lg 1 alusel, kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse edastatud kohtutäituri poolt postkasti panemisega 21.08.2006.a. aadressil Mustamäe tee 124-61, Tallinn, kuivõrd muul moel ei ole võimalikuks osutunud kohtudokumentide edastamine. Kohus loeb kostjale kohtudokumendid kätte antuks. Kohus on kostjat hoiatanud, et seadusliku takistuseta istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hageja taotlusel lahendada asi tagaseljaotsusega. Kostja istungile mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada. 1 Istungil hageja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning mõista kostjalt välja võlg summas 3213,02 krooni, riigilõiv summas 280,00 krooni ja kohtutäituritasu 295 krooni.
(jõustus 01.01.2006.a.) kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.
lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hageja nõue on esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
Hageja AS, AS ja kostja L.Kvahel sõlmiti 15.10.2001.a. Ego järelmaksukaardi kasutamise leping, mille kohaselt võimaldas ASkostjale krediidilimiiti summas 4000,00 krooni, Ego lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma ASintressi vastavalt Ego lepingule ja AShinnakirjale 16% aastas. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 2972,27 krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval tasumata ja püsimakse tagastamata. 23.12.2003.a. sõlmiti ASja ASvahel Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust AS-i Hansa Liisin Eesti õiguste ja kohustuste ülevõtmise leping, mille p. 1 kohaselt andis Hansa Liising Eesti Ego lepingust tulenevad Liisingu õigused ja kohustused üle AS. Seisuga 07.03.2005.a. moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees 3212,02 krooni, millest põhivõlg on 2972,27 krooni, intressivõlgnevus 40,75 krooni ja võlgnevuse menetlemise tasu 200,00 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogu ulatuses. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav (
lg-le 1 p 2) Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud
lg 1, lg 2, § 52 p 6 ja § 60 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks tasutud riigilõivu katteks 280,00 krooni.
Kohtutäituritasu 27 väljamõistmisel lähtub kohus kohtutäituri seaduse (KTS) § 25 lg-st 1, mille kohaselt menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäiturile makstav tasu 250 krooni. KTS § 27 25 lg 2 järgi kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäituri tasu otsusest nähtub, et kohtutäitur on käibemaksukohuslane. Tulenevalt käibemaksukohustusest lisandub kohtutäituri tasule juurde käibemaks 18 %. Lähtuvalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kohtutäituri tasu 295,00 krooni. Kostjal tuleb kokku tasuda hagejale kohtukuludeks 575,00 krooni. Kohus selgitab, et kaja esitamisel peab see vastama
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (
lg 1).
lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, viitenumbriks märkida 3100057358.
lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ene Tsefels Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.