2-05-14405 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2006. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu

§ 477

lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista hageja arvel alusetult säästetud vara 875 009.14 krooni hageja poolt tasutud vee ja kanalisatsiooniteenuste eest ning 88 038.12 krooni hageja poolt tasutud elektrienergia eest, kokku 963 047.26 krooni. Kohtule 13.04.

1. a esitatud vastuses on hageja seisukohal, et vastavalt EÜ põhikirja p 1.
2. on elamu tervikvara. Elamul puudub majandustegevus ning seetõttu puuduvad ka bilansid iga elamu lõikes. Hageja on koostanud oma majandustegevuse kohta aastaaruandeid. Kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/25-1519/99 ei kohustatud hagejat üle andma korteriühistule osamaksudega seonduvaid varalisi õigusi ega kohustusi, samuti mitte mingisuguseid muid õigusi ega kohustusi. Hagejat kohustati üle andma elamuga seonduv dokumentatsioon. Kõik KÜpuudutavad dokumendid, mis pankrotihaldurid on võlgnikult saanud, on ka edastatud. Sisuliselt nõuab kostja vara välistamist hageja pankrotivarast. Kostja ei ole vara välistamise taotlust hageja pankrotimenetluses esitanud. Eeltoodule tuginedes on kostja väited selle kohta, 2 et hagejal puudub mistahes nõudeõigus kostja vastu seni, kuni ei ole vormistatud elamu majandustegevuse bilanss, täiesti asjakohatud. Samuti on asjakohatud kostja väited selle kohta, nagu oleks kostja kohustis hageja ees lõppenud 26.11.
3. a tulenevalt eelnimetatud kohtuotsusest, koosmõjus eluruumide erastamise seaduse § 219 sätetega, millised jõustusid 29.11.
4. a. Hageja on seisukohal, et kõikvõimalike nõuete esitamine ja vara välistamine pankrotimenetluses saab toimuda ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning seetõttu on kostja vihjed sellele, et antud vaidlusel ei ole mingit seost hageja pankrotimenetlusega täiesti asjakohatud. Kostja ei ole esitanud vara välistamise taotlust ega oma tunnustatud nõuet hageja pankrotimenetluses, mille tõttu ei saa kõne alla tulla nõuete tasaarvestus. Kostja vastus Kohtule 30.08.
5. a ja 11.11.
6. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista, kuna hageja ei ole arvestanud kostja poolt esitatud võlanõuet. Kui pankrotihaldurid oleks arvestanud kostja nõuet, siis seda kohtuvaidlust ei oleks. Hageja nõuded kostjale ja kostja nõuded hageja vastu on tasaarveldatavad. Tallinna Linnakohtu 29.03.
7. a otsusega nr 2/3/25-1519/99 oli hageja kohustatud üle andma kostjale elamu seotud dokumendid, sh. Raamatupidamisdokumendid. Käesoleva ajani ei ole hageja osaliselt kohtuotsust täitnud, tähtsamad dokumendid on tänaseni üleandmata. Seoses sellega puudub kostjal võimalus majandustegevust kajastavaid dokumente kontrollida ning kostja peab tuginema olemasolevatele dokumentidele. Kostja on seisukohal, et hagejal on võlg kostja ees summas 994 650.69 krooni, mis koosneb remondifondist seisuga 31.10.
8. a summas 563 538 krooni; 14,7% kaasomandist EÜ kontoriruumidest nr ja turuhinnast, mis asusid aadressil summas 65 894.22 krooni; I ja II trepikoja keldriruumide renditulud ajavahemikus alates
9. a kuni oktoober
10. a summas 44 499 krooni; sihtmaksed soojusmõõtjate paigaldamiseks kogutud ajavahemikus 06.
11. a summas 177 959.40 krooni; eluasemetoetuse kommunaalteenuste eest kompenseerimine korterile summas 15 116.47 krooni; elanike (krt) masked haldus ja kommunaalteenuste eest summas 127 643.60 krooni. Kostja on moodustatud elamukooperatiivist Edu eraldumise teel 18.08.
12. a korterivaldajate üldkoosoleku alusel. Pärast registrisse kandmist on kostja korduvalt pöördunud nii AS kui ka AS poole sooviga sõlmida leping, kuid alati saanud negatiivse vastuse, sest hageja tegi takistusi maja üleandmisel bilansist bilanssi. Kostja leiab, et elamuühistu õiguslik regulatsioon ei võimalda sama korteri valdamisõiguse alusel olla kahe erineva elamuühistu liige. Kõikidel elamu korterivaldajatel oli alates 26.10.
13. a tekkinud elamuühistuga liikmelisusel põhinev õigussuhe. Samast ajast on liikmelisusel põhinev suhe EÜ-ga lõppenud. Seega hagejal ei olnud õigust arvete esitamiseks. Kohtule 13.03.
14. a esitatud vastuses on kostja seiuskohal, et hagejal puudub mistahes nõudeõigus kostja vastu, kuni ei ole vormistatud elamu majandustegevuse bilanss. Alates 26.11.
15. a on EEK-l lõppenud kõik elamuga seonduvad õigused ja kohustused, välja arvatud elamu ja elamuga seonduvate õiguste, kohustuste ja asjaajamise üleandmise kohustus EÜ-le . 3 Käesoleval kohtuvaidlusel puudub seos hageja pankrotimenetlusega ja hageja pankrotinõuetega potensiaalse võlgniku vastu, sest koondvõlgnevus pärast elamu üleandmise kohustuse tekkimist 26.10.
16. a ei ole tõendatud. Elamus ja EÜ-l ei ole puutumust EEK või tema osalise õigusjärglase EÜ majadustegevusega. Elamu ei kuulunud EÜ haldusalasse ning EÜ-l ei ole olnud lepinguid EÜ-ga elamu haldamise või elamusel kommunaalteenuste osutamise küsimuses. Seega puudus EÜ-l nii kohustus kui ka põhjendatud vajadus elamu osas mistahes kulutuste kandmiseks, mis annaks seadusliku aluse nende kulude hüvitamise nõude esitamiseks. Eelistung Eelistungil 22.02.
17. a jääb hageja esindaja haginõude juurde. Hageja esindaja väitel on kostja jätnud tähelepanuta
18. a kohtumääruse, kus kohus on selgitanud nõuete esitamist pankrotimenetluses. Kostjal ei ole tunnustatud võlanõuet hageja vastu. Kohtuotsuses on loetletud dokumendid, mis tuleb üle anda. Need otsused on täidetud. Kostja esindaja seletuse kohaselt moodustati EÜ 26.10.
19. a. Kooperatiiv ei andnud maja üle ja ka kohustusi ei andnud üle.
20. a veebruaris registreeriti ümber elamuühistuks Edu.
21. a EÜ pidi kostjale üle andma rea dokumente, kõik varalised õigused oli vaja üle anda kostjale. Kohtuistung Kohtuistungil 24.04.
22. a jääb hageja esindaja haginõude juurde. Hageja esindaja seletuse kohaselt pole kostja suutnud tõendada, et ta oleks osutatud teenuste eest tasunud. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja pole suutnud tõendada, et hageja ja kostja vahel oleks mingi õiguslik suhe. Alates 01.11.1990 a alustas iseseisvalt hooldamist. Lepingud, mis on sõlmitud AS-ga ja AS-ga ei tõenda, et hagejal oleks õiguslik alus osutada kostjale teenuseid. KÜmoodustati oktoobris
23. a. EÜ moodustati mitteeraldunud elamute arvel märtsis
24. a, seega 4 ja pool kuud hiljem. Kõik lepingud olid nad kohustatud 1 kuu jooksul üle andma KÜ-le . Seega elamukooperatiiv ei täitnud KOS § 19 nõuetekohaselt. Eelnevad lepingud said kehtida vaid kolm kuud alates uue ühistu moodustamisest. Elamukooperatiiv pole kunagi osutanud teenuseid KÜ-le , ka EÜ Edu pole osutanud teenuseid. KÜliikmed pole kunagi olnud EÜ liikmed. Kõik kulutused on EÜ poolt tehtud vabatahtlikult. Võimalik, et see oli tehtud eesmärgiga vähendada oma remondifondi võlgnevust ees. Kostja esindaja seletuse kohaselt sai kostja vaidlusalusel perioodil vett ja elektrit, kostja selle eest ei maksnud. Edu maksis vabatahtlikult. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja vaidlevad asjaolu üle, kas hageja oli õigustatud vahendama kostjale veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust ning elektrienergia saamist ning kas kostjal on kohustus teenuste eest tasuda. Pooled ei vaidle selle üle, et KÜmoodustati 26.10.
25. a EKeraldumise teel. 02.09.
26. a kuulutati Tallinna Linnakohtu otsusega nr 2/33-4530/03 välja EÜpankrot (tl 7-9). Hageja alustas teenuste vahendamist vastavalt vee- ja kanalisatsiooniteenuse osas 14.02.
27. a ning elektrienergia osas 20.06.
28. a. 4 Elektrienergia vahendamise lõpetas hageja 04.07.
29. a ning vee- ja kanalisatsiooni teenuse vahendamise 07.05.
30. a. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Munitsipaalettevõte ja hageja õiguseellane elamukooperatiiv Edu sõlmisid 14.02.
31. a veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste kasutamise lepingu nr 727171 (tl 10-11). Nimetatud lepingu kohaselt pakkus Tallinna VjaKM EKveevarustuse ja kanalisatsiooni teenust. AS Tallinna Vesi esitatud arvetest (tl 12-42) ja hageja korrespondeeruvatest maksekorraldustest ajavahemikus 29.12.
32. a kuni 07.05.
33. a (tl 44-75) nähtub, et EÜ on tasunud kostja eest arveid summas 875 009.14 krooni. Vastavalt AS 26.10.
34. a kirjale sõlmis hageja AS-ga tema hallata olevate elamute elektrienergia ostu-müügilepingud üldruumide osas. elamu üldruumide osas sõlmiti leping nr 146308010 20.06.
35. a. Leping lõpetati seisuga 01.07.
36. a (tl 76-82). Vastavalt esitatud arvetele perioodil 08.12.
37. a kuni 04.07.
38. a (tl 83-150) tasus hageja kostja eest üldelektri eest summas 88 038.12 krooni (tl 151-182). Kostja ei eita veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse ning elektrienergia saamist, samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja pole nimetatud teenuse eest tasunud. Kostja põhjendab tasumata jätmist asjaoluga, et hageja ei ole osaliselt täitnud Tallinna Linnakohtu 29.03.
39. a otsust nr 2/3/25-1519/99, millega hageja oli kohustatud üle andma kostjale elamu seotud dokumendid. Hageja esindaja väitel on elamuga seonduv dokumentatsioon, mis pankrotihaldurid on võlgnikult saanud, kostjale ka edastatud. Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui hageja väide peaks vastama tõele, on otsuse nr 2/3/25-1519/99 täitmine täitemenetluse probleem ega ole lahendatav käesoleva vaidluse raames, samuti ei ole see aluseks saadud teenuste eest tasumata jätmiseks. Kostja vastuväite kohaselt, esitas ta nõude hageja pankrotimenetluses summas 1 287 510 krooni (tl 206). Kostja on seisukohal, et hagejal on võlg kostja ees summas 994 650.69 krooni, mis koosneb remondifondist seisuga 31.10.
40. a summas 563 538 krooni; 14,7% kaasomandist EÜ kontoriruumidest nr ja turuhinnast, mis asusid aadressil summas 65 894.22 krooni; I ja II trepikoja keldriruumide renditulud ajavahemikus alates
41. a kuni oktoober
42. a summas 44 499 krooni; sihtmaksed soojusmõõtjate paigaldamiseks kogutud ajavahemikus 06.
43. a summas 177 959.40 krooni; eluasemetoetuse kommunaalteenuste eest kompenseerimine 23 korterile summas 15 116.47 krooni; elanike (krt) masked haldus- ja kommunaalteenuste eest summas 127 643.60 krooni (tl 211-265). Hageja väitel, ei ole kostja esitanud vara välistamise taotlust ega oma tunnustatud nõuet hageja pankrotimenetluses, mille tõttu ei saa kõne alla tulla nõuete tasaarvestus.

§ 234lg 2 kohaselt pidi tasaarvestuseks tegema ühepoolse avalduse.

02.09.2003. a kuulutati Tallinna Linnakohtu otsusega nr 2/33-4530/03 välja EÜpankrot. PankrS § 44 lg 1 kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses (pankrotiseaduses) sätestatud korras. PankrS § 99 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjal puudub kaitstud nõue hageja pankrotimenetluses. Kohus on seisukohal, et sellest tulenevalt ei ole võimalik ka hageja ja kostja nõudeid tasaarvestada. 5 Kostja vastuväite kohaselt puudub hageja ja kostja vahel igasugune õigussuhe, hagejal puudus kohustus tasuda vee ja elektri eest. Kohtule esitatud lepingutest nähtub, et hagejal oli lepingutest tulenev kohustus vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektrienergia eest tasumiseks. Kohus leiab, et hagejal on nõudeõigus kostja vastu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud arved ja vastavad maksekorraldused, kust selgub teenuste hind.

§ 477

lg 1 järgi isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on saanud perioodil 29.12.

1. a kuni 07.05.
2. a vee- ja kanalisatsiooniteenust hageja arvel ning perioodil 08.12.
3. a kuni 04.07.
4. a elektrienergiat hageja arvel. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest 875 009.14 krooni ja elektrienergia eest 88 038.12 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 lg 1 ja § 60 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 37 750 krooni riigituludesse. TsMS §-ga § 54 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamise kulud summas 198.30 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 6