ASJAOLUD ja KOHTU PÕHJENDUS 03.03.2005 Ametlikes Teadaannetes avaldas Tartu Maakohtu registriosakond ÄS § 60 alusel OÜ K.Puitkonstruktsioonid sundlõpetamisteade. ÄS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 60 lg 3 nägi ette, et kui ÄS § 60 lg 1 nimetatud hoiatuse tegemisest nelja kuu jooksul teatab äriühingu võlausaldaja äriregistrile oma nõudest, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. 27.06.2005 esitas Kanne OÜ Tartu Maakohtule avalduse OÜ K.Puitkonstruktsioonid sundlõpetamiseks ja likvideerija määramiseks, kuid loobus 12.10.2005 oma avaldusest. Teised võlausaldajad ei taotlenud äriühingu sundlõpetamist ja likvideerimismenetluse läbi viimist. 12.10.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2-1788/05 määras kohus, et menetlus OÜ K.Puitkonstruktsioonid sundlõpetamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb lõpetada ning OÜ K.Puitkonstruktsioonid kustutada äriregistrist likvideerimismenetluseta. Määrus jõustus 24.11.2005. 06.12.2005 kustutati OÜ K.Puitkonstruktsioonid äriregistrist. 28.08.2006 esitas X Tartu Maakohtule avalduse OÜ K.Puitkonstruktsioonid äriregistris taastamiseks ja likvideerimismenetluse algatamiseks. Avaldaja on esitanud kohtusse hagi juhatuse liikme vastu osaühingule tekitatud kahju sissenõudmiseks ÄS 187 lg 2 alusel, hagi rahuldamise korral tekib osaühingule vara. 29.09.2006 esitas X kohtule avalduse likvideerimise taotlemise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja möödalaskmine tulenes OÜ K.Puitkonstruktsioonid ainuosanik Juri Kornejevi kuritegelikust käitumisest. Juri Kornejev pidanuks OÜ K.Puitkonstruktsioonid likvideerima, kuid ei teinud seda. Kui Juri Kornejev oleks seaduse nõuet täitnud, oleks ta likvideerijana pidanud avaldajale likvideerimisest teatama ning siis oleks avaldaja saanud oma õigusi seaduses ettenähtud korras ja ajal kaitsta. Avaldaja on lihtne tööline, tal ei ole kodus arvutit ega internetiühendust ning temal ei ole kuidagi võimalik saada teada likvideerimisteadetest. Avaldaja palub tunnistada Juri Kornejevi seadusevastase käitumise ning oma perekondliku ja majandusliku olukorra mõjuvaks põhjuseks menetlustähtaja järgimata jätmiseks. ÄS § 60 lg 5 näeb ette, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Kohus on seisukohal, et avaldus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et avaldajal oli põhimõtteliselt võimalik esitada avaldus likvideerimise otsustamiseks kuni Tartu Maakohtu menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Avaldaja ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, miks tema ei saanud menetlustähtaega järgida. Arvuti ning internetiühenduse puudumist, samuti asjaolu, et osaühingu ainuosanik ei viinud läbi likvideerimist, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks. Samas ei saaks avaldaja ka mõjuva põhjuse olemasolul enam tähtaja ennistamist taotleda, sest möödalastud tähtaja lõppemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud. Kuna kohus jätab likvideerimise taotlemise tähtaja ennistamata, tuleb
Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.