallnõud väärtusega 2000 krooni ja teeserviisid väärtusega 1000 krooni. Enamsaadud ühisvara arvelt on hageja nõus kostjale tasuma 350 808 krooni. Kostja vastuväited hagile Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on puudega inimene, vajab kõrvalabi. Kostja arvates ei tohiks kohus sellise tervisliku seisundiga inimese hagi arutusele võtta. Ühist pangaarvet abikaasadel ei ole – kummalgi on oma arve, mida kasutab. Kostja elab Eestis alaliselt
7. aastast. Hageja elab Eestis perioodiliselt. Alates
8. aastast on ta elanud Groznõis, Palkino lähedal tütre juures või aeg-ajalt ka Eestis. Aastatel 2002 kuni 2005 on ta elanud peaaegu pidevalt tütre juures Moskvas. Kostja on teinud üksinda kulutusi, makstes korteri kommunaalkulusid. Hageja on sellest keeldunud põhjendusega, et kasutab korterit harva. Kostja on saanud nn Valgevene Fondist 20 000 krooni, millele lisas aastate jooksul kogutud 15 000 krooni ja vana auto müügist saadud 5000 krooni ning ostis sõiduauto Toyota Corolla. Kostja on seisukohal, et auto ei ole ühisvara. Ajal, mil kostja ostis viimase sõiduki, Toyota Corolla reg märgiga 821 TVS, so novembris 2003 ei viibinud hageja Eestis ning ei andnud auto ostmiseks raha. Ka garaažiboks on kostja lahusvara, sest selle ostmise, samuti maa erastamise ajal ei viibinud hageja Eestis ning ei andnud raha selle ostmiseks. Maa on erastatud kostjale kuuluvate EVPkroonide eest. 2 Kostja on seisukohal, et hageja on oma tulude varjamiseks teinud ülekandeid oma Hansapanga kontolt Ühispanga kontole ning on hoiuse sularahas välja võtnud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtumenetluse käigus jäi hageja abielulahutuse nõude juurde ning kostjal ei olnud hiljem vastuväiteid abielu lahutamisele. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte abielu on faktiliselt lõppenud oktoobrist 2005, mille üle vaidlust ei ole. Detsembrist 2005 on kohtu menetluses ka vastav hagi. Käesoleva ajani ei ole hageja oma seisukohta abielu lahutamise nõudes muutnud. Kostjal ei ole vastuväiteid sellele, et abielu tuleb lahutada. Kohus on seisukohal, et X ja Y i abielu on lõppenud. Pooled abielu taastada ei soovi, mistõttu kohtul tuleb abielu lahutada. Ühisvara peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks jagada järgmiselt:
9. Korteriomand väärtusega 800 000 krooni jääb X omandisse. X on seda hagenud ning kostja on sisuliselt nõustunud rahalise hüvitusega (tl 33 oleva kostja vastuse viimane lause). Korteriomandi väärtuse üle vaidlust ei ole. Kohus on seisukohal, et korteriomand on poolte ühisvara võrdsetes osades. Kostja väited tema isale kuulunud kooperatiivkorteri kohta on jäänud paljasõnalisteks. Kohtule on esitatud kooperatiivelamu Kalda order, mis on väljastatud X nimele;
10. Garaažiühistu osamaksu tagasinõude õiguse väärtuseks hindab kostja 15 000 krooni (tl 122), hageja – 20 000 krooni (tl 123). Kuna tõendit vara turuväärtuse kohta ei ole esitatud, loeb kohus liikme osamaksu tagasinõude õiguse keskmiseks väärtuseks 17 500 krooni. Tegemist on abikaasade ühisvaraga, sest garaažiboks on soetatud abielu kestel 11.06.1994 a (ostumüügileping tl 55). Tähtsust ei oma asjaolu, kus üks või teine abikaasa ostu tegemise ajal parajasti viibis. GÜ Mootor õiendi kohaselt on Y tasunud maa erastamise eest 27.11.2000 a 1567 krooni (tl 126 pöördel). Maa erastamine on toimunud abikaasade ühisvarasse kuuluva garaažiboksi juurde, seega on samuti tegemist ühisvaraga. Samas rakendab kohus Perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 3, mille kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Vaidlust ei ole selle üle, et garaažiboksi juurde maatüki erastas Y tema isiklike EVP-kroonide eest. Kohtupraktika kohaselt loetakse EVP-kroonid isiku lahusvaraks, järelikult nende kasutamine garaažiboksi juurde kuuluva maatüki erastamiseks tekitab olukorra, kus kohtul tuleb kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Kohus on seisukohal, et 7500 EVP-krooni kasutamine 17 500 krooni väärtusega õiguse omandamiseks annab aluse tunnistada GÜ Mootor liikme osamaksu tagasinõude õiguse väärtusest 3/5 osas ühisvaraks olevaks ja 2/5 – Y i lahusvaraks. Ühisvara väärus on seega 10 500 krooni GÜ Mootor liikme osamaksu tagasinõude õiguse koguväärtusest;
11. Sõiduauto Toyota Corolla osas on pooled ühel meelel, et sõiduki väärtus võib käesoleval ajal olla 30 000 krooni. Kohus aktsepteerib kostja väiteid selles osas, et ta kasutas 2002 a kevadel Valgevene Fondist saadud raha (Hansapanga tõendid tl 130 ja 131) ca 1137 eurot, so ca 17 790 krooni sõiduauto ostmiseks novembris
12. Sõiduauto hind ostmisel oli 40 000 krooni (kostja ettepanek ühisvara jagamiseks tl 33), mille üle vaidlust ei ole. Eurode arvelt on seega kaetud ca 1/2 sõiduauto ostuhinnast. Sellest tulenevalt hindab kohus ühisvaraks olevaks 1/2 sõiduauto väärtusest, so ühisvara jagamise momendil 15 000 krooni. Asjaolu, et kostja võttis isiklikult pangakontolt raha sõiduauto ostmiseks ei muuda autot kostja lahusvaraks, sest see on ostetud abielu kestel. Teine pool sõiduki jääkväärtusest on kostja lahusvara. Perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 3
13. Koduse sisustuse esemed hindab ja jagab kohus vastavalt hagiavalduse täienduses olevale ettepanekule (tl 123-124). 2001 a soetatud mootoriga kummipaadi väärtusega 2000 krooni loeb kohus samuti ühisvaraks, sest kostja on tl-l 33 olevas ettepanekus vara jagamiseks tunnistanud asja kuulumist ühisvara hulka. Vaidlust esemete väärtuse üle ei ole. Kohus on seisukohal, et kummagi abikaasa pangakontol olevad summad jäävad kummalegi abikaasale endale selliselt, nagu need on sinna laekunud ja kogunenud. Hageja esindaja on väitnud, et kostja kogus raha pangakontole, hageja aga abistas tütart, see tähendab, tegutses perekonna huvides. Samas on abistatav tütar täisealine, mistõttu temale antavad rahasummad on vanema otsustus oma raha kulutamise kohta, mitte ülalpidamiskohustuse täitmine. Kui lapsevanem otsustab oma säästud anda täisealisele tütrele, siis ei ole tal õigust nõuda selle arvelt kompensatsiooni teiselt vanemalt, viidates perekonna huvides tegutsemisele. Hageja ei ole tõendanud, et tema on teinud omapoolseid sissemakseid kostja nimel olevale pangakontole, millest tulenevalt saaks kohus asuda seisukohale, et kostja nimel oleval kontol on abikaasade ühised säästud, mis tuleks jagada. Liites hagejale jääva ühisvara väärtused (korteriomand – 800 000 krooni, vaip – 2000 krooni, laearmatuur – 2000 krooni, kristallnõud – 2000 krooni ning 2 teeserviisi kokku väärtusega 1000 krooni), jääb hagejale ühisvara 807 000 krooni eest. Kostjale jääva ühisvara koguväärtus on (sõiduauto Toyota Corolla reg märgiga 821TVS ühisvaraks olev osa – 15 000 krooni, GÜ Mootor osamakse tagasinõude õigusest ühisvaraks olev osa - 10 500 krooni, teler Supra – 1000 krooni, külmik Hansa – 3000 krooni, mootoriga kummipaat – 2000 krooni) 31 500 krooni. Kogu jagatava ühisvara väärtus on 838 500 krooni, milles hagejal on õigus saada ½, so ühisvara 419 250 krooni ulatuses. Kuna hagejale jääb ühisvara 807 000 krooni väärtuses, siis tuleb tal kostjale hüvitada (807 000 – 419 250) 387 750 krooni enamsaadud ühisvara eest. Kohtukulud Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku … rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja esindaja taotleb kohtukulude väljamõistmist kostjalt. Hageja kohtukuludeks on riigilõiv summas 2900 krooni ja kulutused õigusabile summas 4130 krooni. Kostjal kohtukulude nõuet ei ole. Kohus on seisukohal, et abielu lahutamise nõude rahuldamise ja ühisvara jagamise nõude osalise rahuldamise tõttu on mõistlik ja põhjendatud on jagada hageja poolt tasutud riigilõiv pooleks, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 1450 krooni abielu lahutamise ja ühisvara jagamise riigilõivu katteks. Kohus rahuldab ühisvara jagamise nõude osaliselt, mistõttu jätab TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) § 60 lg 1 alusel hageja kulutused õigusabile tema enda kanda. Kohtunik 4