2-05-7549/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Lihtmenetluses tehtud otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse avalikult teatavaks 16.05.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, kirjalik menetlus tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-7549 (endine nr 2/287-15457/05) Tsiviilasi OÜ hagi J.Ž vastu 6184,40 krooni saamiseks

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista J.Ž6184,40 (kuus tuhat ükssada kaheksakümmend neli krooni 40 senti) OÜkasuks. Kohtukulude jaotus
3. Kohtukulud jätta kostja kanda.
4. Välja mõista J.Žkohtukulu 660 (kuussada kuuskümmend krooni) OÜkasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle põhjendused 29.06.2005 esitas OÜhagi J.Žvastu 6184,40 krooni saamiseks. Nõue tuleneb Elisa Mobiilsideteenused AS ja kostja vahel 23.04.1996.a. sõlmitud Liitumislepingust nr 4717, mille alusel Elisa Mobiilsideteenused AS kohustus pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu on kostja põhivõlgnevus Elisa Mobiilsideteenused AS ees summas 3092,20 krooni. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved õigeaegselt. Vastavalt üldtingimuste peatüki IV kohaselt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivise periood on hageja andmetel 2815 päeva (alates 27.08.1997-12.05.2005). 12.05.2005.a. loovutas Elisa Mobiilsideteenused AS nõude kostja vastu koos kõigi kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 3092,20 krooni, viivise summas 3092,20 krooni ning kohtukulud summas 869.22, millest 560 krooni on riigilõiv ja 309,22 krooni on õigusabikulud. Asjaolud Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kohustusega kohtule vastata hiljemalt 02.01.2006.a. Kostja esitas
5. detsembril 2005.a. kohtule vastuse vene keeles. Kohus kohustas kostjat esitama vastuse tõlge hiljemalt 13.02.
6. 09.02.2006.a. esitas kostja vastuse, milles hagi ei tunnista. Kostja sõnul puuduvad dokumendid teenuste eest mittetasumise kohta. Kostja järeldab sellest, et võlgnevust ei ole. Kostja väidab, et hagis toodud summa on tema poolt tasutud. Kostja sõnul on leping sõlmitud kehtetute dokumentide alusel ja on tühine algusest peale ning et keegi on kasutanud tema andmeid pahatahtlikult. Kostja väidab ka, et nõude esitamise tähtaeg on aegunud. Kostja palub jätta hageja nõuded rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. 13.03.2006.a. esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas, milles hageja kostja väidetega ei nõustu ja vaidleb nendele vastu. Koos seisukohaga esitas ka hageja kostjale esitatud arved. Hageja sõnul on hagiavalduses toodud asjaolud tõendatud. Arved on kostjale esitatud lepingus toodud aadressil. Kostja ei ole nimetatud arveid tasunud ja samuti pole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit nende eest tasumise kohta. Hageja sõnul on kostja väide tema andmete pahatahtlikust kasutamisest lahti seletamata. Kostja ei ole selgitanud, millisel kujul oli kolmandatel isikutel võimalik tema isikuid tõendavaid dokumente kasutada. Hageja leiab, et nõude esitamise tähtaeg ei ole möödunud, kuna vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne
7. juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates
8. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosaseaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
9. juulit 2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada täies ulatuses. 28.04.2006.a. esitas kostja kohtule vastuse hageja 13.03.2006.a. esitatud seisukoha osas. Kostja teatab, et kogu vastutuse tema kui füüsilise isiku tegevuse eest nii minevikus kui tulevikus võttis enda peale juriidiline isik Puanton OÜ. Kostja jääb selle juurde, et leping on sõlmitud valesti ning nõude aegumistähtaeg on möödunud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Poolte vahel 23.04.1996.a. sõlmitud liitumislepingust nr 4717 ning teatisest Elisa Mobiilsideteenused AS ja OÜvahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 6184,40 krooni, millest põhivõlg moodustab 3092,20 krooni ja viivised 3092,20 krooni, millele kostja vaidleb vastu. Liitumislepingule allakirjutamisega kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lisaks oleva Eurotelefoni kasutamise eeskirjasid. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Esitatud tõendite põhjal on kostja põhivõlgnevus hageja ees 3092,20 krooni. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit arvete tasumise kohta. Samuti pole kostja selgitanud, millisel viisil võisid kolmandad isikud kasutada tema isikut tõendavaid dokumente. Lepingu sõlmimisel on kostja tuvastatud juhiloa alusel. Kostja pole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et leping on sõlmitud kehtetute dokumentide alusel. Kohus leiab, et kuna leping on sõlmitud kostjaga, mitte kellegi kolmanda isikuga, siis vastutust lepingus sätestatud kohustuste rikkumise eest ei saa kanda keegi kolmas isik. Kohus leiab, et nõue ei ole aegunud. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 järgi oli üldine hagi aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 146 lg 1 järgi on aegumistähtaeg 3 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 järgi arvestatakse käesolevale nõudele 3-aastast aegumistähtaega algusega 01.07.
10. Hagi on kohtule esitatud 29.06.2005, seega enne aegumistähtaja lõppu. Tulenevalt eeskirjade punktist
11. kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Lepingust tulenevalt võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 43522,72 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 3092,20 krooni. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole täitnud tema poolt sõlmitud lepingut ega tasunud telefoniteenuse eest on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Hageja on vähendanud viivise määra põhisumma ulatuseni, mis kohtu hinnangul on mõistlik. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 560 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 100 krooni. Jaanus Saaremõts Kohtunik